Tõnis Rotberg

Allikas: Vikipeedia
Tõnis Rotberg
Nimi Tõnis Rotberg
Sündinud 9. september 1882
Viljandi vald, Viljandimaa Liivimaa kubermang
Surnud 24. juuli 1953
Irkutski oblast NSV Liit
Teenistused Venemaa keisririik
Eesti Vabariik
Auaste kindralmajor
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda
Eesti Vabadussõda
Autasud Püha Stanislavi ordeni 3. järk
Püha Stanislavi ordeni 2. järk
Püha Anna orden
Vabadusrist I/2
Kotkaristi I ja II klassi teenetemärk

Tõnis Rotberg VR I/2 (9. september 1882 Viljandi vald, Viljandimaa Liivimaa kubermang Venemaa keisririik24. juuli 1953 Irkutski oblast NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane, kindralmajor.

Vabadusrist.gif
Vabadusrist
I/2

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tõnis Rotberg lõpetas 1906 Vilno sõjakooli, teenistust jätkas podporutšikuna 4. Soome kütipolgus, jätkas õpingud 1914. aastal Intentandiakadeemia Peterburis, võitles nii Esimeses maailmasõjas kui ka Vabadussõjas. Vabadussõjas teenis ta algselt 2. Diviisi staabis ja seejärel oli 1. Diviisi varustusülema asetäitja ja intendant.

Vabadussõjas osutatud teenete eest sai ta Vabadusristi I liigi 2. järgu ning Kotkaristi I ja II klassi teenetemärgid. 1920. aastal oli sõjaväe varustusvalitsuse ülem, 1928 sõjaministri abi. 19381940 oli Rotberg sõjaministri abi. Ta oli ka Raudteede Talituse Nõukogu liige.

Peale Juunipööret 1940. aastal määrati Johannes Varese valitsuses sõjaministriks ja hiljem kaitse rahvakomissariks .

Tõenäoliselt oli tegu täiesti apoliitilise sõjaväelasega, kes püüdis sellel ametikohal teenida lõppevat Eesti Vabariiki nii hästi kui vähegi võimalik, hoides näiteks ära verevalamise 21. juunil 1940 Sidepataljoni juures. Kaitseminister Tõnis Rotberg sobis valitsusse seetõttu, et ta ei olnud Nõukogude saatkonna arvates kuigi tark.[1]

Teises maailmasõjas võitles Punaarmees. Langes juulikuus 1941. aastal lahingutes Porhovi all sakslaste kätte vangi. Vabanemise järel (1942) elas Viljandimaal oma talus. 1944 septembris vangistati NKVD poolt. Rotberg suri Irkutski oblastis vangilaagris.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Venemaa keisririik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti vabariik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poola[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Nerman, Robert.Teatrietendused Vabaduse väljakul. // Postimees, 21. juuni 2006

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kindralmajor T. Rotberg 50-aastane. // Postimees, 09. september 1932, lk. 3.
  • Kindralmajor Tõnis Rotberg VR I/2 30 aastat ohvitser. // Sõdur 1936, nr 12-13, lk. 289.
  • Õun, Mati. Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid. 2., parand. ja täiend. trükk. Tallinn: Tammiskilp, 2001

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]