Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv4

Eelnev Arhiiv 3

Üldise arutelu arhiiv 4 25. veebruar 2006

Järgnev Arhiiv 5

Raamatupoe "Minu Raamat" link Otsi raamatut leheküljel

Oskab keegi kommenteerida seda, kas raamatupood Minu Raamat vajab kasutajaks registeerimist selleks, et otsing töötaks? Kui nii, siis arvan, et sellel lingil pole sügavat mõtet (või siis tuleks registreerimise vajlikkust lingi juures mainida) --Boy 28. jaanuar 2006, kell 12.45 (UTC)

Tõsi mis tõsi. Tegin katseid suvalise näitega, ISBN 1-876907-61-4. Eesti raamatukogud ytlevad viisakalt, et neil seda ei ole. Apollo ytleb sedasama. Krisostomus annab kohe raamatu kätte. Aga "Minu raamat" viskab ette automaatse teate, et seda saiti pole võimalik leida. Teen ettepaneku see "Minu raamat" praegu nende raamatute otsingute variantide hulgast eemaldada, kuni nad pole oma saiti korda teinud. --Lulu 28. jaanuar 2006, kell 21.22 (UTC)

Ühtlasi võiks keegi, kes seda muuta saab sinna lisada hoopis Raamatukoi internetipoe lingi - sealt on vanemate raamatute leidmine oluliselt tõenäolisem, kui Apollost või Krisostomusest...uurisin URL, kuhu tuleks päring teha on: http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?isbn=xxxxxxxx, kus siis xxxxx on asendatud vastava ISBN-ga --Boy 28. jaanuar 2006, kell 21.33 (UTC)

Jah, Raamatukoi on väga eduline. Krisostomus on aga tegija eelkõige välismaa raamatute osas, ka vanemate raamatute puhul. --Lulu 28. jaanuar 2006, kell 21.38 (UTC)

Silbid ja sõnadeloendid

Kustutamisele kuuluvate artiklite kategoorias on juba ammu hulganisti võõrkeelseid silpe ja sõnaloendeid. Ma ei ole neid seni kustutanud, sest mõtlesin, et võib-olla tahab keegi neid Vikisõnaraamatusse ümber tõsta. Kui vastuväiteid ei ole, siis ma kustutan nad veebruari alguses päriselt ära. Taivo 13. jaanuar 2006, kell 20.31 (UTC)

Arvan, et kustutasin kõik ära. Andres 13. jaanuar 2006, kell 23.04 (UTC)

Head uut aastat!

Taivo 31. detsember 2005, kell 22.00 (UTC)

Selgituskiri annetuste kogumise puhuks

Kui leiate, et meil peaks olema eestikeelne selgituskiri annetuste kogumise puhuks, siis aidake seda tõlkida. Vaadake [1], kiri asub siin. Andres 14. detsember 2005, kell 09.42 (UTC)

Proovisin tõlkida - Fundraising drive letter - et. Jätsin välja laused selle kohta, et annetused on "tax-deductible", kuna seal oli see kirjas ainult USA, Prantsusmaa ja Saksamaa kohta. Peep 18. detsember 2005, kell 15.43 (UTC)

Aitäh! Nüüd tuleks tõlkida ka see teade, mis siin iga lehekülje peal tiksub. Andres 18. detsember 2005, kell 16.09 (UTC)

Ja palun katsu tõlgitud lehekülg teiste keelte eskujul linkida. Andres 18. detsember 2005, kell 16.13 (UTC)

Selle teatega on mingi imelik süsteem - see Metawiki Translations nimekiri ütleb, et seal on vaja mingi sõnum ära tõlkida; kuid näiteks inglise ja saksa Vikides on mõlemas kohalik MediaWiki:Sitenotice. Siin on see aga tühi, aga sõnum on ikkagi näha.

Linkimist teevad minu arusaamist mööda wikimediafoundation.org Vikis õigusi omavad inimesed, pärast seda kui Translations lehe nimekirjas on lehe staatus "ready".

Vajalik oleks tõlkida vist ka see "Annetused" leht, mis sisaldaks juhiseid, kuidas täpselt annetada. Peep 18. detsember 2005, kell 16.17 (UTC)

Jah, seal on kokku neli lehekülge.

Alustasin ka annetuste lehekülje tõlkimist. m:Translation_requests/WMF/Fundraising_pages/Annetused. Ma pole küll kindel, kas meil oleks mõttekas kõik maksevahendid seal üles loetleda (jeenid, naelad, kanada dollarid jne.). Peep 18. detsember 2005, kell 16.44 (UTC)

Fundraising drive letter - et ja Fund drive notice-et ootavad ülevaatust. Vaata(vaadake) need läbi (kuigi viimane pole vist eriti tähtis, kui siia tuleb sellest koopia). Kui midagi viga ei ole, muudame nimekirjas nende staatuseks ready, ning need pannakse WMF (foundation) wikisse. Annetused on veel pooleldi tõlkimata (kuigi see pool on juba WMF'is olemas - Wikimedia:Annetused. Peep 18. detsember 2005, kell 20.53 (UTC)

Annetuste leht on ka nüüd tõlgitud ja vajab üle vaatamist. Peep 18. detsember 2005, kell 21.16 (UTC)

Fundraising drive letter - et redigeeritud. Andres 18. detsember 2005, kell 22.10 (UTC)

m:Translation_requests/WMF/Fundraising_pages/Annetused redigeeritud. Andres 18. detsember 2005, kell 22.30 (UTC)

Süsteem on nüüd live. Kui vaja ülemises tekstis muudatusi teha, siis koht selleks on MediaWiki:Sitenotice. Peep 23. detsember 2005, kell 22.31 (UTC)

Toimetamist ootavad artiklid

Vaatasin artiklite arvu, millel on mallid "Toimetamist ootavad..." Neid on mitusada igas kuus. Seda on selgelt liiga palju. - Urmas 10. detsember 2005, kell 10.55 (UTC)

Mida siis ette võtta? Andres 10. detsember 2005, kell 22.46 (UTC)

Pigem toimetada, kui malliga artiklite arvu suurendada. - Urmas 11. detsember 2005, kell 10.55 (UTC)

Seda ju praeguste toimetajate nappuse juures ei jõua. Kui ma hakkan ühte artiklit toimetama, siis jäävad teised artiklid läbi vaatamata. Ma hakkasingi seda märkust lisama algselt siis, kui ma enam ei jõudnud kõiki artikleid toimetada. Andres 11. detsember 2005, kell 11.21 (UTC)

Tuttav mure. - Urmas 11. detsember 2005, kell 12.11 (UTC)

Ma pakuks välja, et on ebareaalne, et praeguses situatsioonis jõuaksime kõiki artikleid sisuliselt toimetada. Mis oleks, kui teels malli {{paranda artikli taset}} vms. Ja kasutaks seda malli {{toimeta}} asemel nii, et viimane tähistaks eeskätt süntaktilist ja keelelist korrektuuri teine aga juba sisulisemat. Lisaks võiks teha ka malli {{wikify}} mis tähistaks siis tavatekstilise artikli viimist sellisele kujule nagu me Vikipeedias nägema oleme harjunud. Lisaks võiks võtta reegli, et kui tegemist on ühe-kahe lauselise artikliga, siis paneks sinna lihtsalt kas malli {{täienda}} või {{wikify}} --Boy 11. detsember 2005, kell 14.23 (UTC).

wikify oleks eesti keeles "vikinda". Andres 11. detsember 2005, kell 17.10 (UTC)

Resümee ja salvestuse asukoht

Resümee ja salvestamise koht on nihkunud päris alla, hoiatustest ja lisasümbolitest allapoole. See on vähemalt harjumatu. Tahaks neid vanasse kohta tagasi. Andres 2. detsember 2005, kell 11.38 (UTC)

Fanaatikud

Võibolla ma liialdan veidi, aga mulle tundub, et Vikipeedia on sattumas fanaatikute võimu alla.

See on midagi muud kui kunagised Leon/Atsi taoliste tegelaste hämarad ja segased kirjutised. Fanaatikud teavad, mida nad tahavad. Ja teavad ka, kuidas seda saavutada.

Nende iidol või kinnisidee peab saama Vikipeediasse sisse, võimalikult laialdaselt ja võimalikult paljudes kategooriates kajastuvalt. Nad ei jää enne rahule kui nende tekst yleval on. Kõik muudatused ja parandused parandatakse viivitamatult tagasi ja pannakse oma tekst uuesti yles. Nad ei tunnusta yhtegi teist vaadet kui nende endi või nende iidoli oma. Nad ei vaidle, nad ei arutle, nad ei taha mitte millestki muust midagi teada ega kuulda. Nad tigetsevad, mõnitavad ja solvavad teisitimõtlejaid.

Fanaatikuid on palju. Neile meeldib Vikipeedia, sest siin nad saavad oma tekste publitseerida ja olemasolevatesse artiklitesse oma kinnisideid lisada. Neil on piisavalt aega, nad on võimelised yheskoos tegutsema, pidevalt kasutajanimesid ja IP aadresse muutma jne.

Vikipeedia administraatoreid ja asjalikke toimetajaid-autoreid seevastu napib. Fanaatikute pealetung võib ka need vähesed eemale peletada. Ja ongi juba peletanud.

Dixi et animam levavi. --Lulu 13. detsember 2005, kell 17.29 (UTC)

Tõsi, Kasutaja:Ker on Vikipeedias just sellepärast nii harva.

Minu meelest on ainuke võimalus fanaatikutest jagusaamiseks kirjutada samal teemal nendest paremini. Andres 13. detsember 2005, kell 17.35 (UTC)

DIY kategooria vms

tere! tuli selline mõte et kuskile teha selline kategooria vms kuhu saaks postitada lihtsalt ise valmistatavate asjade juhendeid. Kasvõi näiteks konservi purgist wifi antenn

Idee järgi peaks see kuuluma Vikiraamatukogusse]. Andres 30. november 2005, kell 14.28 (UTC)

Kogukonnavärav

Kuna Vikipeedia arutelu:Kogukonnavärav juures pole keegi vastanud, siis juhin sellele tähelepanu siin. Vikipeedia:Kogukonnavärav asemele võiks inglise viki põhjal teha sellise lehe - Kasutaja:Peep/Kogukonnavärav. Peep 9. oktoober 2005, kell 19.46 (UTC)

Arvan, et selle võiks käiku lasta ning asendada vasakul olev Üldise arutelu link Kogukonnavärava lingiga. Andres 9. oktoober 2005, kell 20.14 (UTC)

Üldise arutelu lingist ei pea seepärast muide tingimata loobuma. Just täna lisasin vikisõnaraamatu navigeerimiskasti Üldise arutelu millestki loobumata. Vt. MediaWiki:Sidebar. --Ker 9. oktoober 2005, kell 20.24 (UTC)

Jah, võib ka lihtsalt lisada. Andres 9. oktoober 2005, kell 20.28 (UTC)

Tegelikult võiks Üldise arutelu lingi asendada. Kui Kogukonnavärav lisada, siis teiste linkide asukohad liiguvad edasi, ja harjumuse järgi hakkaks siis valesse kohta vajutama. Üldise arutelu link võiks olla kogukonnaväravas. Peep 16. oktoober 2005, kell 13.09 (UTC)

Üritan veel sellele tähelepanu juhtida. Avaldage arvamust. Kas Kogukonnavärava link panna lisaks Üldise arutelu lingile või asendada? Kui lisada, siis teised lingid nihkuvad paigast. Peep 21. oktoober 2005, kell 15.36 (UTC)

Tegelikult võiks "sündmused maailmas" ära võtta, seda ei jõua siin niikuinii korralikult üleval pidada.

"Üldine arutelu" peaks ikka jääma, see on selge koht kus võib ükskõik mida küsida, eriti uuel tulijal selgem, ei pea mõtlema kus saab sõna võtta.

kuid enne laialdasemat "kasutuselevõttu" näeks hea meelega kusagil ka põhimötteid mismoodi seda lehekülge üleval peetakse, kes vahetab linke, mis "süsteemi" järgi on sektsioonid tehtud, milliseid linke sinna lisatakse ja milliseid mitte jne ... ja arvatavasti peaks kaaluma ka selle lehe kaitsmist(?) kui käima läheb --TarmoK 21. oktoober 2005, kell 15.59 (UTC)

"Sündmused maailmas" eelistaks ma jätta, sest see on potentsiaalselt kasulik infoallikas, kui seda kunagi korralikult kirjutamata hakatakse. Kui see link seal on, siis see tõmbab sellele tähelepanu. Kui see sealt ära võtta, siis läheb see leht meelest ära ja link ei pruugi enam tagasi tekkida.

Nõus Peebuga. Andres 21. oktoober 2005, kell 16.18 (UTC)

Üldisesse arutellu jõuab ka selle loogikaga, et "kogukonnavärav" paistab seal vasakul menüül nagu esimene koht, kus saaks "kogukonna" käest midagi küsida. Ja kogukonnaväravasse saaks panna suurelt lingi Üldisesse arutellu.

Kogukonnaväravat pole praegu vaja üleval pidada - lingid jäävad seal samaks. Seda saaks korrastada samal põhimõttel mis ükskõik millist Wiki lehte - kes viga näeb laita, seal tuleb ja aitab. Mingit kriteeriumit linkide sisse- või väljajätmisest pole vaja, kui neid linke praegu veel nii vähe on.

Kaitsmise koha pealt seda, et Esileht on (oleks) mitu korda rohkem vaadatum ja selle vandaliseerimine tekitaks rohkem kahju kui Kogukonnaväraval, aga Esileht pole ka ju kaitstud. Peep 21. oktoober 2005, kell 16.08 (UTC)

Viisin sisu praegu Vikipeedia:Kogukonnavärav alla, kuid menüüsse linki veel ei lisanud. Peep 13. oktoober 2005, kell 18.55 (UTC)

Pooldan Üldise arutelu lingi asendamist kogukonnavärava lingiga. Esiteks ei ole hea, kui linke liiga palju on, ja teiseks on hea, kui ka eesti keele mitteoskaja tähtsad leheküljed harjumuspärase asetuse järgi üles leiaks. Andres 21. oktoober 2005, kell 16.18 (UTC)

Mina ei propageeri midagi, aga märgin, et muukeelne inimene saab kasutada muukeelset kasutajaliidest ("minu eelistused" jne.) Teiseks, põhimõtteliselt on võimalik navigeerimiskast ümber struktureerida mitmeks kastiks (meenutasin seoses Peebu hirmuga sattuda harjumusest valele lehele). --Ker 21. oktoober 2005, kell 17.53 (UTC)

Babel templates at et:wiki [English message]

Hi, everyone. My name is Paul Klenk and I live in New York City. I do not speak Estonian.

I just set up my user page here, and have noticed that no one seems to use Babel templates on their pages to let people know what languages they speak, and at what level of fluency.

I am assuming you know what these templates are, but if you do not, see my page at zh:User:Paul Klenk, the Chinese wiki. In the upper right-hand corner, you will see a set of colored boxes explaining my languages.

I realize you are a small community, which is why I am here. I would like to find ways to help you. If you are interested in having someone set up features here which are used at the larger wikis, please let me know and I will try to find someone who has the time and expertise to help you.

In any case, I hope you will read my user page, which tells you who I am and what my goals are. We at the English Wikipedias are very proud of what you are doing at the smaller wikis, and want to do everything we can to help you. All you have to do is ask.

Kind regards,

paul klenk ^en:?! 7. oktoober 2005, kell 06.36 (UTC)

Any word on this question? paul klenk ^en:?! 11. oktoober 2005, kell 00.02 (UTC)

Hi Paul! Personally I'm aware of the Babel "project" and yes you are correct, babel templates are not in use in Estonian Wikipedia. Why? probably different reasons: not many active foreign language user, too many things to do vs too few users, etc.

Personally I like the main idea of it, but there are some "mistakes" as I would call them, in current approach of using Babel templates. If you look for example English Wikipedia you would see that there is a lot of talk about how one could more precisely define her/his language level (all these "near mother tongue" etc variations) same time forgetting the main idea of Babel templates ... and main flaw: these templates' text is in language of the indicated language, not very useful if I have no idea is it (for example) Vietnamese or Korean. I've pointed it out in English Babel few times but ... (just search my user name there) and I have made suggestion in my user page there, so I'd like to see these "mistakes" fixed before spreading it, but I acknowledge that it seems as fight with windmills --TarmoK 11. oktoober 2005, kell 07.10 (UTC)

---

No nii, nüüd on siis see "hullus" (Mall:User tr-1, Kategooria:User en-0) ka siia maandunud :o) ... enne kui see siin suureks kasvab ehk lepiksime kokku ja ei teeks mujal tehtud vigu, nagu näiteks kasti tekst vaid vastavas keeles ja 4+ taset keeltele jne. --TarmoK 10. november 2005, kell 17.23 (UTC)

Kas Incelemeelemani tegevus tuleks lugeda vandalismiks ja see kasutaja blokeerida? Taivo 10. november 2005, kell 18.06 (UTC)

Kõigepealt tuleb temaga läbi rääkida.

Karta on, et me hullustest ei pääse. Minu meelest oli juba kategooriate kasutuselevõtt hullus. Andres 10. november 2005, kell 18.30 (UTC)

Neti.ee

Rõõmustavad uudised - ma saatsin neti.ee webmasterile kirja, ning lõpuks on Vikipeedia lisatud netikataloogi. [2]. Peep 6. oktoober 2005, kell 18.01 (UTC)

Possible copyright violations. (Geraldika.ru)

Sorry for taking this up here, but I don't understand Estonian well enough to do this the "proper" way in Estonian Wikipedia. I think that the images: Pilt:Tyri_suurlipp.png and Pilt:Tyri suurvapp.png are copyright violations since they quote [3] as the source and on that site there is a copyright notice on the bottom of the page: "© Rocich.ru, 1999-2005. All right reserved. Веб-разработка - Computron IS". The reason I am interested is that someone uploaded the same files to Finnish wikipedia and quoted the estonian as souce. If you want to contact me, the best way to do that is through my Finnish wikipedia talk page.fi:Keskustelu_käyttäjästä:Joonasl either in English or Finnish. --Joonasl 3. oktoober 2005, kell 06.50 (UTC)

Yes, you are correct that these pictures are copyrighted, but for now we have asked the permission to use them and Geraldika.ru (Vector-Images.com) has granted it. See also commons:Template talk:Vector-Images.com --TarmoK 3. oktoober 2005, kell 08.30 (UTC)

Thanks for the information. Aitäh. --Joonasl 4. oktoober 2005, kell 08.13 (UTC)

Localized date formats need to be verified

Dear Wikipedians,

I need your help to look at date formats for your language. I created a large list of formats here. Please take a look and fix any mistakes or add any new formats. This will help interwiki bot to match en:April 1, fr:1 avril, ru:1 апреля, zh:4月1日, and all other sites together.

