Tõnis Rotberg
| Tõnis Rotberg | |
| Nimi | Tõnis Rotberg |
| Sündinud | 9. september 1882 Viljandi vald, Viljandimaa Liivimaa kubermang |
| Surnud | 24. juuli 1953 Irkutski oblast NSV Liit |
| Teenistused | Venemaa keisririik Eesti Vabariik |
| Auaste | kindralmajor |
| Sõjad/lahingud | Esimene maailmasõda Eesti Vabadussõda |
| Autasud | Püha Stanislavi ordeni 3. järk Püha Stanislavi ordeni 2. järk Püha Anna orden Vabadusrist I/2 Kotkaristi I ja II klassi teenetemärk |
Tõnis Rotberg VR I/2 (9. september 1882 Viljandi vald, Viljandimaa Liivimaa kubermang Venemaa keisririik – 24. juuli 1953 Irkutski oblast NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane, kindralmajor.
| Vabadusrist I/2 |
Sisukord |
Elulugu [muuda]
Tõnis Rotberg lõpetas 1906 Vilno sõjakooli, teenistust jätkas podporutšikuna 4. Soome kütipolgus, jätkas õpingud 1914. aastal Intentandiakadeemia Peterburis, võitles nii Esimeses maailmasõjas kui ka Vabadussõjas. Vabadussõjas teenis ta algselt 2. Diviisi staabis ja seejärel oli 1. Diviisi varustusülema asetäitja ja intendant.
Vabadussõjas osutatud teenete eest sai ta Vabadusristi I liigi 2. järgu ning Kotkaristi I ja II klassi teenetemärgid. 1920. aastal oli sõjaväe varustusvalitsuse ülem, 1928 sõjaministri abi. 1938–1940 oli Rotberg sõjaministri abi. Ta oli ka Raudteede Talituse Nõukogu liige.
Peale Juunipööret 1940. aastal määrati Johannes Varese valitsuses sõjaministriks ja hiljem kaitse rahvakomissariks .
Tõenäoliselt oli tegu täiesti apoliitilise sõjaväelasega, kes püüdis sellel ametikohal teenida lõppevat Eesti Vabariiki nii hästi kui vähegi võimalik, hoides näiteks ära verevalamise 21. juunil 1940 Sidepataljoni juures. Kaitseminister Tõnis Rotberg sobis valitsusse seetõttu, et ta ei olnud Nõukogude saatkonna arvates kuigi tark.[1]
Teises maailmasõjas võitles Punaarmees. Langes juulikuus 1941. aastal lahingutes Porhovi all sakslaste kätte vangi. Vabanemise järel (1942) elas Viljandimaal oma talus. 1944 septembris vangistati NKVD poolt. Rotberg suri Irkutski oblastis vangilaagris.
Tunnustused [muuda]
Venemaa keisririik [muuda]
- Püha Stanislavi ordeni 3. järk
- Püha Stanislavi ordeni 2. järk
- Püha Anna orden
Eesti vabariik [muuda]
- Vabadusristi I liigi 2. järk, 1920
- Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk, 1921
- Kotkaristi II klassi teenetemärk, 1934
- Kotkaristi I klassi teenetemärk, 1938
Poola [muuda]
Viited [muuda]
- ↑ Nerman, Robert.Teatrietendused Vabaduse väljakul. // Postimees, 21. juuni 2006
Kirjandus [muuda]
- Kindralmajor T. Rotberg 50-aastane. // Postimees, 09. september 1932, lk. 3.
- Kindralmajor Tõnis Rotberg VR I/2 30 aastat ohvitser. // Sõdur 1936, nr 12-13, lk. 289.
- Õun, Mati. Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid. 2., parand. ja täiend. trükk. Tallinn: Tammiskilp, 2001
Välislingid [muuda]
- Tartu Üliõpilaste Mälumänguklubi küsimused 1. mail 2002. Koostanud Mika Puumalainen ja Jaan Lomp. Küsimus 24.
- Eesti riigi hävitamine / Ohvitserkonna likvideerimine.
- Русская армия в Великой войне: Картотека проекта. Ротберг Тенис Юрьевич
- Tõnis Rotbergi foto ja biograafilised andmed saidil generals.dk