Jaak Aaviksoo

Jaak Aaviksoo, 2011. Foto: Kaupo Kikkas.

Jaak Aaviksoo (sündinud 11. jaanuaril 1954 Tartus) on Eesti füüsik ja poliitik.

Alates 6. aprillist 2011 on ta Andrus Ansipi kolmandas valitsuses haridus- ja teadusminister.

5. aprillist 2007 kuni 6. aprillini 2011 oli ta Andrus Ansipi teises valitsuses kaitseminister.

Alates 26. maist 2007 kuni 31. jaanuarini 2010 oli Aaviksoo Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimees. Ta on olnud ka kultuuri- ja haridusminister ning Tartu Ülikooli rektor.

Elulugu

Jaak Aaviksoo esinemas kõnega XI noorte laulu- ja tantsupeol

Jaak Aaviksoo lõpetas 1971 Tartu II Keskkooli ja 1976 cum laude Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna füüsika osakonna teoreetilise füüsika erialal.

Aastatel 1976–1992 oli ta nooremteadur, vanemteadur ja juhtteadur Eesti NSV Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudis . Ta kaitses 1981 TA Füüsika Instituudi juures füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi.

Aaviksoo stažeeris või töötas külalisteadurina Novosibirski Soojusfüüsika Instituudis (1981), Max Plancki Tahkiseuuringute Instituudis Stuttgartis (1987, 1989), Ōsaka ülikoolis (1991) ja Pariisi VII ülikoolis (1991, 1994, 2001).

Ta oli Eesti Füüsika Seltsi asutajaliige ja esimene esimees (1989–1992).

Alates 1992 oli Aaviksoo optika ja spektroskoopia professor Tartu Ülikoolis . 1994 sai ta Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Alates 1992. aasta juulist kuni 1995. aasta novembrini oli ta Tartu Ülikooli esimene prorektor. Septembrist kuni 1995. aasta novembrini oli ta Tartu Ülikooli eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi juhataja kohusetäitja, 1997. aasta septembrist kuni 1998. aasta maini juhataja.

1995. aasta novembrist kuni 1996. aasta jaanuarini oli Jaak Aaviksoo Tiit Vähi valitsuses Reformierakonna kultuuri- ja haridusminister ning 1996. aasta jaanuarist kuni 1997. aasta novembrini Tiit Vähi uues valitsuses haridusminister.

1998. aasta juunis läks ta tagasi Tartu Ülikooli rektori kohale . Ta on maailma pikakasvulisemaid kõrgkoolide rektoreid (1.96). 11. septembril 2006 teatas ta, et soovib rektori ametist loobuda ning asuda uuesti poliitikasse Isamaa ja Res Publica Liidus . 1. veebruaril 2007 otsustas Eesti valitsus Aaviksoo rektori ametist vabastada alates 5. veebruarist . 31. mail valiti tema asemele rektoriks senine Maaülikooli rektor Alar Karis .

Aaviksoo eeldas, et kandideerib 2007. aasta Riigikogu valimistel partei esinumbrina, kuid peaministrikandidaadi koha napsas tema eest Mart Laar. Ta valiti XI Riigikogusse.

Andrus Ansipi teises valitsuses langes talle üllatuslikult kaitseministri koht. Ta pidas oma pakilisimateks ülesanneteks pronkssõduri probleemi lahendamist ja kaitseväge reguleerivate seaduste korrastamist. Ta on kritiseerinud ajateenistuse korraldust, pidades seda kohati ebatõhusaks, ning peab selle eest osaliselt vastutavaks ka Tarmo Kõutsi. Ta toetab Toomas Hendrik Ilvese plaane kaitseväe juhtimise ümberkorraldamiseks, kuid kardab sellega võib-olla kaasnevat sõjaväe juhtimise politiseerumist. Olulisteks probleemideks peab ta eesti ühiskonna nõrka kaitsetahet, pingeid ohvitseride ja sõjaväe tsiviiljuhtide vahel ning Eesti ebapiisavat usaldusväärsust sõjaliste välispartnerite vahel.