What's needed: Look here at every format for your language, fix any mistakes, note any exceptions (some languages have 1st, 2nd, 3rd, etc naming schemas, or year 1 is written as '1 (year)' unlike all other years).

Also, I would like to receive a bot status on your site for my bot User:YurikBot. It will be mostly involved in interwikies.

Thank you!!!

You can contact me at en:Yurik (--70.192.56.68 24. september 2005, kell 21.52 (UTC))

Leon

Leon pagendati Vikipeediast aastaks. Pärast seda on ta siia veel kirjutanud. Inglise wikipedias mõõdetakse sel juhul karistuse lõppemise aega viimase kirjutamise päevast alates. Meil on vist sama lugu. See tähendab, et veel aasta aega ei tohi Leon midagi kirjutada.

Ent Leon on kirjutanud siia paljude aadresside ja kasutajanimede all. Need on enamasti blokeeritud, kuid seda kindlaks päevani. See tähendab, et 15. oktoobril läheb Leon lahti, järgmise aasta 13. mail läheb Ats lahti, 20. juunil läheb Sell lahti, siis veel mitu nimetut aadressi... Kuidas seda tehniliselt korraldada? Blokeerime kuu aja pärast Leoni veel aastaks ja kevadel Atsi pooleks aastaks? Taivo 23. september 2005, kell 14.32 (UTC)

Riskeerides kestva ebapopulaarsusega :-P arvan, et ei peaks midagi ette võtma. Anname uue võimaluse. Ma võin küll hinnangus eksida, aga minuarvates oli Ats juba oluliselt mõistlikum "tegelane" kui Leon ja blokeeriti ainult pagenduse eiramise tõttu. Olen kord juba selline heatahtlik. Minumeelest võiks Leoni peale bloki aegumist lahti jätta. Pealeselle on kasutajal, kes nende aliaste taha on varjunud alati võimalus inkognito tagasi tulla, nagu Taivo juba eelpool märkinud on. Las siis olla vähemalt konkreetse nime all mitte varjatult, et mõistatama peab - endal lihtsam jälgida. Blokeerimis kasutaksin peamiselt siiski vandaalide eemaldamiseks. Aastane redigeerimiskeeld ei oma sügavat mõtet. --Boy 23. september 2005, kell 21.33 (UTC)

Täpsustusleheküljed

Algus tõstetud siia artiklist Arutelu:Juana

Kas ehk oleks parem pealkiri "Juana (Kastiilia)"? Andres 18. september 2005, kell 17.42 (UTC)

Küsimus: mis loogika järgi neid sulgudes täpsustusi lisame? Antud juhul ei ole ei ole mulle vahet kuidas see pealkiri on, lihtsalt vaatan kõrvalt ja imestan vaiskelt mis "süsteemi" järgi need pealkirjad tulevad. Üldiselt on jäänud arusaamine et sulgusi saab siis kasutatud kui on samanimelisi "objekte" rohkem kui üks (kuigi selles ei ole veel täielikku üksmeelt mis moodi täpselt see peaks käima), kuid monarhide puhul on jäänud mulje et see ei ole päris nii, on artikleid millel on see "täpsustus" lisatud, kuid ei ole märget et oleks teisigi samanimelisi --TarmoK 19. september 2005, kell 08.12 (UTC)

Imestan ise ka vaikselt sellesama yle. Sulgudes lisatud täpsustus artikli pealkirjas on äärmiselt kohmakas. Keegi ei hakka ju sellist vormi otsingumootorisse kirjutama. Sellised artiklid on kättesaadavad ainult viidete abil. Kas me ei ole nende sulgudes täpsustustega artiklite pealkirjas veidi liiale läinud? --Lulu 19. september 2005, kell 09.04 (UTC)

Täpsustuslehekylg oleks kõigil nendel puhkudel hädavajalik. Isegi siis, kui teiste tähenduste kohta artikleid veel ei ole. --Lulu 19. september 2005, kell 09.07 (UTC)

Olen nõus, et täpsustuslehekülg on sellistel juhtudel vajalik. Kus seda pole, seal pole seda lihtsalt viitsitud teha. Praegusel juhul leian, et artikli ümbernimetamisega võib oodata, kuni keegi tahab teha artiklit samanimelise asja kohta. Paistab, et teisi samanimelisi monarhe ei ole (kui Navarra monarhe nimetada prantsuspäraselt). Andres 19. september 2005, kell 15.31 (UTC)

Me teeme endale ise tööd juurde, kui me õigel ajal pole oma systeemi selgeks teinud. Kui kunagi hakata täpsustuslehekylge tegema, siis tuleb ju ära muuta ka kõik viidad samale artiklile, lisades igayhele sulgudes juurde (täpsustus). Ma ei räägi praegu konkreetselt sellest artiklist. --Lulu 19. september 2005, kell 16.28 (UTC)

Üldjuhul on muidugi parem täpsustuslehekülg kohe ära teha, aga alati ei näe ette, et seda tarvis on. Praegusel juhul näen ainult artiklit eesnimest "Juana", aga pole selge, kuidas täpselt pealkirjad panna. Andres 19. september 2005, kell 16.45 (UTC)

See on jube, kui suur töö see on. Juba praegu vaatan mõne suvalise artikli suvalist "punast" linki ja tean, et kunagi tuleb hakata seda parandama. Inimene kirjutab näiteks artiklit ja paneb sydamerahuga lingi sõnale vähk, ega mõtle yldse selle peale, mida see sõna võib veel tähendada. Või kui mõtlebki, siis lisab sulgudes näiteks (haigus). Teine teeb ka artikli ja lisab sulgudes (meditsiin). Kolmas teeb, ja lisab (kasvaja). Neljas lisab (astronoomia), järgmine aga omakorda (tähtkuju)... Jne. Aga see on veel suht syytu näide. --Lulu 19. september 2005, kell 17.03 (UTC)

Arvan, et tuleks teha nii. Kui vastava nimega artiklit ei ole, siis sulgudesse mitte midagi lisada. See, kes teeb täpsustuslehekülje, paneb ka artiklitesse õiged täpsustused. Andres 19. september 2005, kell 17.34 (UTC)

Vahet pole, sest täpsustuslehekylje tegija peab nagunii kõik vastavad viidad yle vaatama. Pole vahet, kas lisada täpsustus või muuta olemasolevat täpsustust. Hullem lugu on muidugi see, et kui juba suvalisi (sulgudes) täpsustusi on tehtud, siis tööriist "viidad siia" neid ju ei näita. Hakka neid otsingumootoriga täistekstiotsingust taga ajama? Aga muidu jah, kas Sa tõesti arvad, et peaks need sulgudes täpsustused yldse ära keelama, kui täpsustuslehekylge tehtud ei ole, või mis? --Lulu 19. september 2005, kell 17.45 (UTC)

Või siis teha nii, et kui keegi on artiklile alguse teinud, siis see jääb igavesti põhiartikliks ning teised peavad selle algusse kirjutama, et vaadake "see artikkel räägib sellest-ja-sellest, aga selle sõna teiste tähenduste kohta vaata täpsustuslehekylg artikli nimi (täpsustus)", ning sinna siis pannakse neid sulgudega pealkirju. Sageli nii lähebki, aga põhimõtteks see ei kõlba, sest esimene kirjutaja ei pruugi yldse kirjutada selle sõna kõige levinumast tähendusest. Ja hakkab vaidlus, mis on see kõige põhilisem tähendus, tulevad aegaviitvad hääletused jm jama. Kasvõi seesama õnnetu vähk. Mis on põhitähendus, kas lülijalgne või kasvaja? (Jätame astroloogia ja astronoomia esialgu kõrvale.) ---- Teistmoodi võiks asjale läheneda nii, et teha reegel: kui keegi kasutab artikli pealkirjas sulgudes täpsustust näiteks Vähk (haigus), siis on ta kohustatud kohe tegema ka artikli Vähk (täpsustus), kuhu kirjutab esialgu siis vaid yhe rea:

 Vähk (haigus). 

Nõnda siis "põhitähendust" esialgu ei tekigi. Eks see ole muidugi vaidluse edasilykkamine, kuid siiski parem kui lausa anarhia. --Lulu 19. september 2005, kell 18.37 (UTC)

Minu meelest pole erilist vahet. Niikuinii peab keegi kõik viited üle kontrollima. Isegi kui on anarhia, läheb asi varem või hiljem korda. Kui on juba rohkem artikleid, siis hakkavad punased viited tavalistele mõistetele silma. Tegelikult me ei saa kõigile kasutajatele kohustust seada mõelda tulevaste artiklite pealkirjadele ega jõua selle kohustuse täitmist jooksvalt kontrollida. Andres 19. september 2005, kell 18.53 (UTC)

Science pearls

Mul paluti tähelepanu juhtida pealkirjas mainitud projektile. Andres 18. september 2005, kell 11.47 (UTC)

Vikiprojekt Eesti

Eestikeelses Vikipeedias peaks olema ikkagi põhjalikult informatsiooni Eesti kohta. Kas kellegil on huvi alustada Vikiprojekt Eesti ja kaasa aidata? Alustuseks võiks näiteks kõikide suuremate linnade kohta mingi miinimumstandardi järgi kirjutada (nii-või-nii mitu paragrahvi, sellised alaosad, jne.). Peep 17. september 2005, kell 16.32 (UTC)

Jah, muidugi, kindlasti aitaks kaasa. Aga alustada võiks minu meelest artiklist Eesti. Andres 17. september 2005, kell 16.37 (UTC)

Samas võib ka teha paralleelselt - seal oleks kirjas mõned asjad, mida tuleks kirjutada, ning osavõtja siis ise valib, millega ta kaasa aitab. Peep 17. september 2005, kell 16.38 (UTC)

Eks sa tee selle projektiga siis algust. Kui teised leiavad selle enda jaoks huvitava olevat, siis küllap nad aitavad kaasa. Enda kohta ei saa küll midagi lubada, sest tegelen vaid sellega, mis parajasti huvi pakub. Siim 17. september 2005, kell 16.53 (UTC)

Minu meelest kirjutab enamik kirjutajaid ka Eestist. Arvan, et Vikiprojekt on vajalik selleks, et tagada ühtne standard mingil teemal kirjutamiseks ning leida üles ja täita lüngad. Mulle tundub, et "Eesti" on liiga lai teema. Sellepärast tundub mulle, et artikli "Eesti" kirjutamine ning sidumine detailartiklitega on juba omaette projekt, projekt "Eesti linnad" juba teine projekt. Muidugi võib need käima panna ka paralleelselt. Ise arvan, et meil jätku ressurssi mitme asja kallal korraga hoogtöö tegemiseks. Sellepärast oleks hea, kui meil oleks mingid nädala artiklid või nädala projektid. Andres 17. september 2005, kell 17.05 (UTC)

Tegin mingi lehe ära - Vikipeedia:Vikiprojekt Eesti, pärast teen mingi struktuuri. Arutelu võiks sinna liikuda. Peep 17. september 2005, kell 17.11 (UTC)

Rinogradendid. Kas see on fantastika?

1975a. "Eesti Looduses" nr.11 ja nr.12 ilmusid artiklid pealkirjaga "Rinogradentide ehitus ja elu". Artiklite autoriks oli H. Stümke. Artiklid kirjeldasid ühel Vaikse ookeani saarel (saarestikul) veel alles hiljut elanud ninaloomi. Loomade eripäraks oli nende liikumine nina abil. Saar(ed) peaksid olema mandrist eraldunud 150 milj. aastat tagasi ja loomade tavapäratu kuju ja liikumisviis on välja arenenud pikaajalise evolutsiooni käigus. Kas on loodushuvilist kes teaks sellest rohkem?

Nagu vist juba avastasite eestikeelses vikipeedias meil selle kohta artiklit hetkel veel pole. Teema kohta lähemalt saab lugeda näiteks inglise wikist en:Rhinograde ja en:Rhinogradentia. Oleks väga tore, kui Te nende materjalide põhjal ka eestikeelse artikli kirjutaksite.--Boy 10. september 2005, kell 22.55 (UTC)

Aga lyhike vastus: jah, see on fantastika. --Lulu 11. september 2005, kell 06.49 (UTC)

Sümbolid

Kas keegi teab, kuidas numbritele horisontaalseid kriipse saab peale tõmmata? Kristallograafia kohta käivates artiklites hakkab seda vaja minema. Siim 8. september 2005, kell 17.10 (UTC)

Üks võimalus on niisugune:

${\bar {2}}$

Andres 8. september 2005, kell 17.39 (UTC)

Ta peab teistega sama suur olema. Seda on vaja Milleri indeksite ülesmärkimiseks. Nad on umbes sellisel kujul (001) või {022} ja vahest kui kristalli tahu tasand lõikab kristallograafilist telge telje negatiivsete väärtuste piirkonnas, läheb vaja kriipsuga varianti. See tähendab, et üks või mitu neist kolmest (heksagonaalse süngoonia korral neljast) numbrist peaks olema kriipsuga. Põhimõtteliselt saab panna ka miinuse ette ja seda tihti tehaksegi, ehkki korrektsem ja nö arvutieelsest ajastust pärit traditsiooniks on kristallograafias teha seda kriipsuga numbri kohal. Siim 8. september 2005, kell 17.48 (UTC)

Muidugi oleks variant kõik numbrid valemina kirjutada, aga see ei ole minu arvates hea lahendus. Ei ole mingit põhjust neid indekseid suurelt esile tuua. Siim 8. september 2005, kell 17.52 (UTC)

Seda saab teha nii: 2 (kood: <span style="text-decoration: overline">2</span>). Hea mõte oleks selle jaoks mall teha. Peep 9. september 2005, kell 09.36 (UTC)

Tegin Peebu näite põhjal malli ära Mall:yKr. Välja näeb nii (nagu ka Peebu näites) 123 --Boy 10. september 2005, kell 23.05 (UTC)

Geraldika.ru litsentsileping

tsitaat geraldika.ru-st Royalty-free rights for every downloaded vector image. Once you purchase a vector file from Vector-Images.com, you may use it multiple times for multiple projects without paying additional fees.

Our vector graphics may be used for Publishing and Web Publishing, Vinyl Cutting, Large format and Screen Printing, Embroidery, Routing and Engraving, etc. - huvitav, mida see tähendab - Ahsoous 4. september 2005, kell 22.36 (UTC)

Pikemalt võib ju lugeda http://vector-images.com/terms.php ... - Ahsoous 4. september 2005, kell 22.39 (UTC)

Noh, selle litsentsilepingu algus ütleb kohe, et ei mingeid galeriisid, kust saab pilte alla laadida ei tohi olla. See on muidugi üsna huvitav konstruktsioon neil seal, et failid ei tohi olla allalaaditavad...huvitav, mismoodi ma neid siis internetist näha saan kui ma neid endale alla ei lae?!?--Boy 4. september 2005, kell 23.34 (UTC)

Galeriisid on erinevaid. Minu arusaamist mööda (mitte jurist oma sis :o) ) on see nii et kui ostad neilt need lipud/vapid vektorgraafikana, siis võid teha nendega mida tahad, mida aga teha ei või on se et paned need samad ostetud vektorpildid internetti alla laadimiseks. kui teed ise neist mingeid faile siis neid võivad teised alla küll laadida. --TarmoK 5. september 2005, kell 07.31 (UTC)

Ja nüüd kaua oodatud uudis: Geraldika.ru veebilehel olevaid pilte võib Vikipeedias kasutada, kui neile on lisatud märge allikast. :o)

Saatsin neile maili et võiks kasutada nende gif pilte mis on nende kodulehel vectorgraphics.com ja vastus on siin:

You may use our raster pictures in Wickipedia projects with quote to Vector-Images.com.
Should you have any further questions, please don't hesitate to contact us.
--
Best regards,
Yuri Rosich
  Vector-Images.com
  support@vector-images.com

Küsisin neilt luba kasutada nende pilte (märgistades need näiteks sellise templiga) ja mainisin ka et luba peaks võimaldama kommertsliku kasutamist (tuues ära allika), näiteks Creative Commons Attribution/Share-Alike License alusel ja vastus oli siis selline. Täpsustan veel üle kas nende GIF-piltide kommertslik kasutamine on neile ok, aga paistab et see on ok. --TarmoK 5. september 2005, kell 07.54 (UTC)

Seda nad ju ütlesid kohe, et võib Vikipeedias kasutada, kui on viide. Aga tähtis on kasutusõigus meie litsentsi alusel. Andres 5. september 2005, kell 13.54 (UTC)

Egon-i "litsentsis" oli öeldud et võid kasutada enda veebisaidil, mis jättis otsad lahti mida nad selle "enda veebisaidi" all mõtlesid + seal oli lubatud kasutada vaid mittekommertslikult.

Küsisin neilt spetsiaalselt et kas võib kasutada Wikimedia projektides (siis kõikides Wikimedia projektides: kõik keeled, Commons, Wiktionary jne) ja spetsiaalselt rõhusin selle peale et kommertslik kasutamine peab lubatud olema ja sellele tuli see vastus ja pärast veel uuesti üle küsides et kas me räägime ikka samast asjast tuli vastu et on ok. (Kuigi ausalt öeldes nende vastuse lühidusest jääb mulje et ega nad nii täpselt seda kasutusõiguse värki taga ka ei aja.)

Igatahes on minu jaoks nende poolt luba saadud. Pean vaid nüüd tegema ühe lehekülje kuhu kopeerida nende luba ja siis võtta commonsis see tempel kasutusele ja kõik võivad kopeerida pilte commonisse, kõigile kasutamiseks. --TarmoK 5. september 2005, kell 14.46 (UTC)

Juhiksin tähelepanu, et lubatud on kasutada rasterpilte (mitte vektorgraafikat). Eeldusel, et sealt saab ka mingis vektorgraafika formaadis nt. WMF või SVG või EPS neid pilte tõmmata, siis neid ei lubata. PNG või GIF, BMP või JPG formaat peaks OK olema. --Boy 5. september 2005, kell 15.52 (UTC)

---

http://vector-images.com/catalogue.php jagab oma kataloogi kohe alguses kaheks: Vector flags and heraldry ning Vector clipart. Esimene veerg on põhimõtteliselt vabaks kasutamiseks, st ilma autoriõiguste piiranguteta. Kui keegi tahab neile selle osa eest maksta, siis see on sisuliselt donation ehk annetus. Teine veerg on muidugi autoriõiguste poolt kaitstud, aga kui jutt on riikide ametlikust symboolikast, siis seda see ei puutu. Autoriõiguse seadus, paragrahv 5, lõige 5.

