Punalipu orden

Allikas: Vikipeedia
Punalipu orden
Order of Red Banner ribbon bar.png Order of the Red Banner 1.jpg
Riik Nõukogude Liit
Statistika
Asutamise aeg 16. september 1918
Esimene autasustamine 30. september 1918
Viimane autasustamine 1991
Autasustamiste arv 581 300

Punalipu orden (vene keeles орден Крaсного Знамени, ka орден Боевого Красного Знамени või орден «Красное знамя») oli Vene SFNV ja Nõukogude Liidu autasu sõjaväeliste teenete eest.

Vene SFNV Punalipu ordeni asutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vene SFNV Punalipu ordeni asutas Vene SFNV Kesktäitevkomitee 16. septembril 1918.

Esimesed autasustatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesed Vene SNFV Punalipu ordeniga autasustamiseks esitatut olid Vassili Blücher, Vassili Panjuškin ja Kuzmitš (parteiline pseudonüüm; tegelik nimi Filipp Mironov) 28. septembril 1918 [1].

Ordeniga autasustamisest teavitati avalikult. Sellepärast on üldlevinud arvamus, et Punalipu orden nr. 1 ongi välja antud Blücherile. Kuid Lev Trotskit ei rahuldanud ordenite kvaliteet (oskustööliste sõjaväkke mobiliseerimise tõttu) ja ta esitas Petrogradi mündikojale uue tellimuse. Nii sai Blücher alles 11. mail 1919 oma ordeni kätte. See oli Punalipu orden nr. 114. Aastal 1937 anti Blücherile ordeni number 1 duplikaat. Kuid juba järgmisel aastal Blücher vahistati ja piinati surnuks.

Vassili Panjuškin, kes pälvis Punalipu ordeni nr. 2, oli Smolnõi kaitse juhataja, Venemaa Erakorralise Komitee liige, kes hiilgas Kaasani võtmisel. Panjuškin suri aastal 1960, kui ta oli 23 aastat mitmesugustes vangilaagrites veetnud.

Kuid hulk allikaid väidab, et Punalipu ordeniga nr. 2 autasustati 1919 Jona Jakirit Liski, Korotojaki ja Ostrogorski ümber peetud lahingute eest. Võimalik segadus on seotud sellega, et Blücheri autasustamine Punalipu ordeniga oli tollal üldteada, teiste autasustamine mitte nii väga ja Petrogradi mündikojast polnud ordenid veel välja tulnud. Seetõttu võis paljudel inimestel kujuneda arvamus, et Jakir pälvis Punalipu ordeni nr. 2. 1937 Jakir vahistati, mõisteti surma ja lasti maha.

Kuzmitš oli varjunimi, mida kasutas Idarindel võidelnud hilisem 2. Ratsaarmee komandör Filipp Mironov. Tema pälvis Punalipu ordeni kolmandana. Juba järgmisel aastal mõisteti Mironov reeturina surma, talle anti armu ja saadeti uuesti 2. Ratsaarmeega rindele, kuid 1921 vahistati ta uuesti kontrrevolutsioonilises tegevuses kahtlustatuna ja lasti Butõrka vanglas maha.

Jossif Stalinit autasustati Tsaritsõni kaitsmise eest 1919. aasta kevadel Punalipu ordeniga nr. 400. See number tundus talle liiga suurena ja ta laskis hiljem endale välja anda duplikaadi, mis kandis Mironovist vabaks jäänud numbrit 3.

NSV Liidu Punalipu orden[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast NSV Liidu moodustamist asutati 1. augustil 1924 NSV Liidu Punalipu orden.

Enne Lenini ordeni loomist oli Punalipu orden Nõukogude Liidu kõrgeim (ja praktiliselt ainuke) sõjaliste teenete eest jagatav orden.

Punalipu ordeneid on välja jagatud umbes 580 000.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • СБОРНИК ЛИЦ, НАГРАЖДЕННЫХ ОРДЕНОМ КРАСНОГО ЗНАМЕНИ (РСФСР) и ПОЧЕТНЫМ РЕВОЛЮЦИОННЫМ ОРУЖИЕМ [1]