Zeven

Allikas: Vikipeedia
Zeven

Vapp

Pindala 74,1 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 14 216 (31.12.2022)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 53° 18′ N, 9° 17′ E
Valla asend Rotenburgi kreisis
Zeven (Saksamaa)
Zeven
Kuninganna Kristiina maja Zevenis

Zeven on linn Rotenburgi kreisis Alam-Saksimaal Saksamaal. Linna pindala on 73,9 km². 31. detsembril 2017 elas seal 13 852 inimest. Lähimad suured linnad on Bremerhaven, Bremen ja Hamburg. Linn asub umbes 22 km Rotenburgist loodes ja 40 km Bremenist kirdes. Zeven paikneb Zeveni geestil (Zevener Geest) Elbe-Weseri kolmnurga keskosas. Zeven on ka Samtgemeinde Zeveni keskus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Zevenit on esmamainitud benediktlaste Zeveni kloostri Heeslingenis 986. aasta dokumendis, sealt tuli nimi kivinan à Heeslingen (Kivinan Heeslingeni juures). 1141. aastal kolis klooster Zevenisse. Kloostril oli määrav roll Zeveni ajaloos. Zeven kuulus vanasse Saksimaa hertsogiriiki ja pärast selle lõpetamist 1180. aastal sai Zevenist osa äsjaloodud Bremeni peapiiskopkonnast, otse keisrile alluvast vürstlikust territooriumist, mida valitses vastava Bremeni peapiiskopitooli hoidja. Reformatsiooni ajal klammerdus enamus nunni katoliikluse külge, samas kui enamus ilmikuid võttis omaks luterluse.

Püha Vituse luterlik kirik Zevenis

Kolmekümneaastase sõja käigus vallutasid Katoliikliku Liiga väed Johann T'Serclaes von Tilly juhtimisel aastal 1627/1628 vürstliku peapiiskopkonna. Liiga-poolne ülevõtt võimaldas keiser Ferdinand II-l 6. märtsil 1629 vastu võetud Restitutsiooniedikti vürstlikus Bremeni peapiiskopkonnas ja vürstlikus Verdeni piiskopkonnas ellu viia. Zeveni kloostrist - mis endiselt säilitas katoliku riitust - sai taaskatolitseerimise kohalik kindlus vastureformatsiooni raames. Nunnad, kes olid muutunud luterlikuks, saadeti seejärel kloostrist välja.

1632. aastal vallutasid vürstliku peapiiskopkonna seadusliku valitseja, administraator Johann Friedrichi väed Rootsi ja Bremeni linna vägede abil vürstliku peapiiskopkonna tagasi. Klooster kaotati. Vestfaali rahuga 1648. aastal muudeti vürstlik peapiiskopkond Bremeni hertsogkonnaks, mis anti - koos Verdeni vürstkonnaga - Kolmekümneaastases sõjas osalemise eest esmalt personaalunioonis Rootsi krooniga valitseda. Neid kahte keiserlikku rootslaste lääni kutsuti kõnekeeles Bremen-Verdeniks. Valitsev Rootsi kuninganna Kristiina, personaalunioonis Bremeni hertsoginna ja Verdeni vürstinna, tegi kahes viimases ülesandes oma residentsiks tänase kuninganna Kristiina maja Zevenis, mis on vanim säilinud ilmalik maja linnas.

Nagu Rootsiski, kaotasid põhiseaduslikud ja haldusorganid Rootsi dominioonides kasvava tsentraliseerimise tõttu järk-järgult de facto tähtsust. Bremen-Verdeni seisused kaotasid üha enam mõjukust ja neid kutsuti üha harvemini kokku. Pärast 1692. aastat oli seisuste sõnaõigus peaaegu kadunud. See tõi kaasa märkimisväärse rahutuse seisuste seas, nii et 1694. aasta mais kohtusid Rootsi Bremen-Verdeni üldvalitsuse esindajad ja seisused endises Zeveni kloostris, et anda hertsogkondadele staatus.

Pärast Taani okupatsiooni (1712–1715) müüdi Bremeni hertsogkond Hannoveri dünastiale ja seega hakati seda valitsema personaalunioonis Hannoveri kuurvürstkonna ja Suurbritannia kuningriigiga. Inglise-Prantsuse ja indiaanisõja käigus (1754–63) Põhja-Ameerika kolooniates kartis Suurbritannia Prantsuse sissetungi Hannoveri. Seega moodustas Georg II August liidu oma Brandenburg-Preisimaa nõbu Friedrich II Suurega, kombineerides Põhja-Ameerika konflikti Austria–Brandenburgi-Preisimaa Kolmandaks Sileesia sõjaks või Seitsmeaastaseks sõjaks (1756–63). 1757. aasta suvel võitsid Prantsuse sissetungijad Georg II Augusti poega William Augustust, kes juhtis Inglise-Hannoveri armeed, ning ajasid tema ja ta armee kaugesse Bremen-Verdenisse, kus ta endises Zeveni kloostris 18. septembril kapituleerus (Klosterzeveni konventsioon). Kuid Georg II August keeldus konventsiooni tunnustamast.

Briti Hannoveri kaotusega Napoleoni sõdades annekteeris üürike Vestfaali kuningriik 1807. aastal Bremeni hertsogkonna, sealhulgas Zeveni, 1810. aastal annekteeris selle Prantsusmaa. 1813. aastal anti hertsogkond tagasi Hannoveri kuurvürstkonnale, mis - pärast ülendamist Hannoveri kuningriigiks 1814. aastal (ja ikka veel personaalunioonis Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigiga) - liidendas hertsogkonna reaalunioonis ja hertsoglikust territooriumist, sealhulgas Zevenist, sai 1823. aastal loodud Stade regiooni osa. Aastatel 1824/1825 tegi Carl Friedrich Gauss Stade regiooni trigonomeetrilise geodeetilise mõõtmise, mille tellis Hannoveri ja Ühendkuningriigi kuningas George IV. Gauss kasutas luterliku Püha Vituse kiriku torni oma triangulatsioonide reeperina.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kuninganna Kristiina mälestusmärk
  • Tuletõrjekomando muuseum (saksa: Feuerwehrmuseum)
  • Gaussi mälestustuba
  • Museum Kloster Zeven
  • Kuninganna Kristiina maja (Königin-Christine-Haus või Christinenhaus)
  • Püha Vituse luterlik kirik
  • Vitus-Brunnen, Püha Vituse järgi nimetatud purskkaev

Inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

  • Julius Uffelmann (1837–1894), arst ja meditsiiniloolane
  • Christian-Friedrich Vahl (1955–), südamekirurg ja Mainzi Johannes Gutenbergi ülikooli südame-, rindkere- ja vaskulaarse kirurgia osakonna juhataja
  • Doris Fitschen (1968–), endine jalgpallur; mängis aastatel 1986 kuni 2001 Saksa naiskonnas kokku 144 matsis
  • Matthias Müller (1971–), džäss-muusik
  • Philipp Bargfrede (1989–), jalgpallur (Werder Bremen)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]