Tarmo Vahter
Tarmo Vahter (sündinud 30. juunil 1970) on eesti ajakirjanik.
Ta töötab Eesti Ekspressis ajakirjanikuna alates 1992. aastast ja lõpetas 1994. aastal Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal.[1]
Raamatuid[muuda | muuda lähteteksti]
Vahter on avaldanud viis raamatut Eesti lähiajaloost, millest uusim on teise maailmasõja eelsest iseseisvusajast jutustav "Võitlus tuleviku pärast. 1933-1936: Pätsi aja rääkimata lood".
- 1996. aastal koostas Vahter koos Pekka Ereltiga brošüüri "Meie Lennart. President Lennart Meri mitteametlik elulugu anekdootides, karikatuurides, fotodes ja ütlustes". Teos ilmus vahetult enne presidendivalimisi. Lennart Meri 70. juubeliks märtsis 1999 ilmus sellest ümbertöötatud ja täiendatud väljaanne "Meie Lennart" (Tänapäev).
- 2009. aastal avaldas Vahter raamatu "Lennart Meri. Kolmat põlve poliitik" (Eesti Ekspressi Kirjastus), mis jutustas presidendi suguvõsa elust alates 20. sajandi algusest kuni Stalini aja lõpuni. Teos tõi päevavalgele, et presidendi vanaisa Otto Meri valiti 1904. aastal Konstantin Pätsi kaasvõitlejana Tallinna linnavolikogusse.
- 2010. aastal sai Vahter ajakirjanike liidult ja kultuurkapitalilt Juhan Peegli stipiendiumi raamatu kirjutamiseks Eesti taasiseseisvumisest. "Vaba riigi tulek. 1991. Kuus otsustavat kuud" (Eesti Ekspressi Kirjastus) ilmus 2011. Teos põhineb Eesti välisministeeriumi, politsei jt riigiasutuste, aga ka USA arhiivide seni avaldamata materjalidel. Eesti piirikaitse korrapidaja päevaraamatu kannete põhjal taastab raamat augustiputši käigu Eestis. 2012. aastal ilmus "Vaba riigi tulek" vene keeles pealkirjaga "Эстония: жаркое лето 91-го. Августовский путч и возрождение независимости" (Hea Lugu).
- Augustis 2015 avaldas Vahter dokumentaalteose ""Karuks istus vangitornis..." 1980 – aasta, mis raputas Eestit" (Hea Lugu). Raamat algab Karl Vaino võimuletulekuga 1978 ja tipneb kooliõpilaste rahutustega sügisel 1980. Teos põhineb suuresti seni kasutamata arhiivimaterjalidel, samuti 150 intervjuul, sealhulgas endiste EKP Keskkomitee parteiametnike, miilitsatöötajate, prokuröride ja KGB ohvitseridega.
- Detsembris 2021 järgnes raamat "Võitlus tuleviku pärast. 1933-1936: Pätsi aja rääkimata lood". Narratiivne teos jutustab riigivanem Konstantin Pätsi võimuhaaramisest 12. märtsil 1934 ning sellele vahetult eelnenud ja järgnenud sündmustest. Raamatu kesksed tegelased on Konstantin Päts, kindral Johan Laidoner, Jaan Tõnisson, vabadussõjalaste liider Artur Sirk ja vabadussõjalaste propagandajuht Hjalmar Mäe. Lisaks kajastab raamat Salme Masso, Kristjan Palusalu, Oskar Lutsu, Betti Alveri, Anton Hansen Tammsaare, Miliza Korjuse jt tegemisi. Raamatu jaoks materjali kogumine ja selle kokku kirjutamine võttis Vahteril umbes viis aastat. Lisaks Eesti arhiividele otsis ta infot Soome, Briti, Saksa ja USA arhiividest.
Ajakirjanduslik sõnaloome[muuda | muuda lähteteksti]
1995. aastal avaldasid Vahter, Karlo Funk ja Janno Toots Eesti Ekspressis artikli, kus tõid käibele sõna "pintsaklipslane" ('noor edukas mees, eriti 1990. aastail'; ingl yuppie vastena).
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1996 Bonnieri uuriva ajakirjanduse preemia (lindiskandaali kajastamise Eesti Ekspressis)
- 2001 Ajalehtede Liidu aasta olemusloo preemia (artikkel Lennart Meri 1930. aastate Berliini kooli klassivenna ülesleidmisest)
- 2002 Ajalehtede Liidu aasta olemusloo preemia (artikkel Arnold Rüütli presidendivalimiste võidukast kampaaniast)
- 2003 Ajalehtede Liidu aasta olemusloo preemia (artikkel välisminister Kristiina Ojulandi ja kantsler Indrek Tarandi konfliktist)
- 2008 Bonnieri uuriva ajakirjanduse preemia (maadevahetuse kajastamise eest Eesti Ekspressis)
- 2009 Ajalehtede Liidu aasta uudisloo preemia (Eesti Ekspressi meeskond: Tarmo Vahter, Janar Filippov ja Madis Jürgen)
- 2014 Ajalehtede Liidu aasta olemusloo preemia (haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovskist kirjutatud portreelugu)
- 2018 Ajalehtede Liidu aasta ajakirjanik, arvamusloo preemia, olemusloo preemia
- 2023 Valgetähe IV klassi teenetemärk
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema vend Tauno Vahter on kirjastuse Tänapäev peatoimetaja.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. august 2016. Vaadatud 17. veebruaril 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)