Kui keegi tahab väita, et riikide ametlik symboolika muutub autoriõiguste poolt kaitstud siis, kui nad on paigutatud mingile andmekandjale (näiteks neist moodustatud GIF fail), siis nõnda see kindlasti ei ole. Ma võin riigilipu joonistada paberi peale, seda pildistada, kopeerida särgi peale või arvutisse mistahes failina või mida iganes -- mingeid autoriõigusi mul seoses sellega ei teki. --Lulu 5. september 2005, kell 16.12 (UTC)

Lulu, kas sa väidad et kui sa näed palju vaeva et joonistada valmis mingi riigi vapp ja salvestad selle failina ja ma saan oma näppud sellele külge kuidagi, siis võin ma vabalt kasutada seda ilma tunnustamata Sinu tööd? minu arust nii lihtsalt see ka nüüd ei käi. Seda veel et igaüks võib joonistada vappe, lippe, kuid töö, konkreetne objekt (loe fail) kuulub autorikaitse alla kui autor seda soovib. --TarmoK 5. september 2005, kell 18.09 (UTC)

Täpselt nii ongi. Sest joonistamisel ju kopeeritakse olemasolevat kujundit, mitte ei looda uut. Et see on töö ja võtab aega, seda muidugi. Kui keegi seda tööd sinu käest tellinud ei ole, siis pole midagi teha, autorihonorari sa selle eest ei saa. --Lulu 5. september 2005, kell 18.21 (UTC)

Minu meelest on see nii, et vapp või lipp ise )sõnaline kirjeldus) autoriõiguse alla ei käi, küll aga selle konkreetne teostus. Andres 5. september 2005, kell 18.43 (UTC)

Ah-jaa, autoriõigus on ei ole sama mis õigus saada honorari. Andres 5. september 2005, kell 18.44 (UTC)

Jajah. Autoriõigus on muidugi laiem mõiste, millest võib tuleneda ka õigus autorihonorarile. --Lulu 5. september 2005, kell 19.51 (UTC)

kui ma olen pillimees ja teen plaadi Beatles-te looga, siis maksan ma neile honorari loo eest, kuid võin küsida raha selle plaadi eest ja rohkem kui maksab see honorar ja plaadi tegemine. Mulle kuulub ju autoriõigus sellele versioonile. Ja ma ei nõustu sellega "et ei looda uut". Ei looda ehk jah uut lugu, vappi, kuid luuakse uus versioon sellest. Ja just sellele versioonile on õigused, mitte kujundile. See kas keegi on nõus selle versiooni eest maksma on eri jutt, õigus selle versiooni kasutamise piirangutele ja lubamistele on selle versiooni loojal. :: Sarnane lugu on näiteks fotoga vappist, Lulu, Sinu loogika järgi see foto ei kuuluks autorikaitse alla kuna kujutab vappi mis ei ole autorikaitse alune. Kuid kui pildistan lõvi loomaaias siis kuulub mulle autoriõigused. Ja siin ei ole vahet kas keegi on seda tellinud või ei. Maksja otsutab ise kui väärtuslikuks ta minu tööd peab ja kas see ületab seda väärtust millega pildistajana/muusikuna hindan konkreetset tööd. Kuid see on hoopis eri jutt --TarmoK 5. september 2005, kell 19.22 (UTC)

Täiesti õige: kui interpreet esitab muusikat, siis kuulub talle autoriõigus selle interpretatsiooni eest. Samuti ka siis, kui keegi loeb luuletust või mängib laval mingit osa. Vahe on antud juhtumi puhul selles, kas algne teos on või ei ole autoriõigusega hõlmatud. Kui algne kujund (lipp või vapp näiteks) ei ole hõlmatud, siis ei saa autoriõigused tekkida selle adekvaatsele graafilisele väljundile ehk teostusele. --Lulu 5. september 2005, kell 19.51 (UTC)

Selles poleks ma nii kindel. Minu arvates ei saa öelda nii, kas teos on autoriõigusega hõlmatud või mitte. Autori mittevaralised õigused jäävad sulle alles ka siis kui sa varalistest õigustest oled loobunud või need (tasu vastu) ära andnud. Ka Vikipeedia kaastöö autoriks jääd ikkagi sina, kuigi sa annad teistele litsentsi enda tööd igal moel muuta ja kohandada ning loobud igasuguse tasu nõudmisest tehtud töö eest. Mis puutub sellesse, kas autoriõiguse seadusega mittekäsitletavate materjalide reproduktsioonide autoriõigusesse, siis EAÕS sätestab, et autoriõiguse mõistes on teosed ka tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu töötlus; Paragraf 4 punkt 3. Nüüd on küsimus, kas lipu pildi joonistamine on teose töötlus või kohandamine. Eeldusel, et lipp on ikkagi füüsiline ese on joonis kas digitaalne või paberil olev kohandamine. Oluline autorluse juures on ka see,,et tegemist oleks sinu enda intellektuaalse töö tulemusega. Mis täpselt kuulub intellektuaalse töö alla see on aga vaieldav. Kas näiteks kuulub selle alla ka töö mis sa teed kui mõtled välja mismoodi mingi vahendiga (graafikaprogrammiga) lipu või vapi kujutist luua? Või äkki see, kui kuskilt allikast uurid, mis värvi täpselt peab vapi peal peavad leopardi silmad olema? Ei oska vastata. Seadust tõlgendavad juristid ja kohus :-) --Boy 5. september 2005, kell 20.45 (UTC)

Ma ei tea, mismoodi Eestis on, aga vähemalt USA-s on nii, et fotoreproduktsioon tasapinnalisest objektist autoriõiguse alla ei käi, sest selles pole fotograafi loomingut.

Vappide puhul on tavaliselt nii, et vapi kirjeldust saab üsna erinevalt tõlgendada. Seetõttu nõuab vapi teostamine loomingut. Andres 6. september 2005, kell 04.34 (UTC)

Mall:Täienda

Veel üks mõte selle malli kohta. Inglisekeelses vikis on selle funktsioon juhtida toimetajate tähelepanu lehtedele, mis vajavad nende tähelepanu. Seega lisatakse seal ka expand malliga kategooria. Praegu on siin aga täienda lihtsalt mingist üldiseks sõnumiks artikli lugejale (kas siis kasutaja või toimetaja), et sinna võiks "midagi" lisada. Arvata on, et kui aktiivne toimetaja näeb lehte, kuhu on midagi lisada, siis ta teeb seda olenemata sellest, kas seal on see silt või ei ole.

Seega ma arvan, et võiks kehtestada mingi juhise, kuidas seda kasutada. Esiteks tuleks see jagada kaheks, näiteks Mall:Nupp ja Mall:Täienda - nupp näitab ära artiklid, mida tuleks kiiresti täiendada, nii et põhiline on kirjas; täienda malliga on artiklid, mis juba mainivad põhilise ära, kuid mis räägivad piisavalt tähtsast teemast, et seda tuleks esmases järjekorras kirjutada.

Peep 28. august 2005, kell 09.49 (UTC)

Lisaks saaks nuppe veel kategoriseerida, nii et mingist alast huvitatud inimene saab oma ala kohta käivaid lühikesi artikleid täiendada. Peep 28. august 2005, kell 09.50 (UTC)

Malli "täienda" kategoriseerimine on hea mõte ja selleni me varsti nagunii jõuame. Mis puutub aga eraldi mallidesse "täienda" ja "nupp", siis pakutud lahenduses muutub mall "täienda" suht arusaamatuks, sest meil vajavad peaaegu kõik artiklid täiendamist ning me jõuaksime tagasi sinna, et seda malli hakatakse lisama iga artikli lõppu. Eelistaksin siiski, et oleks üks mall, mis lisataks tõesti vaid sellistele artiklitele, mis väga vajavad täiendamist (kaherealised artiklid näiteks). Selle nimi pole eriti tähtis, aga ma eelistaksin senist malli "täienda". Siim 28. august 2005, kell 09.56 (UTC)

Sellega "nagunii" sinna jõudmisega võib minna tükk aega - võiks juba hakata mõtlema, kuidas seda teha. Peep 30. august 2005, kell 08.43 (UTC)

Minu meelest ei ole see mall mõeldud mitte ainult aktiivsele toimetajale, vaid ka lugejale. Ta annab märku sellest, et me kavatseme artiklit täiendada ega arva, et kõik on öeldud. Andres 28. august 2005, kell 10.07 (UTC)

Tähelepanu vajavad artiklid

Pakun välja idee teha uus mall - {{tähelepanu}} vms. Selle võiks panna artiklitele, mis vajavad erilist tähelepanu - seal peaks tingimata mingi sisu olema. Mall võiks lisada ka kategooria Tähelepanu ootavad artiklid. Näiteks praegu vajaks sellist silti Current events ehk siis August 2005. Hetkel on see täiesti tühi.

Muidugi tuleks piirata selle kasutust ja see lisada ainult väga tähtsatele artiklitele. Peep 26. august 2005, kell 10.44 (UTC)

Trubetsky inglise VfD:s

Ehk keegi läheb kommenteerib, Tõnu Trubetsky inglise wikis mahavõtmisel, Tony Blackplait.

With all due respect, see artikkel on konkurentsitult selle dekaadi kõige naljakam lugemiselamus. Tony Blackplait... mida iganes. Kindlasti on Tõnu väärt oma artiklit inglise vikis, aga mitte küll sellist. Priitp 29. august 2005, kell 21.03 (UTC)

Tegin seal üht-teist, rohkem ei viitsi, ehk keegi aitab artiklit täiendada ja toimetada. Andres 30. august 2005, kell 08.55 (UTC)

Muide, ehk keegi täiendab artiklit en:Kristjan Raud. Arutelus on eestikeelset infot. Andres 30. august 2005, kell 08.58 (UTC)

Ingliskeelne tõlge

Spetsiifilistest geoloogilistest terminitest kirjutades olen tihti mõelnud, et vaja oleks anda ka selle vaste inglise keeles. Kui vastav artikkel on inglise vikis olemas, siis on seda ju lihtne teha interwiki lingiga, aga pahatihti ei ole. Vajadus selle järele tuleb sellest, et eestikeelne geoloogiline terminoloogia on üks vägagi logisev asi. Erinevad teadlased kasutavad tihti erinevaid termineid, mis tekitab palju arusaamatusi, mistõttu ei pruugi ka kõik minu poolt kasutatud terminid olla kõigile eesti geoloogidele mõistetavad. Kui aga oleks ingliskeelne vaste, siis saadaks vähemalt aru, millest on jutt. Sarnaselt peaks käituma ehk kõigi loodusteaduste puhul, sest ingliskeelsed terminid on tihti märksa laiemalt tuntud, eestikeelseid on aga sama asja jaoks mitu tükki või pole ühtegi. Siim 29. august 2005, kell 19.28 (UTC)

Paha see kindlasti ei tee ja ma arvaks, et vasted maksab anda vajadust mööda ka teistes suuremates teaduskeeltes. --Ker 29. august 2005, kell 19.42 (UTC)

See läheks ehk liiale, sest kui ingliskeelne vaste on olemas, saab selle järgi otsida vasteid teistes keeltes, kui on vaja. Vikipeedial ei ole siiski sõnaraamatu rolli, kuid inglise keel võib paljudel juhtudel hädast välja aidata. Küsimus on aga selles, et kuidas seda teha. Kas panna kohe avalausesse rasvases kirjas termini järel sulgudes ingliskeelne vaste? Näiteks nii: Vulkaaniline kild (inglise volcanic block). Siim 29. august 2005, kell 19.48 (UTC)

Jah, aga rõhutan sõnapaari "vajadust mööda". Näiteks arvutiteaduslike mõistete puhul piisab reeglina inglisekeelsest vastest, aga matemaatika puhul lisaksin mõnelgi puhul vene, saksa või prantsuse keele. Me ei saa eeldada, et kõik ilmakodanikud inglise keelt oskavad. --Ker 29. august 2005, kell 20.23 (UTC)

Vaste võiks olla keeles, mida vastava haru inimesed rahvusvaheliselt peamiselt kasutavad. Kui selleks on inglise keel siis võiks olla inglise keeles. Ühest keelest aitaks küll. Eluslooduse osas kirjutatakse ju ka ainult ladina keelne nimi. --Boy 29. august 2005, kell 20.04 (UTC)

Ingliskeelset vastet läheks vaja ka seepärast, et kui lugeja tahab otsida lisainfot netist, siis selge see, et inglikeelset leiaks ta rohkem kui eestikeelset, aga kui ta ingliskeelset terminit ei tea, siis ta ei saa ka otsida. See keel peaks olema just inglise keel, sest iga loodusteadlane, kes tahab, et teda loetaks, kirjutab tänapäeval inglise keeles. Siim 29. august 2005, kell 20.12 (UTC)

Noh, kirjutati ka enne tänast päeva. Ega lugeja ka tingimata loodusteadlane ei ole :) Tegelikult soovitan aegajalt internetti ka muudes keeltes tuhnida, vähemalt minul on mõnel puhul õnnestunud nõnda leida asjalikumad materjalid kui inglisekeelse pudipadi seast. Üldiselt, tuleb tunnistada, olen siiski laisk ja piirdun inglise keelega. --Ker 29. august 2005, kell 20.23 (UTC)

Lugeja muidugi ei pea olema loodusteadlane, aga kirjutaja loodetavasti on. Pidasin seda silmas. Siim 29. august 2005, kell 20.27 (UTC)

Sain aru. Pidasin silmas, et lugeja huvides võib olla esitada vaste mõnes muuski keeles. See selleks. Üldiselt tuleb vist loota artikli redigeerija kompetentsile -- kui ta tajub, et võõrkeelne vaste on oluline, siis lisagugi. Ma arvan, et päris sageli on avalause selleks hea koht, võibolla rasvane kiri on pisut liiga pealetükkiv. --Ker 29. august 2005, kell 20.35 (UTC)

Eestikeelne märksõna oleks rasvases kirjas ju nagunii, nii ju artiklid algavadki. Tõlget ma kindlasti rasvaseks ei teeks. Asja saaks lahendada ka malli abil, aga siis tekib küsimus, et kuhu see mall artiklis paigutada. Siim 29. august 2005, kell 20.41 (UTC)

Vabandust, lugesin rasvase kirja osas mööda (redigeerimiskasti ei maksa lugemiseks kasutada). --Ker 29. august 2005, kell 20.48 (UTC)

Võõrvastete lisamine on mulle ikka sympaatne tundunud, tuleb vaid jälgida, et see vohama ei kipuks. Kui võimalik, oleks inglisega hea piirduda, aga mõnikord on oluline just mõni muu keel, sestap mall vist hästi ei sobiks. Ja kindlasti ei maksa piirduda ainult loodusteadustega; mõne yld- või humanitaarmõiste puhul väärib tõlkimine artiklis eraldi jupikest, sest muidu pole yldse võimalik aru saada, mismoodi eesti sõna võõrastega suhestuda võiks. (Nägin kevadel yhe filosoofiaraamatu tõlkimisel roppu vaeva tähenduse, osutuse ja nende suguseltsiga... võeh!) --Oop 29. august 2005, kell 22.32 (UTC)

Mida tähendab "tuleb vaid jälgida, et see vohama ei kipuks"? Kas seda, et tõlke võib lisada vaid nö keerulisematele märksõnadele? Mina mõtlesin, et kui see teha reegliks, peaks tõlke lisama kõigile artiklitele või siis neile, millel ei ole linki inglise wikile. Siim 29. august 2005, kell 22.37 (UTC)

Arvan, et tõlge võiks olla terminitel, mis pole eesti keelest (võõrkeele oskajal) loogiliselt tuletatavad (pean silmas, et pole mõtet tagasi tõlkida otsetõlkeid vrdl. program ja programm) või mida ka erialaspetsid "keelt risustades" omavahel igapäevaselt võõrkeeles kasutavad. Näiteks arvutite alal kasutatakse igapäevases keeles palju inglise keelseid termineid või nende "puueestindatud" versioone. Näiteks seda, et nibble't näksiks kutsutakse ma enne vikipeediast lugemist ei teadnudki ;-). Kui sellistele artiklitele inglise (või mõne muu keelset) terminit ei lisa on sageli raske arugi saada millest jutt käib. Seega minu arvamus: mitte reegel, aga vastavalt "kõhutundele". Ühest keelest per artikkel võiks piisata, kuigi ka siin võiks ilmselt kõhutunnet kasutada. --Boy 29. august 2005, kell 23.03 (UTC)

Minu meelest tuleks võõrkeelne vaste just niiviisi vormistada, nagu Siim näiteks tõi. Malli pole tingimata tarvis teha, kuid rahvanimede jaoks on Urmas teinud kolmekeelse malli. Võõrkeelse vaste otstarve on eeskätt see, et niiviisi on võimalik kergemini aru saada, millest on jutt. Kindlasti ei ole põhieesmärgiks tõlke hõlbustamine, sest selleks on Vikisõnaraamat, kus saab anda vasted kui paljudes keeltes tahes. Arvan, et reeglina tuleb kirjutada ainult üks vaste, kuid mõnikord on otstarbekas esitada ka rohkem vasteid. See, millist keelt kasutada, oleneb olukorrast. Ühinen Boyga, et nii see, millal on tarvis vaste tuua, mitmes keeles seda teha ja millises keeles seda teha, peaks olenema kõhutundest. Kui kellegi see otsus ei meeldi, on ju võimalik asja arutada. Andres 30. august 2005, kell 05.31 (UTC)

Andres juba mainis neid rahvanimede artikleid ja minu arust on sedasi, just malliga tehtud, kõikse selgem (vt: Juudid) Keeli võiks olla 2-3-5, olenevalt mis keeled vastavas valdkonnas on kasutusel; igal valdkonnal (nt. geoloogia, meditsiin jne) oleks siis oma mall. Ja selle lisamine artiklisse ei sõltuks sellest kas inglise wikis on artikkel või ei (kirjutamise hetkel ei pruugi seda seal olla, kahe päeva pärast võib olla; artikkel ei vasta täpselt eesti keelsele artiklile jm põhjused). --TarmoK 30. august 2005, kell 06.49 (UTC)

Mallid ju võiksid põhimõtteliselt olla, aga nad ei saaks katta kõiki juhtumeid. Näiteks jaapani kultuurisse puutuva asja puhul läheb tarvis jaapanikeelset vastet, mõnel terminil on üldse kindel vaste ainult ühes, keeltes, teistes ei ole, vaid tõlgitakse mitut moodi, jne. Ma kõhklen, kas on ikka tarvis iga märksõna juurde tarvis võõrkeelseid vasteid lisada. Andres 30. august 2005, kell 06.58 (UTC)

Igale muidugi pole vaja. Ainult neile, millele vasted midagi juurde annavad - nt mittetriviaalsed vasted (ja vahel ehk ka triviaalsed libavasted). Vohamise all pean silmas seda, et mingile toredale terminile paneb yks juurde inglise, teine saksa vaste ja siis tuleb noor entusiast, esimest päeva Vikis ning laob veel pool lehekylge vasteid otsa, heebreast suahiilini. Lihtsalt tegemise rõõmust. --Oop 30. august 2005, kell 08.06 (UTC)

Hakkab siis neid tõlkeid vormistama nii nagu ma välja pakkusin? Lingi olemasolul inglise (või muule vastavakeelsele) wikile, jätab tõlke ära? Siim 30. august 2005, kell 14.12 (UTC)

Kui need tõlked lisada siis kõigile sama valdkonna (kogumi) artiklitele. Lingi olemasolul ei ole vahet juba eelpool toodud põhjustel + tavalugejalt ei või eeldada et ta tajub seda keelevastet sealt linkidest otsima hakata + artilite lugemisele tuleb kasuks kui nad on ühtmoodi vormistatud (vaata või rahvaste artikleid mida Urmas on teinud).

