Timukas (romaan)

"Timukas" on baltisaksa kirjaniku ja tõlkija Edzard Schaperi 1940. aastal ilmunud saksakeelne ajalooline romaan, mille andis välja Leipzigi Insel Verlagi kirjastus. Teose kirjutas Schaper Eestis.

Raamatust on ilmunud kaks trükki (1940, 1978) ning seda on tõlgitud ainult eesti keelde. Autor ei ole kirjutatavate teemade spetsiifilisuse tõttu leidnud väljaspool saksakeelset maailma suurt kajastust.

Sisukokkuvõte

Teos algab 1905. aasta revolutsiooniga detsembrikuus, mil kõikides Balti kubermangudes toimus laiaulatuslik mõisarüüste. Raamatu peategelane on Venemaale asunud baltisaksa aadliperekonnast pärit krahv Nikolai von Ovelacker, kes on Tema Majesteedi keisrinna-ema ihukaitseväe ulaanide eskadroni rittmeister. Ovelacker saadetakse Peterburist rahutusi iga hinna eest maha suruma. 32-aastaselt on ta vaatamata oma noorusele juba väga kõrgel sõjaväelisel kohal ning õukonnas küllaltki tuntud. Ovelacker on iseloomult sihikindel ja kalkuleeriv. Tema välist meelekindlust panevad imeks ka ümbritsevad inimesed.

1905. aasta detsembriks paiknes Ovelackeri eskadron Baltikumis ühes Põhja-Liivimaa alevikus käsuga mässuliste vastu üles näidata ülimat karmust. Saabunud rännakukäsule järgnevalt suundub eskadron mereäärsesse Vargla metskonda, et päästa Drostenholmi ja Rae rüütlimõis mässuliste rünnakute eest. Eskadron jõuab Drostenholmi ja peatab mässuliste rünnaku. Paraku on nad hiljaks jäänud ja sealne mõisahärra on juba maha lastud. Samal ajal on ka Rae mõisa paruness mõrvatud ja mõis põlema pandud. Ovelacker eskordib oma üksusega rüüstajad maakonnalinna ja alustab sõjakohtu pidamist.

Järgides käsku olla halastamatult karm, mõistab Ovelacker oma ohvitserkonnaga enamiku rüüstajaid kas surma või sunnitööle Siberis. Kohtumõistmisel ilmnevad ohvitserkonnal aga kahtlused oma kohustuse suhtes. Kas mõista kohut enda südametunniste järgi või järgida pelgalt käsku olla halastamatu? Nii ei suuda ohvitserid ühisele otsusele jõuda, kui süüpinki tuuakse kohaliku talumehe kolm noort poega, kes on ühtlasi ka tema ainsad pärijad. Ohvitseridest hakkab leitnant Möllerit piinama südametunnistus, kuna ta ei suuda kuidagi näha poiste süüd ega suuda veenda ka oma kaaskohtunikke nende süütuses. Ohvitserkond survestab teda süüotsusega nõustuma ja kaks poega lastakse maha ning noorimale mõistetakse 20 aastat sunnitööd Siberis.

Nõnda avaneb teine tegelasliin, mis jälgib poiste isa Jaan Koirit. Poegade kaotus mõjub talle rängalt ja ta langeb järkjärgult sügavamasse hullusesse. Ka tema naise jaoks on uudis psühholoogiliselt laastav ja ta kaotab kontakti reaalsusega, istudes vaikides päevad läbi ühel kohal. Koiri hulgub päeviti ja öösiti ringi, samal ajal kui tema ainus teenijatüdruk peab üksinda kogu laguneva talu eest hoolitsema. Oma kannatuste tõttu muutub Koiri talurahvale märtriks ja teda võrreldakse piibli Hiiobiga, kelle on jumal andnud saatanale kiusamiseks. Sõjakohtu järel teavitab kohalik notar Ovelackerit, et Drostenholmi mõrvatud mõisahärra oli kõik oma vara talle pärandanud. Põhjuseks see, et Ovelacker oli Drostenholmi mõisahärra kauge sugulane ning tal endal polnud lapsi, kellele pärandada. Ovelacker otsustab päranduse vastu võtta, kuna leiab, et kohustused oma esivanemate maa ees on suuremad kui armee ees.

Raamatu teine pool jälgib krahv Ovelackeri Drostenholmi elama asumist 1906. aasta märtsis, kui teda ootab ees tema suhtes vihane ja umbusklik täidetud talurahvas. Vaatamata ustavale teenijaskonnale peab krahv olema pidevalt valmis ennast potentsiaalse atentaadi eest kaitsma. Ümbritsevad metsad on detsembrikuistest mõisarüüstamistest saadik täis redus olevaid revolutsionääre, kellele sümboliseerib krahv Ovelacker kõiki neile tekitatud kannatusi. Nii hakatakse krahvi nimetama ümbruskonnas timukaks.

