Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (B)

Allikas: Vikipeedia
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W Z

See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega B:

Nimi Tüüp Ringkond Haru Aeg Märkused
Bar Maakrahvkond Šva 1500: Švaabi ringkond
Babenhausen Vürstkond 1237: Babenhauseni isandkonna esmamainimine
1100d: Babenhausen ja Schonegg Kellmunzi isandkonna osa
1200-1300d: Schoneggi isandatele
1378: Rechbergi isandatele
1539: Anton Fugger ostis Babenhauseni isandkonna
1803: Babenhauseni, Boosi ja Kettershauseni isandkonnad tõusid Babenhauseni vürstkonnaks Fuggerite perekonnale
1806: Baierile
Babenhausen-Mindelheim-Cellmünz Isandkond 1432: Eraldus Staufeneck-Babenhausenist
1487: Jagunes Frundsburgiks ja Kronburgiks
Baden Markkrahvkond IH u.960 1190: Jagunes Baden-Badeniks ja Baden-Hachbergiks
1362: Markkrahvkond
1387: Sai osa Ebersteini krahvkonnast
1500: Švaabi ringkond
1535: Jagunes Badeni ülem-markkrahvkonnaks (Baden-Baden) ja Badeni alam-markkrahvkonnaks (Baden-Durlach)
1582: Vürstide nõukogu
1771: Baden-Badeni suguvõsa hääbus; Baden taasühines
1803: Kuurvürstkond
1806: Ühines Reini liiduga kui suurhertsogkond
1871: Ühines Saksa keisririigiga
Baden-Baden Markkrahvkond Šva IH 1190: Eraldus Badenist 1291: Jagunes Baden-Badeniks, Baden-Ebersteiniks ja Baden-Pforzheimiks
1335: Jagati Baden-Ebersteini ja Baden-Pforzheimi vahel
1348: Eraldus Baden-Pforzheimist
1515: Jagunes iseendaks, Baden-Durlachiks ja Baden-Sponheimiks
1536: Jagunes iseendaks ja Baden-Rodemacherniks
1588: Annekteeriti Baden-Rodemacherni
1622: Eraldus Baden-Durlachist
1771: Ühines Badeni moodustamiseks
Baden-Durlach Markkrahvkond Šva IH 1515: Eraldus Baden-Badenist 1577: Jagunes iseendaks, Baden-Hachbergiks ja Baden-Sausenburgiks
1771: Ühines Badeni moodustamiseks
Baden-Eberstein Markkrahvkond 1291: Eraldus Baden-Badenist 1353: Annekteeriti Baden-Pforzheimi
Baden-Höchberg Markkrahvkond Šva IH 1190: Eraldus Badenist Nimetatud ka Baden-Hachbergiks
1290: Jagunes iseendaks ja Baden-Sausenburgiks
1415: Annekteeriti Baden-Badenisse
1482: Eraldus Baden-Badenist
1488: Annekteeriti Baden-Badenisse
1577: Eraldus Baden-Durlachist
1591: Annekteeriti Baden-Durlachisse
Baden-Pforzheim Markkrahvkond 1291: Eraldus Baden-Badenist 1315: Jagunes iseendaks ja Baden-Badeniks
1361: Annekteeriti Baden-Badenisse
Baden-Rodemachern Markkrahvkond Šva 1537: Eraldus Baden-Badenist 1575: Jagunes iseendaks ja Baden-Rodenheimiks
1596: Annekteeriti Baden-Durlachisse
1622: Eraldus Baden-Durlachist
1666: Annekteeriti Baden-Badenisse
Baden-Rodenheim Markkrahvkond Šva 1575: Eraldus Baden-Rodemachernist 1620: Annekteeriti Baden-Durlachisse
Baden-Sausenberg Markkrahvkond Šva IH 1290: Eraldus Baden-Hachbergist 1503: Annekteeriti Baden-Badenisse
1577: Eraldus Baden-Durlachist
1604: Annekteeriti Baden-Durlachisse
Baden-Sponheim Markkrahvkond Ü Rein 1515: Eraldus Baden-Badenist 1533: Annekteeriti Baden-Badenisse