Oop-i point on õige et olgu vaid mõned keeled mida tõesti antud valdkonnas kasutatakse. Ja malli kasutades on seda heebreast-suahiilini ka lihtsam piirata + lihtsam vormistada. Keeled mida kasutada saab igale valdkonnale määrata sõltumatult ja vastavalt keeltele mida seal kasutatakse. (jälle hea näide Urmase töö)

Ei piirduks vaid inglise keelega, kuigi see on laialt levinud, kirjutatakse paljugi materjale ka muudes keeltes rääkimata sellest et on palju vanu allikaid mida ei ole inglise keeles, kasvõi NSVL-i aegsed materjalid. (ja ei ole kõigil inglise keel ka esimene võõrkeel) ... näiteks spordialade juures oleks meeldiv näha kuidas vastava spordiala nimetus on näiteks inglise, saksa ja prantsuse keeles --TarmoK 31. august 2005, kell 07.08 (UTC)

Olen nõus sellega, et tõlge võiks olla kõigil artiklitel, sest lugeja tõesti ei pruugi taibata seda vikilinkidest otsida, kuid üle ühe tõlke ma küll ei teeks. Asi läheks liiga kirjuks ja Vikipeedia ei ole siiski sõnaraamat. Kui neid teha üle kahe, siis tuleb nad kindlasti avalausest välja võtta, sest nad hakkaksid seal liigselt domineerima. Võibolla peakski olema väike alajaotus "tõlge", kus saaks vajadusel anda vasteid ka teistes keeltes. Tõlke võiks kokku panna etümoloogiaga, siis oleks vastava osa nimi "Tõlge ja etümoloogia" vms. Siim 31. august 2005, kell 11.44 (UTC)

Rahvaste artiklites kasutatud tõlgete näitamise moodus ei meeldi? --TarmoK 31. august 2005, kell 12.39 (UTC)

Arvestage seda, et meil on ka vikisõnaraamat. Tõlgetest ja etümoloogiast on tarvis rääkida siis, kui sisust arusaamine seda nõuab või kui muidu tekib segadus. Andres 31. august 2005, kell 16.00 (UTC)

Juhend

Praegu on juhendiga väikesed segadused. Minu arust peaksid kõik kasutusjuhendid olema Juhend: all, kuid praegu on artikkel Vikipeedia:Vikipeedia kasutamisjuhend. Selle võiks teisaldada Juhend:Kuidas artiklit redigeerida alla, kuna redigeerimisleht praegu viitab tollele (puuduvale) artiklile.

Samuti võiks vasakul navigeerimiskastis Juhendi link viidata Juhend:Sisukord peale, kust saaks siis edasi muude tekstide juurde.

Mõlemad muudatused saaksin ma ise ära teha, kuid ehk on keegi sellele vastu. Peep 25. august 2005, kell 10.48 (UTC)

Teeks ennem kusagil abilehtedel valmis "joonised" et mis kuhu ja mis sisu enne kui hakkab neid lehekülgi ümber tõstma(?). Ja artiklite sisud ja pealkirjad on nii nagu nad on. Esmalt oleks hea läbi vaadata mis artikleid/juhendeid meil vaja on, kuulata arvamusi/vajadusi ja siis vaadata pealkirjad kokku. Lihtsalt lehtede muutmine selle järgi mis seal hetkel loeb ei vii meid kaugele. ... Ausalt öeldes võiks selle teha esimeseks hoogtöö "objektiks" sinna "nädala artikli" mõtte juurde --TarmoK 25. august 2005, kell 17.22 (UTC)

Nädala artikkel

Mul on ettepanek hakata valima nädala artiklit, mille kallal kollektiivselt hoogtöötada, et seda paremaks muuta. Soovitav on minu meelest valida sellised artiklid, mis on väga tähtsad ja otsitavad, kuid mis on ilmselgelt korrast ära.

Pakun alustuseks välja kolm kandidaati.

1. Eesti. Tähtis ülevaateartikkel, kuid väga puudulik. Ühtlasi tuleks läbi mõelda, millised oleksid põhjalikumad "jätkuartiklid".
2. Tallinn. Põhiosa jutust on võetud ENEKE-sest. See ei ole hea.
3. New York. "Maailma pealinn" vajaks palju põhjalikumat ja asjalikumat käsitlust.

Andres 24. august 2005, kell 22.21 (UTC)

See on hea mõte. Poolt. Eeldusel, et ideaalis saab nädala artikkel olema nädala lõpus suhteliselt heakvaliteediline, kui seda ühistöö käigus forsseeritult tehakse siis võiks ka esilehele tekitada piirkonna nagu paljudes teistes wikides kus lugejale huvitavat artiklit soovitatakse (antud kontekstis siis nt. eelmise nädala oma). --Boy 24. august 2005, kell 22.37 (UTC)

Sa püüad silmas eeskujulikku artiklit. Olen nõus, et juhul kui artikkel valitakse eeskujulikuks. Võib seda esilehel soovitada. Seda võib teha juba praegu selle (vist ühe) eeskujuliku artikliga, mis meil seni on.

Nädala ajaga ei pruugi artikkel eeskujulikuks saada, aga seegi on hea, kui artikli olukord märgatavalt paraneb.

Et vähemalt üks potentsiaalne kaasalööja on olemas, siis ma pakuksin järgmise nädala artikliks Eesti.

Pärast esimese nädala artikli valimist võiks diskussioon üle kanduda uuele leheküljele Vikipeedia:Nädala artikkel. Andres 25. august 2005, kell 04.33 (UTC)

Samuti poolt. Esilehel võiks olla mitte juba valmis saadud nädala artiklid, vaid ka praegune nädala artikkel, et saada sellele rohkem tähelepanu ja rohkem kaasalööjaid. Hiljem, kui juba mõned ühistööna valmis saadud artiklid olemas on, saaks neid esilehel näidata.

Samas üks nädal on liiga lühike aeg, et midagi valmis saada. Teisest küljest, nii vähe aega paneb ehk kirjutajaid kiiremini tööle? :) Peep 25. august 2005, kell 16.18 (UTC)

Jah, kui nädala artikkel tuleb, võib teate sellest esilehele panna. Kui nädala pärast leiame, et võiks hoogtööd jätkata, siis võib järgmise nädala artikliks valida sellesama. Andres 25. august 2005, kell 16.55 (UTC)

TarmoK pakkus nädala hoogtööks Vikipeedia infolehtede ja juhendite kordategemseks. See on tõesti väga vajalik töö ning seejuures minu meelest ka üsna vastik ja täpsust nõudev. Andres 25. august 2005, kell 17.29 (UTC)

Alustada võime näiteks sellest et teeme nimekirja mis lehed siin kõik on olemas ja ehk paar sõna mis sisu seal. Sama aegselt võiks ka teha koguda kokku mõtteid mida tahaksime et oleks ja kuidas. (Ja "kokku koguda" ka neid aruteludes arutatud asju msi puutuvad reeglitesse jne) Need tegevused ei ole *nii* "vastikud" :o), kuid aitavad palju edasi. Saame vähemalt ülevaate ja siis lihtsam asuda selle tänamatu töö juurde: väärtuslike lehekülgede tegemine --TarmoK 25. august 2005, kell 17.50 (UTC)

Noh, meil ju on siuke sisukord... Andres 25. august 2005, kell 18.13 (UTC)

jah seal on mingi ülevaade ja struktuurgi, kuid neid lehekülgi on veel teisigi, nt. Vikipeedia:Levinud trükivigade loend (vt. kõik Vikipeedia nimeruumi artiklid). Lisaks ei vasta pealkiri alati sisule (või vastupidi). Osade tekstide puhul tekib tunne et on lihtsalt tõlgitud teksti ilma et vaadatud mille jaoks lehekülg on mõeldud. ...see on see parajalt vastik töö, käia üle need ja kontrollida mis on kus ja mis see "originaalis" oli --TarmoK 26. august 2005, kell 06.56 (UTC)

Jah. Mina oleksin valmis tegelema tõlkimisega ning tõlgete toimetamisega, samuti praeguste vastete ülesotsimisega inglise ja teistes vikides. Andres 26. august 2005, kell 08.10 (UTC)

Aruteludega teha nii: luua vastavad juhendileheküljed ning kopeerida arutelud nende arutelulehtedele.

Nädala artikkel võiks ikkagi keskenduda mitte-meta sisule, ehk siis entsüklopeedia artiklitele. Abitekstidee ja Vikipeedia: juhendite korrastamiseks võiks luua oma Vikiprojekti. Peep 26. august 2005, kell 12.18 (UTC)

Kas tuleb sellest ideest midagi välja? Valime välja entsüklopeediaartikli, mille kallal töötada, ja hakkame pihta! Mina hääletan samuti Eesti poolt. Peep 28. august 2005, kell 15.18 (UTC)

Paistab, et huvi on leige. Võime sellegipoolest kokku leppida, et hakkame homsest Peebuga kahekesi "Eestiga" pihta. Seda ei pruugi isegi välja kuulutada. Küllap siis ka teised liituvad.

Kui Boy alustab tööd info- ja juhendiartiklite korrastamisel, küllap ma löön siis ka seal kaasa. Andres 28. august 2005, kell 15.22 (UTC)

Võin teha nii üht kui teist. Äkki me teeks siis TarmoK-ga, kui ta juba huvi tundis, neid meta-artikleid? Vähemalt looks mingi plaani mismoodi nendega edasi minna. Metade suhtes on mu esmane hinnang selline, et paljud neist on olemas vaid seeõttu, et need on inglise wikis ka olemas - Eesti Vikipeedias saaks ka vähematega hakkama. Oluline oleks lihtsalt välja mõelda, mis infot on vaja kirja panna ja siis see ära teha. Sõna sõnalt teksti tõlkimine pole minu arvates mõtekas. Ehk siis järgmisel nädalal tegelen peaasjalikult juhenditega.

Mingit algust ma tegin User:Peep/Abitekstid, et ülevaade saada sellest, mis olemas on. Peep 28. august 2005, kell 19&amp;#46;58 (UTC)

Eesti artikli kallal on raske tööd teha, kui maade artiklite reeglid on alles arutelu all. Nädala artikli idee tahaks siiski käiku panna. Peep 30. august 2005, kell 08.40 (UTC)

Pooldan käimasoleva ja järgmise nädala koostööna 'Eesti/Maade artiklite reeglid' (ühiselt). Omalt poolt lõpetan töö riigiinfotabeli malli kallal. --WikedKentaur 30. august 2005, kell 11.16 (UTC)

Arvan, et reeglid peaksid ikkagi tuginema kogemusele konkreetsete artiklite koostamisel. Andres 30. august 2005, kell 11.28 (UTC)

Mall "Täienda"

Meil ei ole selle malli suhtes mingit kokkulepet. Algselt oli ta vist mõeldud lisada vaid neile artiklitele, mis väga vajasid täiendamist, aga nüüd on ta nagu artikli kohustuslik element, mis iga artikli lõppu käib. Mida sellest mallist üldse arvatakse, kas teda sellisel kujul on üldse vaja? Kõiki Vikipeedia artikleid saab ju täiendada, see on iseenesestmõistetav. Kas selle jaoks on vaja malli? Või annaks talle tagasi selle tähenduse, et ta lisatakse ainult nö nupukestele ehk paarist reast koosnevaile artiklitele? Või loobuks tast üldse? Minu jaoks on kõik variandid aktsepteeritavad, lihtsalt mingit kokkulepet oleks vaja. Siim 20:47, 15 august 2005 (UTC)

Ise lisan oma või teiste artiklitele selle siis, kui tean ja näen, et midagi olulist on veel vaja lisada, aga ise ei jõua ja/või ei oska. Nupukesed on ka mõnikord hädavajalikud, et vähemalt mingi definitsioon ja algus oleks tehtud. Minu meelest on see mall vajalik. --Lulu 20:59, 15 august 2005 (UTC)

Jah, peaks olema, kuid kasutamist tuleks tõesti täpsemini reguleerida. Samuti nagu ka malli {{toimeta}} kasutamist. Vaja oleks ka ka artikli alamosa täiendamise malli (inglise wikis vist on olemas). Kasutamise osas on mu seisukoht selline (kuigi ma ise seda hetkel ei jälgi), et nii täienda, kui toimeta malle tuleks lisada tõesti ainult siis kui artikkel on kas väga minimaalne (nagu Siim mainis, et paar rida) või hädasti toimetamist vajav - pean silmas peamiselt keelelist toimetamist. Praegu on kujunenud situatsioon, kus reeglina pannakse igale artiklile külge nii täienda kui toimeta. Sageli tundub mulle, et ka toimeta malli kasutatakse täienda kontekstis - a-la, et olulisi asju on puudu. --Boy 21:07, 15 august 2005 (UTC)

Hakkan siis samuti lisama seda malli ainult neile artiklitele, mis on ilmselgelt liiga lühikesed. Alaosa täiendamise mallist ei saanud ma küll aru. Mall "Täienda" lisataksegi artikli lõppu, vahetult enne kategooriaid. See käib kogu artikli kohta, kaasaarvatud "välislingid" jms. Siim 20:16, 16 august 2005 (UTC)

Alamosa täienda malli all pidasin silmas sellist malli nagu inglise wikis on {{Sectstub}}. Ühtlasi teen ettepaneku {{täienda}} ja {{toimeta}} mallide kasutamise kohta kirjutada juhend Vikipeedia:Reeglid lehele. {{toimeta}} kohta seal üht teist juba on, aga tuleks lisada (mida mõeldakse artikli toimetamise all).--Boy 20:32, 16 august 2005 (UTC)

Maade artiklite osade järjekord

Kas on olemas mingi kokkulepe, mis järjekorras maade/riikide artiklites alalõike järjestatakse? Näiteks: ajalugu - poliitika - geograafia - majandus - ühiskond, nagu ingliskeelses Wikis, või kuidagi teisiti? --Lulu 21. august 2005, kell 10.20 (UTC)

nii palju kui seda on, leiab siit: Vikipeedia:Maade artiklite reeglid --TarmoK 21. august 2005, kell 10.37 (UTC)

Me oleme teinud nii: Asukoht, Nimi, Sümbolid, Loodus, Rahvastik, Majandus, Haridus, Ajalugu, Kultuur. Andres 21. august 2005, kell 16.00 (UTC)

Jah. Tegin ettepaneku Vikipeedia arutelu:Maade artiklite reeglid seda muuta. --Lulu 21. august 2005, kell 17.13 (UTC)

eesti lipud, vapid ja geraldika.ru

Mina muideks ei saa üldse aru miks valdav enamus Eesti lippudest ja vappidest on võetud sellelt vene lehelt. Kas riigikantselei sümboolikaosakonna pildid ei kõlba või on seal miskid probleemid autoriõigustega? - Ahsoous 09:33, 3 august 2005 (UTC)

oled sa neid riigikantselei pilte vaadanud? :o) need on kui väriseva lapse käega tehtud, kvaliteet on armetu. Võrdle näiteks Pilt:Tartumav.gif ja Pilt:Tartumaa Distr COAv.gif. Või vaata Rõngu valla riigikantselei lehel, esialgu oleks nagu ok, kuid kui lähemalt vaadata siis on ei ole rõngad ümmargused, jooned ei jookse ühel joonel jne. võrdluseks geraldiku.ru variandid lipp ja vapp

Põhjus miks need on sealt võetud on et seal on hea kvaliteet ja kõik(?) olemas. Eesti maakonna lippe on veel osades kohtades aga valdade sümboolikat pole küll kusagilt silma jäänud --TarmoK 11:15, 3 august 2005 (UTC)

Kvaliteet on nendel geraldika omadel küll tsipa parem aga nende gifide mida nad nagu lubaksid kasutada (aga mida imho wikis ei tohi üldse(!) kasutada) - nende kvaliteet on pehmelt öeldes samuti vilets. (Ilmselt küll nende vektorgraafika mida nad müüvad on korralik...) ja veebi üles riputamiseks kõlbavad küll mõlemad, kui aga trükki tahaks anda tuleks nii ehk naa kuskilt tunduvalt teise kvaliteediga pildid muretseda - Ahsoous 11:27, 3 august 2005 (UTC)

uudishimust, mida pead silmas kirjutades: "nende kvaliteet on pehmelt öeldes samuti vilets"? ...muus osas no comments --TarmoK 11:49, 3 august 2005 (UTC)

See muide sõltub konkreetsest failist (ma praegu ei viitsi otsima hakata) mõned on tõesti head aga mõned.... Nii et vb väljendasin end pahasti - õigem oleks öelda väga kõikuva kvaliteediga. - Ahsoous

Ikkagi - kuidas on lood Riigikantselei lehel olevate piltide kasutamisõigusega? - Urmas 26. august 2005, kell 12.51 (UTC)

Kas Eesti sümboolika kasutusõiguse osas tuleks järelpärimine teha Riigikantseleile? või kellele? --WikedKentaur 30. august 2005, kell 21.31 (UTC)

Või kultuuriministeeriumile.--Boy 30. august 2005, kell 21.36 (UTC)

Saatsin meili riigikantseleile Eesti sümboolika küsimuses. --WikedKentaur 4. september 2005, kell 20.36 (UTC)

"Viidad siia" ei toimi?

