Suursaar

Allikas: Vikipeedia

Suursaare asendi kaart

Suursaar (ka Kotkasaar, Kõrgesaar; vene Гогланд, soome Suursaari rootsi Hogland ) on saar Soome lahes.

Saare pindala on 21 km². Saar on kaljune ja lõuna suunas kõrgenev (erinevail andmeil, kas kuni 158 või 175 meetrini). Saare pikkus on 11 km, laius aga 1,5...3 km. Kuulub Venemaale. Jääb halduslikult Leningradi oblasti Kingissepa rajooni. Enne Talvesõda kuulus Soomele.

Venemaa kavatseb rajada Suursaarele võimsa radarijaama.

[redigeeri] Geoloogiline ehitus

Suursaare geoloogilise ehituse vastu on huvi tuntud juba üle 150 aasta. Esimesed arvestatavad ja üldjoontes siiani paikapidavad geoloogilised ülevaated on koostanud Ramsay (1892) ning Kranck (1929). Hiljem, pärast Teist Maailmasõda, on saare geoloogilise kaardistamisega tegelenud ka Eesti geoloogid.

Suursaar on lähim koht Eestile, kus paljanduvad aluskorrakivimid. Saare geoloogilises arengus on olulist rolli mänginud tektoonilised liikumised, vulkanism ning hilisem denudatsioon. Suursaar on väga huvipakkuv oma geoloogilise ehituse äärmise mitmekesisuse poolest. Saare moodustab submeridionaalne aluskorra blokk, mis on tõenäoliselt ümbritsetud murrangutest. Saar koosneb kahest struktuursest korrusest. Alumise osa, mis paljandub saare lääneosas, moodustavad Svekofenni kompleksi tard- ja moondekivimid, ülemise aga postorogeensed vulkaniidid, peamiselt happelised kvartsporfüürid.

[redigeeri] Kirjandus

Wilhelm Ramsay, Kertomus karttalehtiin N19 ja 20. Suursaari ja Tytärsaari, Helsingi 1892.
Ernst Håkan Kranck, Hoglands berggrund. GFF, Stockholm 1929.
Mati Niin, Suursaare ja Suur-Tütarsaare aluskorra geoloogiast, kogumikus Soome lahe geoloogiast, Tallinn 1997, lk 25–31.