Varsti selgub, et ei rüütelkond ega riik pole huvitatud krahvile appi tulemisest, kuna kardetakse rahva pahameelt ja uusi ülestõuse. Seetõttu ilmnevad Ovelackeril identiteediprobleemid, sest ta ei leia toetust ei baltisakslastelt, kellega ta on verega seotud, ega ka Vene riigilt, mille armees ta on seni karjääri teinud. Ümbruskonnas on ka üksikuid, kes näevad teda oma olukorra ja senise kohusetäitmise tõttu sümpaatsena. Rae mõisa uued pärijad Andreas von Reuter ja ta õde Angelika on ühed neist. Andreas saab Ovelackeri usaldatuimaks sõbraks ning Angelika ja Ovelackeri vahel puhkeb armastus. Ovelackeriga on pelgalt seotud olemine juba ohtlik ja Ovelackerile tehtud atentaadikatses hukkub Angelika, sellal Ovelacker ise jääb raskete vigastustega napilt ellu. Krahvi tabab meeletus, sest kõik, kes temaga on seotud, saavad kannatuste osaliseks ning kaob kõik, millesse ta kiindub.

Süükoorma all on ta siiski jätkuvalt kindel, et sõjakohtus täide viidud otsused olid õiged. Kaasohvitseri saadetud kirja abil mõistab aga krahv, et on ikkagi ka teine lahendus – halastus. Viimase püüdlusena leida andestust oma põhjustatud kannatustele, läheb Ovelacker Koiri tallu, kust leiab eest sureva Jaan Koiri. Surev peremees ja krahv lepivad sõnadeta. Nad on terve aja üksteist jälginud, üks võlgnik ja teine võlausaldaja teise tegude ees. Näinud ja mõistnud üksteise kannatusi, suudavad nad üksteisele andestada.

Analüüs

"Timukas" on Edzard Schaperi pikim, kompleksseim ja enim müüdud romaan. Teos tegeleb baltisakslaste identiteediotsinguga keset venestamist, rahvustevahelise konfliktiga, detailse sisepsühholoogiaga ning ka mitmete kristlike motiividega. Need motiivid on teoses lunastuse ja patukahetsuse teema. Samuti esineb romaani sõjakohtu pidamise etapis au- ja kohusetunde vaheline konflikt, mis hiljem jätkub Ovelackeri sisekaemuses, kus ilmneb kohuse- ja süütundevaheline võitlus.

Välja tuuakse "Timukas" esinev võrdlus Vene ja Preisi ohvitseri aumõiste vahel. Sõjakohtu etapis karistati mässulisi ülima karmusega, kus on võimalik mõista, et Vene sõjaväes on au pelgalt truudus ohvitserkonnale. See omakorda põhineb printsiibil, et Vene riigi teenimine selle riigi ametis õigustab kõiki ametnike tegevusi. Sellest tulenevalt tekkis ohvitserkonnast leitnant Mölleril lahkarvamus otsuse täideviimise suhtes. Ta leidis, et Preisi ohvitseri aumõiste on oma olemuselt sügavam, kuna selle järgi pidi au põhinema nii südametunnistusel kui ka vastutusel oma tegude eest. Läbi isiklike katsumuste jõuab ka Ovelacker teose lõpuks arusaamani, et oma tegude eest peab vastutust kandma. Ovelacker otsib Koirilt andestust ja lubab toetada tema noorema poja Siberist vabastamist. Schaper püstitab oma teoses seoses eelneva vastutustunde temaatikaga küsimuse ka eestlastele ja lätlastele. Kas need rahvad on valmis iseseisvuseks, suutes vastutada oma tegude eest ja kanda süütunnet, mis on vajalik omadus poliitilise võimu juures?

Romaan on oma aja kohta moodne ja kätkeb teravat psühholoogilist kollisiooni ning ka individuaalpsühholoogilist analüüsi. Romaan loob ka põhjaliku ja realistliku pildi 1900ndate alguse Eestimaa ja Liivimaa kubermangudest, tutvustades lugejale tollast rahvuste ja poliitiliste jõudude vahelist konflikti, üritades selgitada ka erinevate osapoolte motiive. Teos on kirjutatud ikkagi eeskätt baltisaksa perspektiivist.

Edzard Schaperi "Timukas" oma kujutluslaadilt realistlik ja tõsine. Teoses on tunda kaastunnet nii sakslastele kui ka põliselanikele ning Schaper üritab näidata, et ükski mäss ei vii kunagi vaimsele sihile, vaid üksnes võimule, mis omakorda peab võtma vastutust nende ees, kelle elu ta mõjutab.

Teost on analüüsitud postkolonialistlikust vaatepunktist. Raamat kujutab perioodi, millal maailm läks üle kolonialismi aktsepteerivast maailmavaatest selles kahtlevasse etappi. Teos olevat aga liigselt ajalugu ümberjutustav, mille tõttu kaotavat tegelased oma usutavust ning seeläbi lugeja ka võime nende vastu sümpaatiat tunda. Lugejat ei suudeta emotsionaalse lähenemisega tõeliselt haarata ja seetõttu peab teos lugeja veenmiseks kasutama ohtralt ajalool põhinevaid argumente. 

Trükid

• Esmatrükk: Der Henker. Insel, Leipzig 1940
• Kordustrükk: Der Henker. Artemis, Zürich 1978 ISBN 3-7608-0492-6.
• Eestikeelne tõlge: "Timukas" (Der Henker; romaan). Tõlkinud Katrin Kaugver; toimetanud Andres Langemets; järelsõna Liina Lukas. Sari Liivimaa klassika, Huma, Tallinn 2002, 703 lk; ISBN 9985898672
• Tõlke kordustrükk: Eesti Päevaleht / Akadeemia, sari Eesti lugu, nr 18, 2009, 575 lk; ISBN 9789949431755