Tundub, et nupp "Viidad siia" on lakanud toimimast. Andres 18:48, 23 juuli 2005 (UTC)

mul toimib - Ahsoous 20:10, 23 juuli 2005 (UTC)

Mul ka OK. Siim 20:15, 23 juuli 2005 (UTC)

Võib-olla on asi selles, et ta toimib teatava ajalise nihkega. Andres 10:39, 24 juuli 2005 (UTC)

Allkategooriad

Oleks vaja teha Sisehaiguste kategooria alla Nefroloogia allkategooria. Kuidas see käib ? Mario 20:35, 28 mai 2005 (UTC)

Lihtsam variant on teha mingi artikli kaudu: Esmalt lisad vastavale artikli lõppu [[Kategooria:Nefroloogia]] (see tekitab siis punase kategooria lingi märgistamaks et sellist kategooriat ei ole olemas) Salvestad artikli ja klikid sellel kategooria lingil. Nüüd avaneb tühi kategooria redigeerimis aken kuhu siis kirjutad [[Kategooria:Sisehaigused]] ja kui nüüd vaatad eelvaates siis näed et see link on sinine (tähendades et see kategooria on juba olemas) ja kui nüüd salvestad oma töö, siis ongi alamkategooria "loodud" ja see eelnev artikkel on selles kategoorias

Teine variant on et avad mõne kategooria lehekülje (sedasi on vhem kirjutamist) ja muudad brauseri aadressi rea lõpus "Kategooria:" teksti järel oleva sõna asemele "Nefroloogia". Siis avaneb samamoodi kataloogi redigeerimis aken ja edasi on samamoodi nagu eespool --TarmoK 21:06, 28 mai 2005 (UTC)

Suured tänud. Mario 21:21, 28 mai 2005 (UTC)

Pildid

Viidud Vikipeedia_arutelu:Piltide_kasutamine#Pildid. --WikedKentaur 10. detsember 2005, kell 13.17 (UTC)

Audio template

Hi, I am making audio recordings of the pronunciation of words. Example; Media:Nl-be guy verhofstadt.ogg To include this in a good way in your wiki I need to know what your audio template is and how it works. When I know it i, and many others, can put it directly inside articles on your wikipedia.

Can some one please put your audio template on this page;

• commons:List of the different audio-templates for the Wikipedias

Greetings, nl:gebruiker:Walter

Wikimedia Collaboration

A new attempt to get the Wikimedia community to collaborate on multi-lingual tasks is the Wikimedia Collaboration of the Week. Please see the page on meta for details. It would be great if someone could translate the following and encourage people here to work on the help pages in this language. The text below is from en:Template:Wm-cotw and will be updated every week. Thanks. Angela 20:17, 3 Apr 2005 (UTC)

The Wikimedia Collaboration of the Week is an attempt to get the Wikimedia community to join forces in tackling problems that affect all our projects. The current COTW is to create a standard multilingual manual for the MediaWiki software. The help pages should be linked from Help:Contents on Meta, our Wikimedia-wide coordination wiki. Please see the instructions for this COTW and help to make it happen!

Sorteerimine

Teen väikest sorteerijat, mis peaks lihtsustama nimekirjadesse uute sõnade lisamist.--Tvali 12:47, 25 Mar 2005 (UTC)

Tekkis selline küsimus, et kui sorteerida, kas on õige lähenemine see, kui arvestada tähestikuks kõik need tähed, mis on tähestiku mallis ja arvestada muid tähti, nagu poleks need tähed -- ehk siis Á, &#256 ja A oleks sorteerides võrdsed, samuti Ë, È, Ê, É ja E?--Tvali 12:47, 25 Mar 2005 (UTC)

Jah. Tegelikult ei oleks nad päris võrdsed, vaid mäiteks A peaks olema enne Á-d. Andres 13:53, 25 Mar 2005 (UTC)

Aga mis saaks sõnadest nagu Táa, Taa ja Tae ...kui on lihtsalt A enne Á'd, siis tuleks Taa, Tae, Táa järjestuseks siiski. Kas Pead silmas seda, et kui mingit muud kriteeriumit ei ole, järjestada järjest, või seda, et nt. A tähe alla panna esiteks kõik A'ga algavad sõnad ja nende järgi Á'ga algavad sõnad või rakendada seda eelistust ainult muus osas identsete sõnade puhul?--Tvali 14:42, 25 Mar 2005 (UTC)

Jah, pean silmas viimast: Ta, Tá, Taa, Táa, Taar, Táar, Taara, Taará jne. Andres 15:19, 25 Mar 2005 (UTC)

Ühtlasi mõtlen seda asja laiendada eri tüüpi loenditele -- praegu näen tavalisi nimekirjasid ja inimeste loendeid, ent kas keegi oskab nimetada kõiki loenditüüpe, mis vikis kasutusel?--Tvali 12:47, 25 Mar 2005 (UTC)

Kui see sorteerimise põhimõte valmis on, siis arvan, et vikis võiks lisanduda par tag'i -- näiteks <sorteeritudloend tüüp='inimesed'>...</sorteeritudloend> vahele jääv nimekiri tuleks sorteerida inimeste nimekirjana jne... -- see muudaks viki nimekirjade laiendamise oluliselt mugavamaks, samuti saaks loenditele lisada "redigeeri loendit" nupud.--Tvali 12:47, 25 Mar 2005 (UTC)

Sarnane mõte on viki tehnilisest listist läbi käinud, aga minu mäletamist mööda erilist toetust leidmata. Eesti vikis eraldi sellist muudatust läbi viia kahjuks ei saa. Süntaksilaiendust võid huvi korral sellegipoolest katsetada, vahest mõni koduvikipidaja rõõmustab. Ja kui see kord juba olemas... mine tea. --Ker 14:47, 25 Mar 2005 (UTC)

Minu arust oivaline mõte ! Loendite tegemine ja siis nende linkideks muutmine on ikka paras tüütus. Aga sinu leiutis muudab selle palju lihtsamaks ;) Mario 18:12, 25 Mar 2005 (UTC)

Probleemid inglise wikis

Inglise wikis on artikkel Aleksandr_Fyodorovich_Middendorf. Minu arvates on selline venestamine talumatu. Üritasin arutelulehel nende tähelepanu sellele juhtida, kuid nagu näen sain väga kummalise ja asjatundmatu vastuse. Kas peaks üldse üritama neile puupeadele selgeks teha, et Eestist pärit sakslase eesnimi "Theodor" ei muutu Fyodorovichiks või tuleks käega lüüa. Urmas ja Andres on nimede õigekirja suhtes väga põhimõttelist joont ajanud, äkki avaldate ka arvamust selle artikli arutelulehel. See asi tuleks neile selgeks teha, muidu leiame varsti artiklid "Karl Ernstovich von Bjaer" ja muid selliseid perverssusi. Siim 17:07, 6 Feb 2005 (UTC)

Sellel nimel on kaks varianti: saksakeelne Alexander Theodor von Middendorf ja venekeelne Александр Федорович Миддендорф. Kas Sa oled kindel, et 1) ta ise seda venekeelset nime kasutanud ei kasutanud ja 2) tema isa nimi ei olnud Theodor? Igal juhul arvan, et kui artikli pealkirjaks pannakse "Alexander Middendorf", siis pole häda midagi. Üldine reegel on inglise vikis see, et valitakse see nimi, mida inglise keeles kõige rohkem kasutatakse. Andres 17:30, 6 Feb 2005 (UTC)

Ma ei tea, mis venekeelset varianti ta kasutas ja kas talle valida anti (vaevalt küll), kuid ma ei pea seda ka tähtsaks, sest hiinlased võivad minu nime ka hieroglüüfidega kirjutada. See ei tähenda veel, et ingliskeelsesse teksti võiks seda hiina keelest tõlkida. Samuti ei tea ma ta isanime ning miks peaksingi, sest eurooplased (va. islandlased) ei kasuta isanime oma nimes. Venelasi ma eurooplasteks mõistagi ei pea. Siim 18:00, 6 Feb 2005 (UTC)

Muide isanimesid kasutavad ka hispaanlased - 213.219.118.62 07:02, 9 2005 (UTC)

Ta oli ju Venemaa alam ning oli muuhulgas Peterburi teaduste akadeemia teenistuses. See on ju päris tavaline, et mittevenelased kasutasid Venemaal isanimesid. Kui talle see nii vastik oleks olnud, oleks ta ju võinud välismaale jäädagi.

Sinu vestluskaaslanegi ju arvas, et artikli pealkiri peaks olema "Alexander Middendorf", sest inglise keeles tuntakse teda selle nime all. Ja tuntaksegi, sest ta ju kirjutas saksa keeles. Minu meelest ta üldse selle vastu ei vaielnud, ta sai lihtsalt nii aru, et sa vaidlustad, et on tegemist vene maadeuurijaga. Selle määratluse üle võib muidugi vaielda. Nimi oli vene keelest võetud nähtavasti lihtsalt sellepärast, et kasutati vene allikaid. Arvan, et keegi ei hakka vastu vaidlema, kui saab näidata, et ta on ristitud Alexander Theodoriks. Samuti avaldas ta ju selle nime all oma kirjutisi.

Isanimi puutub asjasse niivõrd, et see ei pruugi tingimata olla teise eesnime mugandus, vaid tullagi tema ise nimest. Ja kui ongi, siis pidi ta ise sellega nõus olema. Mis puutub Baerisse, siis on teda kutsutud Karl Maksimovitšiks. Andres 18:38, 6 Feb 2005 (UTC)

Kõik oleks väga tore, kuid on ainult üks pisike probleem: artikli pealkiri on endiselt Aleksandr Fyodorovich Middendorf. Siim 18:46, 6 Feb 2005 (UTC)

Probleem vist lahendatud. Loodame, et see ka nii jääb. Siim 18:55, 6 Feb 2005 (UTC)

Mida Vikipeediast räägitakse

Üks vend on teinud omapärase screencasti ühe Vikipeedia artikli arenemisest. Meie jaoks pole küll midagi eriti uut, aga siiski üsna huvitav vaadata. Seda võib näha siin. Siim 21:42, 27 Jan 2005 (UTC)

Probleemid uustulnukatega

Mida peaks tegema, kui uus kasutaja sülitab Vikipeedias väljakujunenud kommetele? Ma saan aru, et tuleks üritada delikaatselt suunata, aga antud juhul pole sellest abi. Siim 17:35, 7 Jan 2005 (UTC)

Tuleks püüda kommet argumentidega põhjendada ja paluda esitada vastuargumendid. Edasi tuleb arutleda, kuni on jõutud konsensusele. Kui argumentide abiga konsensusele ei jõuta, sest veenvad argumendid puuduvad, siis tuleb otsustada kokku leppida, kas või hääletuse teel. Tegelikult on argumente ja vastuargumente juba esitatud, aga need on laialipillatud.

Muidugi võib ka süstemaatiliselt parandada. Tõsi küll, kui puhkeb redigeerimissõda, siis see ei aita.

Lõppude lõpuks võib ka otsustada asi vabaks anda. Minu meelest on praegusel juhul tegemist pisiküsimusega, mille juures pole mõtet veriseks minna. Andres 18:05, 7 Jan 2005 (UTC)

Kui inimene kirjutab nii, nagu ta õigeks peab, aga meie leiame, et nii ei tohi, tuleks eelkõige püüda teda ümber veenda, mitte sundida oma veendumuste vastaselt kirjutama. Andres 18:08, 7 Jan 2005 (UTC)

Ma ei ole selliste asjadega eriti kursis, aga ma usun, et on välja töötatud reeglid numbrite kirjutamise kohta. Kas EKI-l ei ole mingeid materjale netis või ka trükituna, mille me saaksime aluseks võtta? Minu jaoks on tegemist siiski põhimõttelise tähtsusega küsimusega, mis on võrreldav kohanimede õigekirja puudutavaga. See ei ole ju normaalne, kui kirjutatakse "2 tuhat". Siim 18:32, 7 Jan 2005 (UTC)

Ehk võiks teha nii, et alates miljonist võib number ja sõna koos olla. Näide: lubatud on kirjutada nii 15,6 miljonit kui ka 15 600 000, kuid "3 teist" 13 asemel, "4 kümmend" 40 asemel ja "2 tuhat" 2000 asemel ei ole lubatavad. Siim 18:36, 7 Jan 2005 (UTC)

Näeksin heameelega, et kuskil oleks kirjas Vikipeedias välja kujunenud kombed, mida ma siis saaksin järgida. Võib-olla Siim või keegi teine koostaks selle? Arvude kirjutamine pole ainus, mida sinna panna. Ja probleem pole ainult minus, võib tulla teisigi kasutajaid, kes ei saa aru, miks 9 tuhat on halb stiil ja 11 tuhat ei ole. Aga võib-olla on ka 11 tuhat halb stiil? Võrdlus teismete, kümnete ja sadadega pole kohane, sest need kirjutatakse kokku, tuhanded lahku. Arvan endiselt, et 2 tuhandel pole häda midagi. Vastupidi, leian, et 2000 on eksitav juhul, kui tegelikult mõeldakse 'jääb vahemikku 1950–2150'.

Taivo 19:25, 7 Jan 2005 (UTC)

Mingil määral on reegleid artiklis Vikipeedia:Vikipeedia reeglid. Loomulikult võiks reegleid ja õpetussõnu uustulnukaile olla rohkem, kuid paraku pole kedagi huvitanud nende koostamine. Reeglid ja kombed on tavaliselt vanemate olijate poolt kokkulepitud. See, et neid kirjas ei ole ei tähenda seda, et võiks soovitusi ignoreerida. Uued kasutajad saavadki kogemusi läbi paranduste, mis nende artiklitele tehakse või kui sellest ei piisa, siis märkuste abil. Mina õppisin Vikipeedia reeglid selgeks just läbi paranduste, mis mu artiklitele tehti, soovitan seda sullegi. Siim 19:49, 7 Jan 2005 (UTC)

"Eesti keele käsiraamat" on EKI kodulehel täiesti saadaval, õigekirja puudutavates küsimustes võiks lähtuda sellest. Priitp 19:07, 7 Jan 2005 (UTC)

Eesti keele käsiraamatus on öeldud, et mõttetu on kirjutada „7000” asemel „7 tuhat” või „7 tuhat”. Nähtavasti peetakse silmas, et see ei hõlbusta lugemist (erinevalt näiteks sõnadest „miljonit” ja „miljardit”). Tean siiski juhtu, kus sõna „tuhat” või lühendi „tuh” kasutamine hõlbustab lugemist. Nimelt võidakse tabelites arvud tuua tuhandetes.

Minu meelest aga muretseb Taivo ühe teise asja pärast, mida ta peab oluliseks, nimelt ligikaudsete arvude kasutamise korrektsuse pärast. See ei ole vähem oluline kui õigekiri. Alustan diskussiooni selles asjas Taivo koduleheküljel. Andres 19:38, 7 Jan 2005 (UTC)

Sinoloogia ja Hiina: kategoriseerimise võlud

Kas Sinoloogia peaks olema kategoriseeritud Hiina alla või vastupidi? Või teha nii, et artikkel Sinoloogia kuulub ka kategooriasse Hiina, aga Hiina ise on Sinoloogia allharu? (Ja Sinoloogia siis omakorda Orientalistika sees.) Hiina puhul on asi ehk segasem, kuna seal on yks teadus ja yks objekt, aga kysimus on põhimõttelises lahendis kõigi kulturoloogiliste distsipliinide tarbeks. Näiteks Assyrioloogial on kategooriana täiesti mõte sees, sinna alla kuulub terve rida kultuure alates Heti riigist ja Ugaritist ning lõpetades Assyyria, Babyloonia, Sumeri ja Elamiga - sisuliselt kõik kiilikirjakultuurid pluss veel natuke peoga peale. Indoloogiaga on jälle natuke lihtsam, esimese mulje järgi võiks kõik indoloogilised nähtused kuuluda kategooria India alla ja asi tahe. Aga mis saab amerikanistikast (mis ei tähenda mitte ainult indiaanlaste uurimist, nagu meil mõnikord arvatud on)? Osa samakõlalisi distsipliine, nt germanistika jms, on muidugi rohkem filoloogilise kallakuga, nendega on veidi vähem muret. Siiski oleks vaja yhtset ja loogilist lahendit. Arvamusi? --Oop 11:32, 11 Dec 2004 (UTC)

Artikkel "Sinoloogia" peaks olema kategooria "Hiina" all, sest sinoloogia kuulub Hiina teemavaldkonda. Artikkel "Sinoloogia" ei peaks nähtavasti olema kategooria "Sinoloogia" all, sest sinoloogia ei uuri sinoloogiat. Artikkel "Hiina" peaks olema kategooria "Sinoloogia" all, sest sinoloogia uurib Hiinat. Artikkel "Hiina" peaks olema kategooria "Hiina" all, sest Hiina kuulub Hiina teemavaldkonna. Kategooria "Sinoloogia" peaks olema kategooria "Hiina" alamkategooria, sest kõik, mida sinoloogia uurib, kuulub Hiina teemavaldkonda. Kategooria "Hiina" ei peaks olema kategooria "Sinoloogia" alamkategooria, sest sinoloogia ei uuri kõike, mis kuulub Hiina teemavaldkonna alla, näiteks sinoloogiat. Tulemusena saame, et nii artikkel "Sinoloogia" kui ka artikkel "Hiina" kuuluvad kategooria "Hiina", kuid mitte kategooria "Sinoloogia" alla.

