Vabadussõja võidusammas

Allikas: Vikipeedia
Vabadussõja võidusammas 23.06.2009 öösel

Vabadussõja võidusammas on Tallinnas Vabaduse väljakul 23. juuni esimestel minutitel 2009 avatud mälestusmärk Eesti Vabadussõjale, mille kaudu Eesti rahvas avaldab austust ja tunnustust kõigile neile, kes on pidanud võitlust Eesti vabaduse ja iseseisvuse nimel.[1] Sammas on 23,5 meetri kõrgune ja koosneb 143 klaasplokist. Projekti autorid on Rainer Sternfeld, Andri Laidre, Kadri Kiho ja Anto Savi.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Realiseerimata kavad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Voidusammas590.jpg
Vabadussõja võidusammas.jpg

7. juulil 1920 otsustas Tallinna linnavolikogu lammutada Peeter I monumendi Heinaturul (praegusel Vabaduse väljakul). Kuju mahavõtmine lükati edasi ajani, mil on võimalik selle asemele püstitada mõni teine monument. Linna haridusosakonnale anti ülesandeks algatada ülemaaline korjandus ausamba rajamiseks. 10. veebruaril 1922 otsustas Tallinna haldusosakond Peeter I kuju maha võtta ja rajada selle asemele Vabadusplatsi ühes Eesti vabadusvõitlust ja iseseisvust tähistava monumendiga. Peeter I kuju võeti maha ööl vastu 1. maid 1922.

Aastal 1922 tegi Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit ettepaneku püstitada Tallinnasse Vabadussõja monument.

Vabadusplatsi arhitektuurilise ja ruumilise kujunduse parendamise eesmärgil korraldati 1937. aastal projektide võistlus. Konkursi võitsid Alar Kotli ja Ernst Kesa, kes kavandasid Jaani kiriku asemele kuuekorruselise Kohtupalee ja selle ette kõrge samba otsa ratsamonumendi.

Praeguse monumendi kavandamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aprillis 2001 otsustas linnavolikogu uuesti rajada Vabadussõja Võidusamba ja käivitada selleks monumendikonkursi. Sügisel 2004 esitasid arhitektid planeeringu täienduse, millega monumendi asupaigaks saaks Ingeri bastioni müüride väljakaevamisega Mayeri treppide kõrvale tekkiv tühi plats. Oktoobris 2005 asetati Harjumäele Võidusamba nurgakivi.

15. augustil 2007 avalikustati Vabadussõja võidusamba ideekonkursi võidutöö "Libertas", mille autorid jäeti esialgu saladusse. Võidutöö kujutas 28 meetri kõrgust monumenti Harjumäe nõlval, mis koosneb postamendist ja selle otsas olevast Vabadusristist. Vabadusristi keskele kavatseti algul raiuda Eesti (Eesti NSV) riigipiiri kontuur, kuid hiljem otsustati traditsioonilise mõõgaga käe ja "E" kasuks. Postamendil on kiri "Eesti Vabadussõda 1918–1920". Sammas on võidutööl paigutatud nõlvale rajatavale väikesele platsile ning samba taga asub sein, millele süvistatakse lõik president Konstantin Pätsi kõnest. Seejuures valgustatakse kõne alles päikese loojumise hetkel. Žürii esimees oli EELK peapiiskop Andres Põder.

Sambasõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Samba ehitamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

11. juulil 2008 otsustas kaitseminister Jaak Aaviksoo Võidusamba avamise edasi lükata 2009. aastasse.[2]

Samba remont[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võidusamba valgustus sai armetu ja logisev, tuvastasid 200 600 krooni (12820 euro) eest sambale ekspertiisi teinud Tallinna Tehnikaülikooli eksperdid.[3] Uue lahenduse tegi KH Energia-Konsult AS ja tööd võeti vastu aprillis 2011. Ventilatsiooni- ja valguslahenduse remondi lepingu kogumaksumus oli 10,24 miljonit krooni (üle 654 tuhande euro).[4]

Lisaks valgustusele ja ventilatsioonile on samba juures välja vahetatud mitu purunenud klaasiga lamineeritud plastikust sambapaneeli[5] ja sillutiseplaati. Need kulud on vähemalt osaliselt kaetud kindlustuse poolt.[6]

Samba maksumus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Samba projekteeris ja ehitas Tšehhi klaasivabrik Sans Souci. Lepingus oli samba maksumuseks 3,39 miljonit eurot (koos 18-protsendise käibemaksuga 63 miljonit Eesti krooni)[7]. Kaitseministeerium tellis ka riigihanke "Ehitustööd mälestusmärgi rajamiseks", mille võitis firma Celander Ehitus OÜ hinnaga 26 890 269 krooni[8].

Reaalselt kujunes samba maksumus selle algsest lepingulisest maksumusest 2,5 korda kõrgemaks: selleks kulus 8,5 miljonit eurot.[9]

Samba ülalpidamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vabadussõja võidusamba ülalpidamine maksab 5064 eurot kuus.[10]

Samba avamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sammas avati piduliku tseremooniaga 23. juuni (võidupüha) esimestel minutitel. Avatseremoonial esitati Urmas Sisaski oratoorium "Pro Patria", mille sõnade autor on Jaan Lõo.

Samba lagunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vabadussamba lagunemine 13.06.2010

Vähem kui kuu aega pärast samba avamist esinesid juba probleemide ilmingud. Kolm paneeli olid teadmata põhjusel kogunud tolmu ning seetõttu võtnud roosaka varjundi[11]. Need paneelid vahetati küll välja, paraku muutus ka üks asenduspaneel üsna kiiresti punakaks, sest see oli pärit samast partiist kui eelmised vigased paneelid[12]. Samuti kustutas ühel ööl tuled võidusambasse imbunud vesi[13]. Võidusamba eest hoolt kandva AS Elmo vaatlusel selgus, et klaaside liitekohast oli vesi samba ristiosasse sisse tunginud. See tekitas lühise, mille tõttu lülitus osa valgustusest välja. 2009. aasta detsembris täheldati ka seda, et osa klaaspaneele muutuvad kollaseks[14]. Samba autor Rainer Sternfeldt tõdes, et üksikutes paneelides on esinenud ka võõrkehi, näiteks suitsukoni ja nöörijupp[14]. 2010. aasta juunis kukkus võidusamba nurgapaneel alla ning lõhkus osaliselt ka samba alusplaadi.

Pilte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artikleid[muuda | redigeeri lähteteksti]

59.43405124.743384