Spordiala
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2020) |
Spordiala on sporditegevuse vorm, millel on eristuvad reeglid, vahendid ja harrastamise keskkond.
Olümpiamängude programmi kuulumise järgi eristatakse olümpiaspordialasid ja mitteolümpiaalasid. Sageli on olümpiaspordialadele suurem riiklik rahastus.
Spordialad jagunevad distsipliinideks, mis omakorda jagunevad võistlusaladeks. Näiteks spordiala on suusasport, distsipliin on murdmaasuusatamine ja võistlusala on 30 km suusavahetusega sõit.
Eesti spordiseaduse järgi esindab spordiala spordialaliit, kellel on ainuõigus korraldada üleriigilisi meistrivõistlusi ning anda vastavaid tiitleid.[1]
Eesti spordialade klassifikaator[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti spordiregister on võtnud kasutusele spordialade ja distsipliinide klassifikaatori, kus on loetletud järgmised spordialad ja nende alla kuuluvad distsipliinid:[2][3]
- Aerutamine
- Aerutamine
- Mereaerutamine
- Kärestikuslaalom
- Draakonaerutamine
- Allveesport
- Alpinism
- Ameerika jalgpall
- Ammulaskmine
- Automudelisport
- Autosport
- Bobisõit
- Curling
- Lennuketta sport
- Discgolf
- Muud lennuketta alad
- Golf
- Indiaca
- Invasport
- Jalgpall
- Jalgpall
- Rannajalgpall
- Saalijalgpall
- Jalgrattasport
- Judo
- Jõutõstmine
- Jõutõstmine
- Sangpommi tõstmine
- Jäähoki
- Jääpall
- Kabe
- Karate
- Kelgutamine
- Kepikõnd
- Kergejõustik
- Kikkpoks
- Koroona ja novus
- Korvpall
- Kriket
- Kujundujumine
- Kulturism ja fitness
- Kurnimäng
- Käsipall
- Köievedu
- Laevamudelism
- Laskmine
- Jahilaskmine
- Laskmine
- Jahipraktiline laskmine
- Laskesuusatamine
- Lauatennis
- Lennusport
- Lennusport
- Langevarjusport
- Mudellend
- Maadlus
- Maahoki
- Male
- Kirimale
- Male
- Matkasport
- Minigolf
- Mitmesugused võitluskunstid
- Moodne viievõistlus
- Motosport
- Muud spordialad
- Mälumäng
- Noolemäng
- Orienteerumine
- Petank
- Pesapall
- Piljard
- Poks
- Purjetamine
- Raadiosport
- Ragbi
- Ratsutamine
- Rendžu
- Rulluisutamine
- Rull-iluuisutamine
- Kiir-rulluisutamine
- Muud rulluisutamise alad
- Saalihoki
- Sambo
- Skeleton
- Softpall
- Squash
- Sulgpall
- Sumo
- Suusasport
- Sõudmine
- Taekwondo ITF
- Taekwondo WTF
- Tantsusport
- Võistlustants
- Muud sportlikud tantsud
- Tennis
- Tervisejooks ja -kõnd
- Triatlon
- Tuletõrjesport
- Turniiribridž
- Tõstesport
- Uisutamine
- Ujumine
- Veemootorisport
- Veemoto
- Jetisport
- Veepall
- Veeremängud
- Vehklemine
- Vettehüpped
- Vibusport
- Vibusport
- Maastikuvibu laskmine
- Võimlemine
- Aeroobika ja rühmatreeningud
- Akrobaatiline võimlemine
- Harrastusvõimlemine
- Ilu- ja rühmvõimlemine
- Vesiaeroobika
- Võrkpall
- Rannavõrkpall
- Võrkpall
- Aikido
- Ju-jutsu
- Muay thai
- Wushu kungfu
- Casting
- Lacrosse
- Ronimissport
- Rulasport
- Veesuusa- ja veelauasport
Eri riikides võib harrastatavate ja tunnustatavate spordialade nimistu olla mõnevõrra erinev. Näiteks Uus-Meremaal ja Austraalias harrastatakse netball'i, mida Eesti spordialade klassifikaatoris ei ole.
Spordialade harrastajate arvud Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Statistikaameti andmetel olid Eestis 2016. aastal suurima harrastajate arvuga spordialad järgmised.[4]
Olümpiaspordialadest:
- Jalgpall 20098
- Ujumine 13009
- Korvpall 7621
- Kergejõustik 6743
- Tennis 5898
- Võrkpall 5208
- Judo 3369
Mitteolümpiaaladest:
- Kulturism ja fitness 10381
- Aeroobika ja rühmatreeningud 8097
- Võistlustants 2625
- Orienteerumisjooks 2437
- Male 2418
Harrastajate arvu määramisel kasutab Statistikaamet spordiregistri andmeid ja spordialade liigituse teist taset (distsipliini). Spordialadel, kus teist taset ei ole, kasutatakse esimest taset.
Spordiala harrastajaks loetakse inimene, kes võtab sellel spordialal sportimisest osa vähemalt üks kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul.[5]