Orientalistika ei uuri sinoloogiat, seetõttu ei peaks artikkel "Sinoloogia" käima kategooria "Orientalistika" alla, küll aga kategooria "Idamaad" alla. Kui oleks kategooria "Sinoloogia", võiks see käia kategooria "Orientalistika" alla. Aga see tähendab, et kategooria "Sinoloogia" asemel peaksid olema kategooriad "Orientalistika" ja "Hiina". Aga jällegi, "Orientalistika" katab "Idamaad". Seega ei ole kategooriaid "Sinoloogia" ja "Orientalistika" üldse tarvis, vaid piisab kategooriatest "Hiina" ja "Idamaad".

"Orientalistikat" mõtlesin ma koondavat just selliseid yksikdistsipliine nagu sinoloogia, japonistika, dunganoloogia jms. Neil võiks ehk mingi katus siiski olla. --Oop 15:17, 12 Dec 2004 (UTC)

Jah. Probleem tekib ainult sellega, et ei tohiks olla dubleerivaid kategooriaid nagu "Orientalistika" ja "Idamaad". Kui nende vahel valida, siis minu meelest oleks loomulik valida "Idamaad". Kategooriat "Orientalistika" ei saa piirata "Dunganoloogia" ja muude taoliste artiklite ja/või kategooriatega. Andres 08:32, 13 Dec 2004 (UTC)

Olen täiesti nõus, et peaksid olema kategooriad "Assürioloogia" ja "India".

Arvan, et sama loogika järgi tuleb lahendada ka teised küsimused. Kui teadusharu määratluse saab taandada sellele, mis asja (asju) ta uurib, siis seda teadusharu kategooriana ei ole tarvis. Andres 12:31, 11 Dec 2004 (UTC)

Tegelikult ma pooldan seda, et kategooriad sisaldaksid samanimelisi artikleid. Asi selles, et kui kategooria nime kohta on olemas artikkel, on seal vägagi tõenäoliselt olulisi ja asjassepuutuvaid selgitusi. Nii et kui näiteks võhik satub kategooria "Orientalistika" otsa, saab ta artiklist "Orientalistika" kiiresti ja mugavalt aru, kuidas meie siin orientalistikat mõistame ning miks ta oma palavalt armastatud afrikanistikat ja amerikanistikat sellest kategooriast ei leidnud. Definitiivse synopsise saab muidugi ka kategooria enese algusse tekitada, aga see ainult kordaks artiklite materjali ja nii dynaamilise teatmiku puhul, nagu seda on eesti algusjärgus Vikipeedia, kipuvad sõnastused kole kiiresti muutuma. Sellised lingid ei ole mahukad ega nõua ka palju tööd, nii et miks mitte? --Oop 15:17, 12 Dec 2004 (UTC)

Arvan, et valdkonnakategooriad peaksid küll sisaldama samanimelisi artikleid (juhtudel, kui need olemas). Aga iga kategooria tekstis peab olema selgitus selle kategooria rakendamise kohta. Selgituse sellesse ossa, mis selgitab orientalistika mõiste mahtu, võib ju panna lingi artiklile Orientalistika ning jätta mõiste mahu avamine artiklisse. Kuid pole mingit garantiid, et kategooria kavandajate ja artikli kirjutajate mõtted kokku langevad. Pealegi, kui on tegemist mõistega, mida mõistetakse erinevalt ning mille erinevaid mõistmisi artikkel kajastab, ei selgu artiklist, kuidas tuleb kategooriat rakendada. Sellepärast peaks kategooria juures ikkagi olema selgitus, kuidas selle kategooria mõistes seda mõistet mõistetakse. Andres 08:32, 13 Dec 2004 (UTC)

Üldise arutelu linkimine

Praeguse seisuga on häirivalt palju hetki, kus mingi konkreetse kaasuse lahendamise arutelu siirdub yldprintsiipidesse. See on muidu ju igati kena (ja Viki praegusel arenguetapil vältimatu), aga sellised vaidlused ei kuulu konkreetsete artiklite juurde, valguvad laiali yle mitme arutelulehe ning neid on (eriti hilisemal huvilisel) sant yles leida. (Näiteks rida leoniide või teadusfilosoofia võimalikkusest välja kasvanud "kategoriseerimise lyhialused kymnes köites".) Kõik see võiks olla pigem yldarutelus. Ehk pöörduksid inimesed siia sagedamini, kui see nii tyytu poleks? Pakun, et Yldarutelu võiks olla vasakul navigeerimiskastis ja - ehkki see tõenäoliselt kohtab vastuseisu - siiani täiesti sisulageda Community Portali asemel. Kui sellist portaali eraldi vaja läheb, eks siis teeme. Kui CP-d siiski palavalt armastatakse, olgu Yldarutelu siis vähemalt selle kõrval. --Oop 11:32, 11 Dec 2004 (UTC)

See on hea mõte. Kirjutajate portaali läheb meil vaja vist alles mitme aasta pärast. Seda ma siiski ei usu, et põhjuseks, miks arutelud ei ole siin, on selle lehekülje tülikas juurdepääsetavus. Tõsi on küll see, et see lehekülg peab olema hõlpsamini juurdepääsetav. Inglise vikis ma kirun alati, et selleks, et leida linki VP-le, tuleb kõigepealt läbida CP. On päris loomulik, et arutelud konkreetsete küsimuste üle kasvavad üle üldisteks. Need tuleb kopeerida üldisesse arutelusse. Järgmine etapp on see, et arutelud tuleb kopeerida temaatiliste reeglilehekülgede aruteludesse, muidu ei ole asi ülevaatlik. Selliseid reeglilehekülgi tuleb vajadust mööda juurde luua. Andres 12:33, 11 Dec 2004 (UTC)

Vajab toimetamist

Peaks selgeks tegema selle, millal see märkus artikli päisesse panna ja millal see ei sobi. Mina ja Andres saame ilmselt asjast erinevalt aru. Ma arvan, et see on märkus potentsiaalsele artikli lugejale, justkui vabandus, et me teame isegi, et see on vilets artikkel, aga hetkel pole aega toimetada jne. See oleks justkui mingit laadi indulgents. Ma arvan, et selle märkuse võib lisada siis kui artikkel on vikindamata (puuduvad sise- ja välislingid, avalause, kategooriad jne.) Kui puuduseks on pisivead (mõni kohmaka sõnastusega lause, mõned puuduvad kirjavahemärgid või ka mõni vaieldav lause), siis see ei ole veel piisavaks õigustuseks. Tuleb arvestada ka seda, et see märkus võib artikli kirjutajale olla solvav ja kui minu artiklile see märkus lisatakse siis ma tahan, et sellele mõistliku aja jooksul toimetamine ka järgneks. Kui seda ei tule, siis 24 tunni möödudes ma võtan selle märke maha. Seda seepärast, et see ei kutsu kedagi artiklit lugema ja mu töö muutub mõttetuks. Siim 18:09, 1 Dec 2004 (UTC)

Mis oleks, kui teeks malli, mis oleks sõnastatud umbes nii: "Aita seda artiklit toimetada!"

Minu meelest on kirjavigade olemasolu lugejale märgiks selle kohta, et artikkel on ebausaldatav, sest kui isegi õigekirja eest pole hoolt kantud, siis ei saa ka artikli sisu usaldada. Samuti on lugu hull siis, kui jutt on nii segane, et pole arusaadav, mida öelda on tahetud. Vikipeediale omase vormistuse puudumine on hoopis väiksem viga, sest lugeja seisukohast ei ole midagi katki. Andres 07:08, 2 Dec 2004 (UTC)

Toimetamismärkuse sõnastus asja ei muuda. Märkuse lisamise puhul võiks lihtsalt piirduda artiklitega, mis vajavad just nimelt toimetamist - täiendamist vajav või poolik artikkel on midagi muud. Enamasti on toimetamist vajavate artiklite veaks just segane sõnastus (mil on omakorda eri astmed, räuskamisest kuni hetkeni, mil intelligentne ja asjatundlik inimene on olnud juhtumisi unine ja hajameelne); õigekirjavead häirivad rohkem toimetajakalduvustega inimesi, need eeldavad vastavat märkust vaid siis, kui neid on tõesti ohtralt või nad on eksitavad. Loogiline oleks lisada vastav märkus kõigile toimetamist vajavatele artiklitele, sõltumata sellest, kas märkijal enesel on kavatsust, oskust või aega korrektuuriks - samas võiks mall kyll olla, selle järgi leiaks toimetamisjanus paigad kergemini yles. --Oop 17:53, 2 Dec 2004 (UTC)

Toimetamismärkusest pole mingit kasu, kui artikli algusse paika saab ja sinna unustataksegi. Vaja on mingit malli või kategooriat (viimane oleks isegi parem), mis annaks ülevaate, millised artiklid toimetamist tahavad. - Urmas 18:14, 2 Dec 2004 (UTC)

Ma loobun toimetamismärkuste lisamisest niikauaks, kuni põhimõtted paika pannakse. Olen igati nõus, et mall või kategooria on vajalik. Peale selle arvan, et vastav märkus peaks kindlasti olema artikli alguses, sellepärast ainult kategooriast ei piisa. Andres 20:50, 2 Dec 2004 (UTC)

Inglise vikis eristatakse vähemalt viit toimetamise liiki: typo (trükivigade parandamine), copyedit (trükivigade, keele ja stiili parandamine), wikification (Vikipeedia stiili sisseviimine) ja cleanup (artikli põhjalik ümbertöötamine või -korraldamine, mis võib hõlmata ka eelmisi). Eraldi kategooriat vajab eelkõige viimane. Kui meil oleks rohkem toimetajaid, siis saaks teised asjad jooksvalt korda. Andres 21:25, 2 Dec 2004 (UTC)

On see mu kehva silmanägemise viga, et ma siit vaid neli liiki kokku loen? :D See selleks; eesti vikis pole nii palju toimetajaid, et oleks mõtet jagada tööd enamaks kui tavapäraselt: korrektuur ja toimetamine. Korrektuur hõlmab kõike kuni pisimate stiilivigadeni (nt nimekasutuse yhtlustus), mis yle selle, on toimetamine (sh suurem stiilikohendus, liigliha rookimine ja faktivigade parandus). Intelligentse ja asjatundliku autori puhul piirdub töö tavaliselt korrektuuriga. Aga kategooriast või mingist muust leidmismehhanismist oleks kasu kyll. - Põhimõtteid väga rangelt paika panna ei saa, toimetamisvajaduse hindamine jääb ikkagi sõltuma ka inimese enda oskustest ja arusaamadest; mis kellegi jaoks on talumatu stiil, ei pruugi seda teisele olla ning ortograafiline hämarala on märksa laiem kui mittefiloloog arvata oskab. Nii et eks igayks sildistab vastavalt paremale äranägemisele, kyll võiks ehk yhtse sildi puhul otsida sellise sõnastuse, mis ka tundlikuma hingeeluga inimest ei riivaks. --Oop 05:58, 3 Dec 2004 (UTC)

Mitte ei mäleta enam, mis see viies oli. Aga me peaksime eristama korrektuuri, vikindamist ja toimetamist. Minu silmis on kõige suurem puudus tegemata korrektuur, mille puhul tuleb ruttu tegutseda (vaata näiteks artiklit Habsburgid-Lotringid), aga alati ei jaksa või ei jõua. Vikindamist ja toimetamist vajavate tekstidega on aega ning nende puhul piisaks vastavatest kategooriatest, kust midagi vikitada ja toimetada soovijad neid leiaksid.

Ma tahaksin, et oleks üldiselt kokku lepitud reeglid, sest mulle heidetakse ette toimetamismärkuse väärkasutamist. Andres 07:20, 3 Dec 2004 (UTC)

Kuupäeva- ja aastaartiklid

Kuna praeguse seisuga valitseb nende artiklite väljanägemise osas osas mõningane segadus ja selgusetus, siis siinkohal toon ära Andrese ettepanekud:

1. Kasutame eraldajana tühikute vahel olevat mõttekriipsu.
2. Sündmuse kirjeldus peab olema täislause, mis algab üldjuhul väikese tähega ja lõpeb punktiga. Vajaduse korral võib lauseid lisada.
3. Isiku kirjeldus piirdub üldjuhul rahvuse või riigi ja tegevusalaga (sünni- või surmadaatumit ei lisa; ei märgi ka näiteks, et tegemist oli presidendiga, ega ammugi mitte presidentuuri aega; see on selleks, et tabelit mitte liiga kirjuks ajada, vastav info on nii ehk teisiti artiklis), punkti lõpus ei ole (sest tegu pole lausega).
4. Kuupäeva kirjutame alguses nimetavas käändes.

Näited:

• 1969 – esimene inimene astus Kuu pinnale.
• 21. jaanuar – Vladimir Lenin, vene revolutsionäär

Märkus: Ei tohi segi ajada mõttekriipsu ja sidekriipsu. Mõttekriipsu klaviatuuril ei ole ning see tuleks kopeerida juba olemasolevast mõttekriipsust (saab ka näiteks Wordist); teda saab sisestada ka koodiga 'Alt+0150'.

Siia siis nüüd ka küsimus: kui isiku kohta puudub artikkel (ja lugeja võib ju juhuslikult huvituda) ... kas siis minna seda teed, et juhul kui näiteks tead inimese eludaatumeid ning tegevusala, võiks teha lühiartikli kuhu märkida eludaatumid, tegevusala, ja näiteks presidendi puhul võimulolekuaastad? Igal juhul tuleks lisada juurde märge {{täienda}}. See toob muidugi kaasa lühiartiklite arvu suure kasvu, aga teisest küljest on ju lihtsam täiendada juba olemasolevat artiklit kui ise uut alustada.

Kuidas arvad Sina? - Ahsoous 15:37, 1 Dec 2004 (UTC)

Kõigepealt ma arvan, et see on väga hea, et üritatakse kehtestada mingeid reegleid ja luua eeskirju vastavate artiklite koostamiseks. Ma arvan, et see kirje, mis järgneb kuupäevale peaks olema siiski üheselt mõistetav "Vladimir Lenin, vene revolutsionäär" ei ütle mulle midagi, mida see vene revolutsionäär siis tegi 21 jaanuaril? Põhimõtteliselt olen Andrese ettepanekutega nõus. Siim 17:08, 1 Dec 2004 (UTC)

Siin selgituseks, tegu on aasta 1924 artikliga - alajaotusega Surnud:, nii, et mida ta tegi on juba eelnevalt ära öeldud. - Ahsoous

Võib-olla võiks lisada kuupäevaartiklitele ka näiteks nimepäevad ning aastartiklitele jaotuse 'Nobeli preemia laureaadid'? - Ahsoous

Nimepäevadega on see häda, et erinevates kalendrites on need antud erinevalt. Nimepäevad tulenevad algselt pühakute mälestuspäevadest, mis on näiteks õigeusu ja katoliku kirikus ametlikult kinnitatud. Need tuleks küll märkida, aga peab täpselt silmas pidama pühakute nomenklatuuri reegleid. Need ei ole meil kuskil fikseeritud, aga tavaliselt peaks esimese sama nime kandma pühaku puhul piirduma lihtsalt nimega.

Nobeli auhindade jaoks võib teha aasta-artiklisse eraldi alajaotuse "Nobeli auhinnad" pärast alajaotust "Surnud". Andres 17:02, 14 Dec 2004 (UTC) Andres 17:02, 14 Dec 2004 (UTC)

Loendid vs kategooriad

Ma arvan, et meil on mõlemat vaja, kuid Andres ütles, et ta ignoreerib kategooriaid. Mida arvad sina, kas õigem on toetuda märksa lihtsamale ja loogilisemale kuid vähempaindlikule kategooriate süsteemile või teha mustmiljon loendit, mis saavad kindlasti olema üksteist dubleerivad, segase struktuuriga, aeganõudvad ning mittetäielikud. Minu nägemus on, et loendid peaks olema võimalikult üldised. Näiteks Kunstnike loend. Kui me teeksime eraldi loendid kubistidele, itaalia kunstnikele, itaalia inimestele, kunstnikele, euroopa kunstnikele jne. siis kas te arvate tõesti, et see on mõitlik lahendus? Selle asemel võiks vastava kunstniku artikli lõppu kirjutada vastavad kategooriad ja asi moos. Süsteem lihtne ja loogiline. Jään ootama arvamusi. Siim 14:43, 30 Nov 2004 (UTC)

Mina arvan seda, et võiks üks kategooria olla - ja see on riigid. Pole vaja luua tõesti mustmiljon kategooriaid, samas kõik ühte patta panek tunduks samuti mõttetu, leia siis neid pärast veel üles! Riike tuleks aktsepteerida, miks nad meil muidu on oma seaduste, riigipiiridega jne-jne. Samas on olemas ka nn. kosmopoliidid, kui nii mõni teine riik soovib neid oma nimetaja alla panna, oleks kõigem teda võrdselt jagada (nt. Chopin - Prantsuse ja Poola helilooja). Igor 14:43, 30 Nov 2004 (UTC)

Ma arvan, et sa ei saanud aru millest ma rääkisin. Loendid ja kategooriad on eri asjad. Siim 15:01, 30 Nov 2004 (UTC)

Riikidest: kui kunstnike ja heliloojatega sa suudad vb veel kuidagi näod riikide kaupa ära jagada, siis sportlaste puhul võib asi ikka päris hulluks minna, praeguseni ei suudeta nii mõnegi isiku puhul öelda kas tegu on (oli) eesti sportlasega või mitte. Mõningatel juhtudel võib see aga päris absurdsuseks muutuda: tean isikut, kes on esindanud nii NLiitu, Ukrainat, Saksamaad, USAd, Venemaad ja Iisraeli (ning muide ei ole juut, aga nii oli kasulikum). IMHO, nii et vähemalt sportlaste puhul eelistaks mina isiklikult jaotamist hoopis spordialade järgi - Ahsoous 15:57, 30 Nov 2004 (UTC)

Arvan, et reeglina peaks sportlasel ja ka teistel olema kaks kategooriat. Näiteks [[Category:Jalgpallurid]] ja [[Category:Saksamaa inimesed]]. Kat "Saksamaa inimesed" võib edaspidi asendada ka täpsema kategooriaga kui vajadus tekib ja sakslastest rohkem artikleid tuleb. Ma arvan, et selliseid erandlikke nähtusi kus meil on raske riiki määrata on suht vähe ja kategooriaid võib ka rohkem panna. Siim 16:09, 30 Nov 2004 (UTC)