Aaviksoo pooldas Pronkssõduri võimalikult kiiret teisaldamist. Sellepärast kirjutasid 12 Eesti ülikoolide professorit talle niinimetatud Pronkssõduri kirja, milles juhtisid tähelepanu skulptuuri teisaldamisega seotud ohtudele.

Jaak Aaviksoole omistatakse autoritaarset juhtimisstiili. Ta ütleb: "Ma olen kõikidel ametipostidel püüdnud ajada läbipaistvat, argumentidele tuginevat ja ausat poliitikat."

Jaak Aaviksoo on olnud edukas korvpallur. Ta on treeninud ja võistelnud August Soku, Arne Laose ja Ernst Ehaveeru juhendamisel. Aaviksoo on tulnud kahel korral Eesti meistriks (1972, 1973).

Tunnustused

• 1994: Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik
• 2000: Riigivapi IV klassi teenetemärk
• 2000: Saksamaa Liitvabariigi teeneterist
• 2006: Valgetähe II klassi teenetemärk
• 2007: EELK Teeneteristi III järk
• 2012: Lapi Ülikooli audoktor

Teaduspublikatsioonid

• J. Aaviksoo, C. Gourdon, R. Grousson, P. Lavallard, "Photoluminescence quantum yield in GaAs/AlAs superlattices", Solid State Electronics (vol. 40, no 1-8, p. 687, 1996);
• J. Aaviksoo, C. Gourdon, P. Lavallard, "Power nonlinearities in the luminescence spectrum of GaAs/AlAs superlattices", Solid State Communications (vol. 99, no 6, p. 387, 1996);
• S. O. Kognovitskii, V. V. Travnikov, J. Aaviksoo, I. Reimand, "Light Scattering by electrons in the absorption region of GaAs" – Phys. Solid State (vol. 39, no. 6, p. 907, 1997);
• I. Reimand, J. Aaviksoo, "Exciton interaction with hot electrons in GaAs", Technical digest of X International Conference on Ultrafast Phenomena in Spectroscopy, (Tartu, 1997, p. 82);
• J. Aaviksoo, "Estonian physicist: Active and productive", Science (vol. 275, no 5299, p. 463);
• J. Aaviksoo. Priorities for Higher Education in Central and Eastern European Countries. – Higher Education Management (vol. 9, no. 2, p. 19, 1997).
• I. Reimand, J. Aaviksoo, "Exciton interaction with hot electrons in GaAs", Phys. Rev. B 61, 2000, no 24, p 16653–16658.

Isiklikku

Jaak Aaviksool on vend Peep Aaviksoo.

Jaak Aaviksool on kolm last, neist kaks abielust geograaf Kiira Aaviksooga (1955–2011).

Ta kuulub Kaitseliidu Tartu maleva Akadeemilisse malevkonda.

Välislingid

• "Jaak Aaviksoo: eestlastel on kaitsetahtega probleeme", Postimees, 4. aprill 2007 (intervjuu tulevase kaitseministriga)
• Vahur Koorits: Jaak Aaviksoo: olemuselt olen keeruline juht, Postimees, 27. oktoober 2008
• Jaak Aaviksoo: rahvusliku julgeoleku kasvatamine Postimees, 2. veebruar 2009
• Jaak Aaviksoo: Pühad kaitsekulud? EPL, 5. veebruar 2009
• Biograafia ESBL-is

Eelnev: Tartu Ülikooli rektor Peeter Tulviste (1993–1998)	Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo 1998–2006	Järgnev: Tartu Ülikooli rektori kohusetäitja Tõnu Lehtsaar (2006–2007)
Eelnev: Jürgen Ligi	Eesti kaitseminister 2007–2011	Järgnev: Mart Laar
Eelnev: Tõnis Lukas	Eesti haridus- ja teadusminister 2011–	Järgnev: Praegu ametis