Jaak Aaviksoo

Allikas: Vikipeedia
Jaak Aaviksoo, 2011. Foto: Kaupo Kikkas.

Jaak Aaviksoo (sündinud 11. jaanuaril 1954 Tartus) on Eesti füüsik ja poliitik.[1]

5. aprillist 2007 kuni 6. aprillini 2011 oli ta Andrus Ansipi teises valitsuses kaitseminister ning 6. aprillist 2011 kuni 26. märtsini 2014 Andrus Ansipi kolmandas valitsuses haridus- ja teadusminister.

Alates 26. maist 2007 kuni 31. jaanuarini 2010 oli Aaviksoo Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimees. Ta on olnud ka kultuuri- ja haridusminister ning Tartu Ülikooli rektor.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaak Aaviksoo esinemas kõnega XI noorte laulu- ja tantsupeol

Jaak Aaviksoo lõpetas 1971 Tartu II Keskkooli ja 1976 cum laude Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna füüsika osakonna teoreetilise füüsika erialal.[viide?]

Aastatel 1976–1992 oli ta nooremteadur, vanemteadur ja juhtteadur Eesti NSV Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudis [1]. Ta kaitses 1981 TA Füüsika Instituudi juures füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi. [viide?]

Aaviksoo stažeeris või töötas külalisteadurina Novosibirski Soojusfüüsika Instituudis (1981), Max Plancki Tahkiseuuringute Instituudis Stuttgartis (1987, 1989), Ōsaka ülikoolis (1991) ja Pariisi VII ülikoolis (1991, 1994, 2001).

Ta oli Eesti Füüsika Seltsi asutajaliige ja esimene esimees (1989–1992).[2]

Alates 1992 oli Aaviksoo optika ja spektroskoopia professor Tartu Ülikoolis [1]. 1994 sai ta Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Alates 1992. aasta juulist kuni 1995. aasta novembrini oli ta Tartu Ülikooli esimene prorektor. Septembrist kuni 1995. aasta novembrini oli ta Tartu Ülikooli eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi juhataja kohusetäitja, 1997. aasta septembrist kuni 1998. aasta maini juhataja.[viide?]

1995. aasta novembrist kuni 1996. aasta jaanuarini oli Jaak Aaviksoo Tiit Vähi kolmandas valitsuses kultuuri- ja haridusminister ning pärast kultuuri- ja haridusministeeriumite lahutamist 1996. aasta jaanuarist kuni 1996. aasta novembrini haridusminister.[viide?]

1998. aasta juunis läks ta tagasi Tartu Ülikooli rektori kohale [1]. Ta on maailma pikakasvulisemaid kõrgkoolide rektoreid (196 cm).[2] 11. septembril 2006 teatas ta, et soovib rektori ametist loobuda ning asuda uuesti poliitikasse Isamaa ja Res Publica Liidus [3][1]. 1. veebruaril 2007 otsustas Eesti valitsus Aaviksoo rektori ametist vabastada alates 5. veebruarist [4]. 31. mail valiti tema asemele rektoriks senine Maaülikooli rektor Alar Karis [5].

Aaviksoo eeldas, et kandideerib 2007. aasta Riigikogu valimistel partei esinumbrina, kuid peaministrikandidaadi koha napsas tema eest Mart Laar.[viide?] Ta valiti XI Riigikogusse.

Andrus Ansipi teises valitsuses langes talle üllatuslikult kaitseministri koht. Ta pidas oma pakilisimateks ülesanneteks pronkssõduri probleemi lahendamist ja kaitseväge reguleerivate seaduste korrastamist. Ta on kritiseerinud ajateenistuse korraldust, pidades seda kohati ebatõhusaks, ning peab selle eest osaliselt vastutavaks ka Tarmo Kõutsi. Ta toetab Toomas Hendrik Ilvese plaane kaitseväe juhtimise ümberkorraldamiseks, kuid kardab sellega võib-olla kaasnevat sõjaväe juhtimise politiseerumist. Olulisteks probleemideks peab ta eesti ühiskonna nõrka kaitsetahet, pingeid ohvitseride ja sõjaväe tsiviiljuhtide vahel ning Eesti ebapiisavat usaldusväärsust sõjaliste välispartnerite vahel.[viide?]

Aaviksoo pooldas Pronkssõduri võimalikult kiiret teisaldamist[6]. Sellepärast kirjutasid 12 Eesti ülikoolide professorit talle niinimetatud Pronkssõduri kirja, milles juhtisid tähelepanu skulptuuri teisaldamisega seotud ohtudele[7].

2009. aastast juhib Aaviksoo Eesti Teaduste Akadeemia astronoomia ja füüsika osakonda[8].

6. aprillil 2011 sai Jaak Aaviksoost haridus- ja teadusminister Andrus Ansipi kolmandas valitsuses. Haridus- ja teadusministrina on ta jõuliselt toetanud koolivõrgu reformi, gümnaasiumide lahutamist põhikoolidest, IRLi tõlgendust tasuta kõrgharidusest (sh stipendiumireformi) ning koolide tugispetsialistide (koolipsühholoogid, logopeedid jne) rahastamist täiel määral omavalitsuste eelarvetest.

Jaak Aaviksoole omistatakse autoritaarset juhtimisstiili. Ta ütleb: "Ma olen kõikidel ametipostidel püüdnud ajada läbipaistvat, argumentidele tuginevat ja ausat poliitikat."[9]

Aaviksoo on olnud edukas korvpallur. Ta on treeninud ja võistelnud August Soku, Arne Laose ja Ernst Ehaveeru juhendamisel. Ta on tulnud kahel korral Eesti meistriks (1972, 1973).[2]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teaduspublikatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaak Aaviksool on vend Peep Aaviksoo.

Jaak Aaviksool on kolm last[1], neist kaks abielust geograaf Kiira Aaviksooga (1955–2011).

Ta kuulub Kaitseliidu Tartu maleva Akadeemilisse malevkonda.[11]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 44.
  2. 2,0 2,1 2,2 "1000 tartlast läbi aegade", koostajad Lembit Ainsoo, Uno Ainsoo. MTÜ Liivimaa Mälu, Tartu 2003, lk. 13
  3. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 87
  4. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 110
  5. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 153
  6. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 59, 72
  7. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 63
  8. http://www.akadeemia.ee/et/liikmeskond/_liikmed/aaviskoo/
  9. "Jaak Aaviksoo: eestlastel on kaitsetahtega probleeme" Postimees, 4. aprill 2007
  10. "Jaak Aaviksoo saab Lapi ülikooli audoktoriks" Delfi, 1. juuni 2012
  11. Kaitseliidu Tartu maleva akadeemiline malevkond saab 80 UT, 17.03.2005

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Tartu Ülikooli rektor
Peeter Tulviste (1993–1998)
Tartu Ülikooli rektor
Jaak Aaviksoo

19982006
Järgnev:
Tartu Ülikooli rektori kohusetäitja
Tõnu Lehtsaar (2006–2007)
Eelnev:
Jürgen Ligi
Eesti kaitseminister
20072011
Järgnev:
Mart Laar
Eelnev:
Tõnis Lukas
Eesti haridus- ja teadusminister
20112014
Järgnev:
Jevgeni Ossinovski