Nii kategooriatel kui loenditel on omad plussid ja miinused. Ja mida täielikumad nad on seda parem. Vaeva tuleb mõlematega näha ning pole selge millega rohkem tööd on. - Ahsoous 15:57, 30 Nov 2004 (UTC)

Kummalgi neist on oma funktsioon ja inglisviki eeskujul võiks neid vastavalt ka kasutada. Ykskõik kumma ignoreerimine on umbes sama arukas kui näiteks paaniline hoidumine plussmärgist. Loendite olulised plussid on võimalus sissekandeid kommenteerida ("Albertus Kukuruznik, poola-rooma filosoof (109-91 eKr)" ja lisada veel kirjkutamata artikleid, samas kui mingisse teemasse puutuvaid kategooriaid on ka võhikul lihtsam leida. (Kirjutanud artikli bhutani korvpallurist, jään mõttesse: "loend:Bhutani inimesed"? "Bhutani sportlased"? "Bhutani inimesed"? "Bhutani elusolendid"? "Sportlased"? "Korvpallurid"? "Kolmapäeval syndinud inimesed?" Asjassepuutuvate kategooria leidmiseks otsin yles mõne teise bhutani korvpalluri ja lisan samad kategooriad, või kui see on esimene bhutani korvpallur, liigun allapoole kategooriast "Bhutan" - allkategooriad nimelt organiseeruvad ise, samas kui loendite puhul tuleb sissekanne lisada ka kõigisse madalaimast liigitusest ylespoole jäävatesse nimekirjadesse käsitsi.) Igal omad rõõmud, aga veel kord: jooksvalt kategoriseerida on lihtsam, loendid aga võimaldavad systemaatilisust (mis on eriti oluline, kuna eesti Vikis ei kasutata ainevaldade systeemseks arendamiseks vikiprojekte). Yks ei asenda teist. --Oop 16:18, 1 Dec 2004 (UTC)

See on lausa geniaalne! Kuidas ma ise selle peale ei tulnud. Mul ei ole midagi kategooriate vastu. Tahtsin vaid öelda, et mina kategooriaid ei lisa, sest süsteem on liiga keeruline. Vikiprojekte saab vist hakata tegema siis, kui meil on rohkem inimesi. Või võiks juba praegu? Andres 06:59, 2 Dec 2004 (UTC)

Oobi jutt kinnitab täpselt seda, mida ma meeleheitlikult tõestada püüan, et ühe nime lisamine kümnesse loendisse ei ole eriti lõbus tegevus. See vist tähendab, et peame ikkagi kategooriatese soosivamalt suhtuma, nad on ju loodud meie elu lihtsustamiseks mitte vastupidi. See ei tähenda seda, et ma loendeid mõttetuks peaksin, nad meeldivad mulle ka :) aga ma arvan, et nad ei asenda kategooriaid. Loendid peaksid minu nägemuses üksteist võimalikult vähe dubleerima. Ma arvan, et kui üks märksõna tuleb kanda rohkem kui 2-3 loendisse on see märk sellest, et loendeid on ülearu. Siim 16:52, 1 Dec 2004 (UTC)

Aga Siim, loenditesse kandmine ei ole ju enam kohustuslik! Andres 06:59, 2 Dec 2004 (UTC)

Minu meelest esinevad kategooriate puhul mõneti samad puudused kui loendite puhul. On nt olemas kategooria Algebra, samuti Lineaaralgebra ja Maatriksite teooria. On olemas kategooria Keemilised ained ja on Mineraalid. Mõne koha peal on selge et üks kategooria on teise alamkategooria, aga seda pole kuskilt näha.. Kas Juhan Viiding käib kategooria alla Eesti kirjandus, Eesti kirjanikud, Eesti näitlejad, Eesti inimesed, või ikkagi kõigi alla. Inimesed teavad sama vähe, mis kategooriad olemas on ja kuhu kategooriasse miski kuulub, nagu loenditegagi.

Et uue asja puhul otsustada, peab alati kategooriate loendi läbi töötama. Ma ise olen kah kategooriaid sisuliselt ignoreerinud, aga mitte sellepärast, et nad kuidagi põhimõtteliselt vastukarva oleks, vaid kuna kategooriate süsteem ise on veel natuke üles ehitamata IMHO. Kui me tahame, et vähem kogenud kasutajad kah oma artikleid kategoriseerida oskaks ja see poleks ainult vanade tegijate ja adminnide eralõbu, peaks ka kerge vaevaga kasutatava (süstemaatilise) kategooriate lehe looma, kust oleks kohe ülevaatlikult näha, mis on mille alamkategooria, millised kategooriad olemas on, vältimaks dubleerimist ja uute mõttetute kategooriate loomist. Tähestikulisest loendist, nagu praegu, on kerge otsida siis, kui sa täpselt tead, mis sõna sa otsid. Aga see etteheide, et loendid ebatäielikud on, kehtib minu meelest kategooriate kohta vähemalt sama palju. --KS 21:40, 1 Dec 2004 (UTC)

Sellele, et kirjanik ja näitleja enamasti ikka inime on, pole just raske tulla. Et kirjanikud, kriitikud ja raamatud kõik kirjandusse kuuluvad, on ka selge. Kategoriseerimisel saab kasutada madalaimat yhisnimetajat. Aga kategooriate systeemi ehitamise poolt olen kyll, samamoodi kui selle systeemi avaliku kirjapaneku poolt. (Sisuliselt saaks seda alustada avalehe baasil, sest yldisimad kategooriad (teadused, riigid, inimesed) peaks seal kenasti kirjas olema.) Samamoodi võiks loendisõbrad istuda mingil hetkel maha, paber ja pliiats näpus, ning mõtelda: milliseid loendeid meil veel vaja läheb, mis on ylearu ja mis võiks olla selgemad? Nii loendite kui kategooriate puhul on oluline yhetimõistetavus, loogilisus (teatud mõttes "common sense") ja systeemsus. --Oop 22:19, 1 Dec 2004 (UTC)

Ma kunagi üritasin mingit süsteemi luua aga sellest ei saanud eriti asja. Vaata Vikipeedia:Kategooriad. Siim 22:34, 1 Dec 2004 (UTC)

Vahest võiks sellest ühiste jõududega edasi arendada? Mina näen seda oma vaimusilmas rohkem sisuliselt süstematiseerituna, umbes nii:

*Kirjandus
  *Kirjanikud
    *Ameerika kirjanikud
       *18 saj Ameerika kirjanikud
       *19 saj Ameerika kirjanikud
       *20 saj Ameerika kirjanikud
    *Austraalia kirjanikud
    *... 
*Kirjanduskriitikud
*Kirjandusteadlased

jne, et näha oleks, mis on antud juhul madalaim olemasolev kategooria on. Ilmselt tuleks asi mitmele leheküljele jaotada, sest muidu läheks pisut pikaks? --KS 22:51, 1 Dec 2004 (UTC)

Sellel on mõtet vaid siis kui seda süsteemi uute kategooriate lisandudes täiendatakse. Ühekordse projektina on tast kasu vaid koostajale, kes tõesti kategooriate süsteemis palju paremini orienteeruma hakkab. Peame kokku leppima kas me tahame sellist lisakohustust. Kui leitakse, et see on vajalik siis olen valmis nõu ja jõuga kaasa aitama. Siim 23:51, 1 Dec 2004 (UTC)

Minul on selline küsimus: Kas on kuidagi võimalik artikli sees teha link kategooriale nii et artikkel ise sinna kategooriasse ei satuks ? - Ahsoous 00:01, 2 Dec 2004 (UTC)

Ise küsin ise vastan Category:Tähed. Tundub, et selle avastusega on vist enamvähem võimalik loenditest üleüldse loobuda. Loendid on siiski vajalikud süstemaatilisuse ja täielikkuse huvides. - Ahsoous 07:19, 2 Dec 2004 (UTC)

Palun selgita, ei saanud aru. Andres 11:23, 2 Dec 2004 (UTC)

Proovin siis seletada. Asja mõte on selles, et on võimalik artiklile külge linkida loendi asemel kategooria. Näiteks praegu on artiklile filmikunst külge lingitud kolm loendit, mis mingis ulatuses üksteist dubleerivad ja mis mitte mingil juhul ei saagi kunagi olema täielikud ning nende süstematiseerimine on samamoodi problemaatiline. Selle asemel oleks aga võimalik luua hoopis kategooriad, milles andmed uueneksid suhteliselt lihtsamini kui loendites ning hoopis need linkida artiklile külge. - Ahsoous 11:40, 2 Dec 2004 (UTC)

Ma arvan küll, et see süstemaatiline lehekülg tuleks luua. Seda täiendada ja ära teha tasuks vist vaeva, sest see aitaks nii mõnestki loendist loobuda ja hoiaks seega palju tööd kokku. Lisaks oleks kõigile tegijatele suureks abiks. Kui kategooriad seeläbi rohkem üldiselt aktsepteeritud saaks, oleks see suur teene vikipeedia ühtsete standardite kehtestamisele.--KS 08:28, 2 Dec 2004 (UTC)

"Aga Siim, loenditesse kandmine ei ole ju enam kohustuslik! Andres 06:59, 2 Dec 2004 (UTC)" - mina küll lisaksin heameelega märksõna vajalikku loendisse, aga suures kirjutamise tuhinas läheb see alalõpmata meelest ära. Ja kui neid loendeid on veel mitu tükki, kus märksõna peaks figureeruma...--Hendrix 14. mai 2007, kell 09:44 (UTC)

Wikipedia artiklite ülesehitus

Tekkis selline küsimus, et kuidas oleks kõige parem artiklit üles ehitada. Seda siis bioloogias. Peaks olema miski kindel sisukord mida eeskujuks võtta, et lugejal oleks kergem lugeda ja kirjutajal kirjutada. Selleks oleks vaja luua miski eraldi koht kus saaks lehe näidiseid teha.
Näiteks Loomad: Nimi, Taksonoomia, Evolutsioon, Koht ökosüsteemis, Levikuala Eestis ja maailmas, Elupaik ja eluviis, Välimus, Kehaehitus, Värvus, Eluiga, Toitumine, Toidusedel, Konkurents teiste liikidega, Jahipidamisviis vms, Sigimine, areng, Pesa ja pojad, Haigused, Jahipidamine, Ohustatus ja kaitse, Eesti, Alamliigid, Välislingid ja kasutatud kirjandus, vms Iga lehe lõpus oleks ka täiendav viide näidislehele ja eraldi lehele kus seletatakse ka lahti sisukorra pealkirjad.

PS! See Üldine arutelu tuleb teha lühemaks, mul on siin JUBE LAAG ja ma ei saa korralikult siia postitada. naine 15:12, 7 Nov 2004 (UTC)

Kasutaja pagendamine

Siim seadis üles küsimuse Leoni pagendamisest Vikipeediast. Ma olen kõhkleval seisukohal, aga võib-olla tõesti ei jää muud üle. Kui me seda küsimust ruttu ei otsusta, siis ma võib-olla rakendan ajutist blokeerimist. Palun avaldage arvamust. Andres 19:58, 12 Sep 2004 (UTC)

Tõenäoliselt see asi nii lihtsalt ei lähe, sest nähtavasti siiski ei ole tegemist vandalismiga. Andres 20:13, 12 Sep 2004 (UTC)

Aga mulle tundub ka, et meid on nii vähe, et nähtavasti pole mõtet rakendada formaalseid protseduure küsimuste otsustamiseks. 20:15, 12 Sep 2004 (UTC)

Vikipeedia töö on häiritud ja õhkkond on muudetud närvilisemaks. Ma ei saa näiteks keskenduda rahulikult mõne artikli kirjutamisele, vaid pean selle asemel kaklema ühe poolearulisega. Kui see ka ei ole vandalism, on see igaljuhul tõsine probleem, mis nõuab lahendust. Minu arvates on kõik muud moodused järgi proovitud. Pagendamine on viimne lootus. Siim 20:19, 12 Sep 2004 (UTC)

Paneksin selle sõltuvusse artikli "Humanitaarteadused" puhkenud vaidluse lahenduse käigust. - Urmas 20:23, 12 Sep 2004 (UTC)

Pagendamiseks piisab kasutajate konsensusest. Aga Urmas siiski katsetab veel kord. Võib-olla ei ole Urmase test siiski kõige sobivam, sest ka mina olen konflikti segatud ja sama ülesande peaks siis andma ka minule. Andres 20:29, 12 Sep 2004 (UTC)

Diakriitilised märgid

Leon ei näe selliseid tähti nagu ā ja võtab neilt märke ära. Kas me saaksime vormistust kuidagi muuta, nii et ta ei peaks seda tegema? Andres 10:46, 10 Sep 2004 (UTC)

Ma ei saa täpselt aru, kas see on tarkvaraline või meditsiiniline probleem. Siim 10:56, 10 Sep 2004 (UTC)

ā asemel saab kirjutada mingi vastava HTML koodi: &#257; (ā) või &#x0101; (ā): vastavalt siis ASCII või Unicode. Üldiselt soovitaks Unicode'i varianti. Märgid. J 07:16, 12 Sep 2004 (UTC)

Arvan, et peaksime leidma kompromissi kahe põhimõtte vahel: kasutaja peaks saama märke näha; redigeerimine ei tohi muutuda liiga keeruliseks. Seni on meil de facto senine kompromiss: märke, mida enamik kasutajaid ei näe, sest IE neid ei toeta, kasutame ainult võõrkeelsete nimekujude märkimisel arvestusega, et IE täiustab oma tarkvara. Neid märke, mis on Wordis olemas, kasutame ka eestikeelses tekstis.

Panen kompromissina Leoniga ette, et pinyin'is tooksime ära nii toonimärkideta kui ka toonimärkidega variandi. Paistab, et Leoni toonimärgid ei huvita, seetõttu peaks sellest piisama. Andres 08:31, 12 Sep 2004 (UTC)

Kahtlen, kas sellist kompromissi saab lubada. Esiteks on hiinakeelseid nimekujusid isegi hulgi - tavaline, lihtsustatud, pinyin ja nüüd ka toonimärkideta. See muudab artikli esimese lause lihtsalt loetamatuks. Teiseks, kas pinyin ilma toonimärkideta üldse on pinyin? Iseäranis arvestades, et tuleb edasi anda sõna, mis pärit toonikeelest. See oleks mõttetus. - Urmas 20:30, 12 Sep 2004 (UTC)

Ülevaateartiklite kontseptsioonist

Seoses artikliga Judaism tahaksin ma arutlusele panna ühe põhimõttelise küsimuse. Kas me niisuguste ulatuslike, suuremahuliste nähtuste nagu näiteks judaism, vaimufilosoofia, Prantsusmaa, Tallinn, bioloogia, klaasikunst, televisioon, kliima kohta käivates artiklites püüame anda kokkuvõtva igakülgse entsüklopeedilise käsitluse või teeme selle asemele portaali, mis koosneb põhiliselt linkidest? Andres 14:18, 8 Sep 2004 (UTC)

Mina olen terviklike artiklite ehk entsüklopeedilise käsitluse, mitte liigse viitamise poolt. Jaan513 15:04, 8 Sep 2004 (UTC)

Kindlasti peab meil olema oma tekstid Tallinna ja Eesti kohta. Kõik mis puudutab eestit peab olema põhjalik. Teised asjad tulevad tasapisi ma usun, sest töö om meeletu. naine 15:55, 8 Sep 2004 (UTC)

Sa said võib-olla aru, et jutt on välislinkidest. Ma pidasin silmas siselinke (vaata artiklit Judaism). Andres 16:05, 8 Sep 2004 (UTC)

Ka mina olen pigem entsüklopeedilise variandi poolt. Vähemalt mõiste põhimõtteid, ajalugu jms ei tasuks eraldi artiklitesse kirjutada. Kasutajana tahaks vähemalt mina näha kõike tähtsat ühe mõiste kohta ühes artiklis, mitte laialipuistatuna erinevate artiklite vahel. J 07:28, 12 Sep 2004 (UTC)

---

Populaarsed artiklid

Allikas, kust leiate täieliku loendi, on siin. Sealt on näha, et palju vaadatud on ka abilehekülgi, kus meil midagi ei ole. Andres 03:36, 8 Jun 2004 (UTC)

Selge, et osa artiklitest olid vaadatud sellepärast, et nende kallal töötati. Osa artiklitest aga olid vaadatavad sellepärast, et nende teemade vastu tunti huvi. Sellepärast arvan, et me tõstaksime kiiresti Vikipeedia väärtust ja populaarsust, kui me püüaksime just nendele artiklitele väärilise sisu ja vormi anda.

Piltide üleslaadimine

Kas omab tähtsust piltide üleslaadimisel tähtsust piltide nimi? Pean silmas just sarnaseid situatsioone: koer.jpg või dog.jpg? J 14:49, 15 Aug 2004 (UTC)

Minu meelest võib vabalt jätta sama pildinime mis originaalis. Eestikeelsete nimedega on ka raskusi, sest pildinimes ei tohi olla keerulisi tähti, vähemalt vanasti ei tohtinud. Tähtis on ainult, et igal pildil oleks erinev nimi. Andres 14:56, 15 Aug 2004 (UTC)

---

Miks on "Failide üleslaadimine" oma kohta vahetanud? - Urmas 22. november 2005, kell 12.10 (UTC)

Praegu vist toimetatakse midagi ja hetkel pilte üles laadida ei saa. Andres 22. november 2005, kell 12.23 (UTC)

Vikipeedia turvalisus

Tekkis küsimus juba mõne aja eest seoses Vikipeedia "varasalve" turvalisusega. Nimelt, kuna siinseid artikleid võib igaüks muuta, siis kas pole oht kurjade kavatsuste näol? Kas eestikeelse Vikipeedia ajaloo jooksul pole veel midagi taolist juhtunud, et keegi oleks sihiliselt ja pahatahtlikult siinseid artikleid muutnud? Daimyo Fujiwara 07:24, 4 Jan 2004 (UTC)

Artiklite pahatahtlikku muutmist tuleb ette küll ja seda nimetatakse vandalismiks. Eestikeelses vikipeedias on seda esinenud väga harva ja minimaalses ulatuses. Näiteks ingliskeelses vikipeedias on see sagedasem nähtus.

