Viktoriaanlik ajastu

Allikas: Vikipeedia

Viktoriaanlik ajastu Suurbritannia ajaloos oli kuninganna Victoria valitsusaeg, mis kestis 20. juunist 1837 tema surmani 22. jaanuaril 1901. Victoria aeg oli Briti rahva jaoks pikk õitseng, seda nii Briti impeeriumist laekuva tulu kui ka kodumaiste tööstuslike uuenduste tagajärjel. Mõned ajaloolased peavad ajastu alguseks, mis seostub mitmesuguste ühiskondlike seisukohtade ja poliitiliste mängudega, reformiseaduse (Reform Act) vastuvõtmist 1832, viis aastat enne Vctoria troonileasumist.

Victoria ajastule eelnes kuningas George'i ja järgnes kuningas Edward VII valitsusaeg. Viktoriaanliku ajastu teine pool kattus mandri-Euroopa Belle Époque'i algusega ning Ameerika Ühendriikide kuldajastuga (Gilded Age).

Sageli iseloomustatakse viktoriaanlikku ajastut kui pikka rahuaega, mida tuntakse ka Pax Britannica nime all, ehkki iga aasta vältel sellest pikast perioodist oli Suurbritannia tegelikult sõjas. Samas toimus selle vältel majanduslik, koloniaalne ja tööstuslik konsolideerumine. 19. sajandi lõpupoole viis uusimperialistlik poliitika koloniaalkonfliktide kasvuni, millest lõpuks said alguse Inglise-Sansibari sõda ning Buuri sõda. Kodumaal oli riigi poliitika üha liberaalsem, liikudes järkjärgulise poliitilise reformi ning hääleõiguse laiendamise poole.

Inglismaa elanikkond kasvas pea kaks korda: 16,8 miljonilt 1851 30,5 miljonini 1901. Ka Šotimaa rahvastik kasvas järsult, 2,8 miljonilt 1851 4,4 miljonini 1901. Iirimaa rahvaarv seevastu langes ligi kaks korda: 8,2 miljonilt 1841 vähem kui 4,5 miljonini 1901. Samal ajal lahkus Ühendkuningriigist umbkaudu 15 miljonit emigranti, asudes peamiselt USA-sse, Kanadasse ning Austraaliasse.

Victoria valitses 63 aastat ja 216 päeva, mis on siiani Suurbritannia ja Inglismaa ajaloo pikim valitsusaeg. Praegune Ühendkuningriigi monarh Elizabeth II võib selle rekordi siiski lüüa, kui ta jääb troonile 9. septembrini 2015.