Sookiur

Allikas: Vikipeedia
Sookiur
Anthus pratensis 4.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Västriklased Motacillidae
Perekond: Kiur Anthus
Liik: Sookiur
Ladinakeelne nimetus
Anthus pratensis
(Linnaeus, 1758)

Sookiur (Anthus pratensis) on linnuliik västriklaste sugukonnast kiuru perekonnast.

Ta on silmatorkamatu välimusega, teistest kiurudest natuke väiksem ja heledam, seljalt tumepruun, kõhu alt hele, rinnal tumedate tähnidega. Tal on heleroosad jalad ja väike kitsas nokk.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sookiur on laialt levinud Euraasia põhjaosas. Sookiur on levila suuremas osas rändlind, talvitudes Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas, Krimmis, Kaukaasias, Kesk-Aasia lõunaosas, Ees-Aasias ja Lõuna-Aasias. Paikne on sookiur Briti saartel ja Lääne-Euroopa rannikualal.

Eestis on sookiur tavaline ja üsna arvukas haudelind, kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 150 000 – 200 000 paarile [1].

Elupaik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sookiur asustab niisket avamaastikku: niite, loopealseid, karjamaid, soid ja rabasid.

Ehkki ta ei ela kultuurmaastikul, arvatakse ta kõige vähem ohustatud liikide hulka.

Pesitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pesa ehitab sookiur mättale või kuivemale kõrgemale kohale rohu sisse lohukesse. Enamikus areaalist on sookiurul kaks kurna aastas: esimeses umbes 5, teises umbes 4 muna.

Sookiur kasvatab sageli üles käopoegi.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sookiur on peamiselt putuktoiduline. Ta sööb ka seemneid.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]