Et Vikipeedias on tallel lehekülgede varasemad variandid, siis on muudetud lehekülgi hõlbus taastada. Selleks tuleb minna lehekülje ajaloo leheküljele, klõpsata seal varasema variandi kellaajale ja seejärel nupule "Salvesta". Peale selle on järjekindla rünnaku puhul võimalik blokeerida ründaja IP-aadress. See võimalus on administraatoritel. Praegu meil administraatoreid ei ole, kuid ma püüan selle staatuse hankida, kui mahti saan. Andres 17:32, 4 Jan 2004 (UTC)

Administraatoritel on ka võimalus panna artikkel kirjutuskaitse alla. Andres 13:12, 7 Jan 2004 (UTC)

Keegi muutis esilehte (vaadake selle artikli ajalugu). IP aadressi ma ei blokeerinud, sest sellelt aadressilt on eelnevalt tehtud kaastööd artiklile Ööpäev, rohkem ei ole sealt midagi praeguseni muudetud. Kui Vikipeedia populaarsemaks saab, tuleb vististi Esileht tavakasutajatele redigeerimiseks sulgeda. Jaan513 13:38, 11 Mar 2004 (UTC)

Karta on, et me lõpuks peame seda tegema. Minu mõte on lükata seda edasi nii palju kui annab. Minu mäletamist mööda oli see esimene rünnak esilehele. Õnneks oli esileht rikutud ainult pool tundi.

Aadressi blokeerimine on äärmine abinõu juhuks, kui vandaal on väga järjekindel. Andres 18:34, 11 Mar 2004 (UTC)

Kas aga salvestatud või redigeeritud informatsioon vaadatakse ka kellegi poolt üle? Siiamaani pole avastanud eriti valet või lihtsakeelset informatsiooni - kõik oleks nagu sõnameistrite poolt paika pandud? Kui suur on aktiivsete kirjutajate hulk ja kes on süsteemi haldaja?

Toimetused vaadatakse üle teiste kasutajate poolt. Valeinfot lipsab läbi küll. Halba keelt, mida ei jõuta kiiresti kohendada, tuleb ka ette, toimetajatest vist ongi suurim puudus. Aktiivsete kirjutajate seltskond muutub ajas ja hinnata võid seda viimaste muudatuste lehte uurides. Süsteemi haldaja? Selle nimetuse võib nähtavasti pähe määrida Wikimedia sihtasutusele. Tarkvara ja riistvara (asukohaga põhiliselt Floridas) on nende poolt. --Ker 23:55, 11 Mar 2005 (UTC)

Aktiivseid kirjutajaid ei ole meil kunagi olnud korraga üle kümne. Praeguse seisuga kasvab sisult ja vormilt ebakvaliteetse materjali osatähtsus, sest kirjutatakse rohkem, kui jõutakse üle vaadata. Kui artikkel on silmatorkavalt kehvasti kirjutatud, siis lisab tavaliselt keegi artikli algusesse toimetamismärkuse. Andres 06:37, 12 Mar 2005 (UTC)

Välislingid

On veel üks pisiasi. Nimelt, kas poleks parem, kui välislinkide kasutamisel ei jääks sellised pikad http:....., vaid ilus eestikeelne lühiseletus [ Mõned pildid ] või ükskõik midagi sarnast, lehele viitavat. Kui ma vaatan neid artikleid ja silman sellist pikka rida, siis minu meelest pole see esteetiliselt eriti kena. --Egon 03:45, 10 Jan 2004 (UTC)

Nõus. Olemasolevad lingid tuleb ümber teha. Mõnikord valmistab siiski raskusi see, et lingi seletuse juures tahaks kasutada siselinke. Aga seda saab korraldada, jättes osa seletusest väljapoole linki. Andres 05:23, 10 Jan 2004 (UTC)

Kas keegi oskab nõu anda: Kuidas redigeerida nii, et see Välislink avaneks uues aknas?--Paul 12:59, 4 Nov 2004 (UTC)

---

Embassy

Hello, this page is indicated as being the embassy on meta. I have some doubts :-) but am not sure exactly where I am. Do you have an embassy ? Where is it ?Anthere 09:43, 28 Mar 2004 (UTC)

As to now, this page is the embassy page too. Andres 10:14, 28 Mar 2004 (UTC)

Please use Vikipeedia:Saatkond as the embassy page.--Boy 8. september 2005, kell 22.35 (UTC)

---

Viidad teiste riikide wikidele

Paljud lingid näevad välja vaid > | ??? | ??? | Kas saaks teha kuidagi nii, et kuvaks riigi nime vms. naine 13:40, 17 Apr 2004 (UTC)

Iga link näitab keele nime selles keeles endas. Praegu paistab see süsteem olevat ühesugune kõikides Vikipeediates. Ma oleksin just nagu näinud, et kuskil on teistmoodi, aga praegu enam ei leia. Pole kundel, kas seda on võimalik muuta, ja kas tasub. Andres 14:41, 17 Apr 2004 (UTC)

Ega neist linkidest just suurt kasu ei ole eestlastele kui just ei ole seda fonti arvutis ja enamusel tavaliselt ei ole naine 15:10, 17 Apr 2004 (UTC)

Kes siis keelab panna seda fonti. Arvan, et siin ei ole asi enamasti võimaluste puuduses, vaid lihtsalt huvi puuduses. Andres 15:35, 17 Apr 2004 (UTC)

4000 täis, kuidas edasi?

Nüüd on meil 4000 artiklit täis. Äkki võiks nüüd veidi hinge tõmmata ja olemasolevaid artikleid viimistleda? Või loodame, et tuleb juurde inimesi, kellele meeldib toimetada? Andres 17:29, 10 May 2004 (UTC)

Mina arvan, et laseme asjal omasoodu edasi minna. Ise püüan muidugi Andrese tähelepanekut arvesse võtta ja rohkem toimetada ning vähem uusi artikleid luua. Sellele olen ennegi mõelnud. Kuid see, mida keegi Vikipeedias teeb, ei pea minu arvates muutuma.

Toimetamist/täiendamist vajava materjali puudust meil tõepoolest ei ole :-) Jaan513 20:49, 10 May 2004 (UTC +3)

Muidugi ei ole mõtet kellelgi tegelda sellega, mis talle ei meeldi, muidu ei paku asi lõbu. Mulle ka varsti ei meeldi enam toimetada, sest ma juba ahmin õhku ja hakkan uppuma. Aga äkki saaks midagi ette võtta, et toimetamist lõbusamaks muuta? Andres 18:07, 10 May 2004 (UTC)

Mul endal on nii, et vähemalt 25 asja ootaksid toimetamist, suure hooga alustan aga miski aeg teema ammendab ennast ja tekivad uued ideed. Aga ma ei hakka ennast tagant sundima, et vot peab ära lõpetama, teinekord on neid uuesti hea jälle lahti võtta ja uue pilguga vaadata... naine 18:30, 10 May 2004 (UTC)

Mul on ka umbes samamoodi. Kord tuleb mingi üks asi pähe, siis tuleb teine asi peale ja vana jääb unarusse ja nii edasi. Aga äkki võiks teha talguid, nii et võtame mingi artikli või artiklite sarja kõik korraga käsile? Muidugi talgud ei pea olema kõigile kohustuslikud. Andres 18:39, 10 May 2004 (UTC)

Siis võiks alustada algusest A B C D või lihtsalt http://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Allpages :P jne naine 21:02, 10 May 2004 (UTC)

Aa, Sa mõtled, et hakkame tähestiku järjekorras artikleid läbi vaatama? Aga võib-olla tõesti. Andres 21:47, 10 May 2004 (UTC)

Aga võib-olla mina teengi nii: loobun viimaste muudatuste jälgimisest ja hakkan tähestiku järjekorras artikleid läbi vaatama.

Hmm... Aga mind hovitaks rohkem, kuidas tegi seda Enclyopediae Wikipediae (ma lodan, et ma vigu ei teinud) Inglismaal... Ehk tuleks samamoodi teha? Märt

Ingliskeelses Vikipeedias (Wikipedia) on lehekülg en:Wikipedia:Cleanup, kust võib leida lehekülgi, mis vajavad toimetamist, kategooria en:Category:Articles_that_need_to_be_wikified, milles on artiklid, mis vajavad vikindamist, lehekülg en:Special:Whatlinkshere/As_of_1911, kus on loetletud artiklid, mida tuleb ajakohastada, sest seal on andmed 1911. aasta seisuga, alajaotus en:Wikipedia:Duplicate_articles#Articles_to_be_merged sama teemat käsitlevatest dubleerivatest artiklitest, mis tuleks kokku sulatada, kategooria väga lühikestest artiklitest en:Category:Substubs jms.

Ingliskeelses Vikipeedias on toimetajaid rohkem, kuid ka lohakaid kirjutajaid on rohkem. Lõplikult ei ole probleemi sealgi lahendatud. Artiklid, mille teema huvitab paljusid, on reeglina paremas korras. Eesti Vikipeedias ei ole niikaugele veel jõutud. Andres 09:38, 13 Dec 2004 (UTC)

Kategooriad

Nüüd on meil juures uus navigeerimisvahend: kategooriad. Iga artikli sisse võib kirjutada "[[Category:xxx]]" ja nii tekib lehekülg, mis muuhulgas automaatselt loetleb kõik sellesse kategooriasse paigutatud artiklid. Kategooriatele saab omistada omakorda kategooriaid. Nii tekivad allkategooriad. Proovime. Andres 12:03, 31 May 2004 (UTC)

Ei hakanud tööle. Vist tuleb MediaWikis veel midagi sättida. Andres 12:09, 31 May 2004 (UTC)

Mul jääb mulje, et kategooriad on meil valesti programmeeritud. Andres 11:39, 5 Jun 2004 (UTC)

---

Mis värk nende kategooriatega täpsemalt on ja kuidas see süsteem töötab? Redo 22:30, 8 Jul 2004 (UTC)

Põhimõtteliselt peaks üks kategooria ühendama ühe valdkonna artikleid läbi kogu Vikipeedia. Nt. "kabjalised", "keemilised elemendid", "Eesti külad", "Põlva maakond", "komeedid", "eesti kirjandus". Kataloogi "maailma kirjandus" mahuksid allkataloogid "eesti kirjandus", "antiikkirjandus" jms. Vähemalt olen nii aru saanud. - Urmas 09:04, 9 Jul 2004 (UTC)

---

Avastasin enda jaoks uue ja pisut häiriva probleemi. Nimelt, kui artikkel on määratud kategooriasse, näiteks artikkel vulkaan geoloogiasse, aga kategooriat geoloogia pole veel tehtud, ilmub ta punase lingina. See on muidugi normaalne, kategooria mida ei ole olemas peabki olema punane, kuid kahjuks ei muutu ta siniseks ka pärast vastava kategooria tekitamist. Pärast kategooria geoloogia loomist tuleb artiklis vulkaan kategooria lingile klõpsates ette redigeerimisboks mitte kategooria ja selle sisu. Probleemile on muidugi lahendus, tuleb lihtsalt artikkel vulkaan üle salvestada, kuid kui nii peab tegema kõigi juba olemasolevate artiklitega muutub see tüütuks. Pealegi ei saa artiklit lihtsalt ülekirjutada st. et peab tegema artkli sisus muudatusi.

Teine probleem on see, et kategooria teadused ei ole ühegi kategooria alamkategooriaks. Põhimõtteliselt ei peakski olema, kuid miski peaks ta sisuks ju ikkagi olema. Mis üldse saab olla kategooria sisuks peale lingi ülemkategooriale?

Sai segane jutt aga ma loodan, et te saate aru. Siim 22:01, 17 Aug 2004 (UTC)

Eelmise jutu näites peab kategooria geoloogia asemel olema vulkanoloogia, läks kogemata sassi, kuid jutu mõtet see ei muuda Siim 22:06, 17 Aug 2004 (UTC)

Võib-olla on abiks selline märkus. Kategooriasse saab kirjutada teksti nagu tavalisse artiklisse. Sinna peaks kirjutama selgituse, mida selle kategooria alla oodatakse, ning ka viited sarnase sisuga loenditele. Ehk läheb pärast seda siniseks. Andres 23:11, 17 Aug 2004 (UTC)

Te ilmselt ei saanud mu küsimusest korralikult aru. Siniseks paraku link kategooriale ei muutu, ükskõik mida kategooria sisuks kirjutada. Mulle tundub endiselt, et ainus lahendus on artikli uuesti salvestamine. Siim 23:37, 17 Aug 2004 (UTC)

Soovitan vaadata, kuidas kategooriad inglise vikis töötavad. Kui meil asi nii ei toimi, siis tuleb kaevata siia. Andres 23:53, 17 Aug 2004 (UTC)

---

Millised kategooriad panna aasta päevadele (kuupäevadele nagu 1. jaanuar jne)
Kas Category: aasta, Category: päev, Category: kalender
Kindlasti Category: ajaarvamine, Category: aasta päevad naine 13:18, 23 Nov 2004 (UTC)

---

Natikese järelemõtlemise peale hakkas riivama silma ylekategoriseerimine. On tore, kui Betti Alver on eesti kirjanik. Aga kas on sellisel juhul mõtet teda veel eraldi ära märkida kui eesti inimest? Saati, kui kategooria "Eesti kirjanikud" on niigi "Eesti inimeste" allkategooria. Kui tahta olla lõpuni loogiline (mida entsyklopeedia sisuliselt ju olema peaks - nojah, muidugi mõistuse piires), tuleks sel juhul Alver eraldi ära märkida ka teiste "eesti kirjanikust" ylespoole tulenevate kategooriate esindajana (hetkel siis "kirjanikud" ja "inimesed"). Samas pole sellisel igasse artiklisse kategooriate kuhjamisel mõtet, kuna puus (või tegelikult kyll "võsas", sest artikkel võib olla mitmes kategooriapuus, mis ylal ei koondu) allpool esinevad kategooriad on ylaltpoolt kenasti leitavad ja kategooriaid pidi saab ka yles liikuda igat haru otseselt mainimata. Praegu on eesti Viki kategooriasysteem nii katkendlik, et ylekategoriseerimine veel ei tapa, aga ratsionaalset lähenemist on kõige lihtsam juurutada võimalikult varasest hetkest, hiljem seitset tuhandet artiklit on märksa kergem korrastada kui seitsetsada tuhandet. Ehk siis kuhu ma selle pika põhjendusega tahtsin välja jõuda: piisab sellest, kui Alver, Anvelt, Luts ja Kivirähk on kirjanikud, vaevalt et keegi neid siilideks pidama hakkab. Nii et ma kavatsen selliseid anomaaliaid natuke kärpida. (Ning jah, ma saan aru kyll, et on ehk tõesti teatud juhtumeid, kus kategooriapuu ei ole triviaalne; kordamise kui tarkuse ema võikski just nendeks juhtudeks hoida. Ja pruukida säästlikult.) Vastuväiteid? --Oop 22:14, 24 Nov 2004 (UTC)

Vastuväiteid ei paista olevat, ainult et ainsa minu poolt kustutatud dubleeriva kategooria pani Betti Alverisse keegi usin hing tagasi. Saa siis nyyd aru. --Oop 23:30, 26 Nov 2004 (UTC)

---

Lugesin siit selle kategoriseerimise kohta, kuid natuke segaseks jäi. Tegin artikli Patoloogiline füsioloogia. Kui tahan sinna alla teha nt alamkategooria Neeru patofüsioloogia, siis kuidas seda teha ? Lihtsalt lisan [[Category:Neeru patofüsioloogia]] ? Mario 18:10, 23 Mar 2005 (UTC)

Kui tahad teha alamkategooriat, siis omista see kõigepealt mingile artiklile või kategooriale (paiguta see artikkel või kategooria tolle kategooria alla), siis liigu linki pidi selle kategooria juurde ning kirjuta sinna nurksulgudes see kategooria, mille alamkategooriaks Sa seda tahad. Andres 18:26, 23 Mar 2005 (UTC)

---

Üksildased artiklid

Mis on Vikipeedia:Üksildased artiklid mõte? Selline nimekiri on juba Eri:Lonelypages all olemas. Peep 24. august 2005, kell 21.10 (UTC)

Arvan, et tuleks teha vastav ümbersuunamine. Andres 25. august 2005, kell 04.40 (UTC)

Oleksin teinud ise ümbersuunamise, aga leht on kaitstud. Selliseid dubleeringuid on Vikipeedia: all veel (kas nimeruum on sõna?), ja enamus, kui mitte kõik, on kaitstud.

• Vikipeedia:!Dead-end pages → Eri:Deadendpages
• Vikipeedia:!Kõige loetavamad artiklid, Vikipeedia:Kõige loetavamad artiklid - ei paista Eri: all "doppelgangeri" omavat, aga sama funktsiooni täidab üks "vaadatumad lehed" statistikaleht, mida ma praegu ei suuda üles leida.
• Vikipeedia:!Kõige oodatumad artiklid, Vikipeedia:Kõige oodatumad artiklid → Eri:Wantedpages
• Vikipeedia:!Lühikesed artiklid, Vikipeedia:Lühikesed artiklid → Eri:Shortpages
• Vikipeedia:!Pikad artiklid, Vikipeedia:Pikad artiklid → Eri:Longpages
• Vikipeedia:!Üksildased artiklid, Vikipeedia:Üksildased artiklid → Eri:Lonelypages

Peep 25. august 2005, kell 10.38 (UTC)

Proovisin, neid ümber suunata ei saa, sest erilehekülgedele ei saa suunamist teha. Minu arust tuleks nad kustutada, või veel parem, panna sinna lihtsalt link erileheküljele. Võtan nad kaitse alt maha. Andres 25. august 2005, kell 10.57 (UTC)

Praegu uurima hakates selgus, et ükski artikkel (mõistetavalt peale praeguse lehe) ei viita nendele artiklitele, nii et sama hästi võiks need kustutada. Selle info leiab otsija Erilehekülgede alt üles. Peep 25. august 2005, kell 11.15 (UTC)

Kas keegi arvab, et need on vajalikud? Peep 30. august 2005, kell 08.34 (UTC)

Vikisõnaraamatus 10 000 märksõna

Eesti vikisõnaraamatus täitus 10 000 märksõna. Andres 30. aprill 2006, kell 17.08 (UTC)

Vikitekstid

Palun avaldage siin toetust Vikitekstide eestikeelse lehe loomisele. Selleks peate endale Vikitekstides konto avama. Andres 12. mai 2006, kell 05.03 (UTC)

SITENAME

Nii palju kui sellest kasu on, SITENAME muutuja väärtus muudeti lõpuks "Vikipeedia"-ks. Test - Vikipeedia. Peep 12. mai 2006, kell 12.01 (UTC)