Jaan Lõo

Jaan Lõo ja tema tütretütre Tiiu Tammist O'Brieni matmispaik Siselinna kalmistul

Jaan Lõo (6. veebruar 1872 Holstre vald, Viljandimaa – 18. veebruar 1939 Tallinn) oli Eesti riigikohtunik ja luuletaja.

Lõpetas 1896 juristina Tartu Ülikooli, oli kuni 1918 Võrus advokaat, seejärel Võru maavalitsuse esimees ja Asutava Kogu liige.

Valiti 1919 riigikohtunikuks ja Riigikohtu tsiviilosakonna esimeheks.

Sisukord

Ainsas luulekogus sisaldub peamiselt isamaaluule ja muistsete pärimuste värsistused.

Tema ja Emmi Pettai teine tütar oli Else Lõo (sündinud 1904; 1914–1915 maalis Elset Konrad Mägi), tütretütar Tiiu Tammist O'Brien.

Henrik Visnapuu, "Vanad ja vastsed poeedid", Tartu 1921, lk 81–92
Jaan Kärner, "Jaan Lõo" – Looming 1939, nr 3, lk 294–295
Harald Paukson (= Harald Parrest), "Jaan Lõo käsikirjalisest pärandist" – Eesti Kirjandus 1939, nr 3, lk 116–122
Harald Paukson, "Jaan Lõo luule omapärast" – Varamu 1939, nr 3, lk 318–322
Eesti kirjanduse ajalugu, III köide, ER, Tallinn 1969, lk 512–516 (ülevaate autor August Eelmäe)
Toomas Haug, "Lisandusi Jaan Lõo elule ja loomingule" – Keel ja Kirjandus 1999, nr 5, lk 325–341; pealkirjaga "Vana-Eesti nägemused. Lisandusi Jaan Lõo elule ja loomingule" T. Haugi raamatus "Troojamäe tõotus", Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2004, lk 41–72
Riigikohtunik J. Lõo surnud. Uus Eesti, 20. veebruar 1939, nr. 49, lk. 1.