Badenweiler Isandkond 1028: Esmamainimine
1503: Päritud Baden-Badeni poolt
Baindt Abtkond Šva 1793: Vürstide nõukogu
Bamberg Piiskopkond Frank VH 1007 u.1242: Vürst-piiskopkond
1500: Frankimaa ringkond
1793: Vürstide nõukogu
1802: Annekteeriti Baierisse
1803: Ilmalikustati Baierile
Bar
Bar-le-Duc
Barrois
Hertsogkond Ü Rein 951 951: Krahvkond
959-1033: Lotringi alluvuses
1197-1214: Bari ja Luksemburgi liit
1301: Prantsuse kuninga vasall territooriumi lääneosas (Barrois Mouvant) ja keisri vasall idaosas
1354: Keiser Karl IV andis Pont-a-Mousson markkrahvi tiitli ja vürstiseisuse Bari hertsogile
1399: Bar päris Kasseli isandkonna
1473: Bari ja Lotringi hertsogkonna liit
1480: Jäädavalt ühendatud
1508: Päriti Lotringi poolt
1582: Vürstide nõukogu
1634-1659, 1670–1697, 1702-1714: Prantsuse okupatsioon
1766: Üheskoos Lotringiga annekteeriti jäädavalt Prantsusmaale
Barby Krahvkond Ü Saks 1497 961: Esmamainimine
974: Keiser andis Barby oma õele Mathildele, Quedlinburgi abtissile
1050: Arnsteini isandatele kui keiserlik lään
Jagunes: Barby-Arnstein (1209–1284), Barby-Barby (1213-1651), Barby-Lindow (1211–1372), Barby-Mühlingen (1565–1659) ja Barby-Ruppin
1497: Krahvkond
1524: Barby-Rupin Brandenburgile
1651: Barby-Barby Barby-Mühlingenile (1360–1524)
1659: Barby-Mühlingen Saksi-Weissenfelsile
1372: Barby-Lindow Anhaltile
1659: Saksimaa kuurvürstkonnale
Barmstedt Isandkond Omandatud Rantzau poolt
Basel Piiskopkond Ü Rein VH 999 1579: Liidus Šveitsi Konföderatsiooniga
1792: Annekteeriti Rauraki vabariiki
1793: Vürstide nõukogu
1801: Mediatiseeriti Badenile ja Prantsusmaale
Basel Vaba riigilinn 374: Esmamainimine kui "Basilea"
Baseli piiskoppidele
1356: Omandas suveräänsed õigused (oma raha, maksud ja seadused)
1386: Vaba riigilinn
1501: Ühines Šveitsi Konföderatsiooniga
1648: Lahkus keisririigist
Bassenheim Isandkond Bassenheimi Waldbottile
1729: Isandkond
Baieri Kuningriik Bai KV 6. sajand 888: Baieri hõimuhertsogkond
889-1180: Welfide valitsemine
1180-1918: Wittelsbachide valitsemine
1185: Päris Regensburgi linnakrahvide maad
1214: Investeeris Reini Pfalz-krahvkonda
1238: Päris Valai krahvide maad
Liidendas Bogeni krahvide maad
Liidendas Wassenburgi krahvide maad
1255: Esimene jagamine Ülem- (sealhulgas Pfalz ja Regensburg) ja Alam-Baieriks
1310: Ülem-Baieri jagamine Baieri-München ja Baieri-Ingolstadt
1314: Jagunemine Pfalziks (sealhulgas Ülem-Pfalz) ja Baieriks
1340: Alam-Baieri liin suri välja
1349: Wittelsbachide pärusmaade jagunemine: Ülem-Baieri ja Brandenburg; Baieri-München; Alam-Baieri; ja Holland, Zeeland, Friisimaa ja Hainaut
1392: Jagunemine Baieri-Ingolstadtiks (hääbus 1447), Baieri-Landshutiks (hääbus 1503) ja Baieri-Müncheniks
1500: Baieri ringkond
1545: Baieri taasühines pärast mitmeid jagunemisi
1582: Vürstide nõukogu
1618: Omandas Maxlraini parunitelt Mundelheimi
Omandas Leuchtenbergi maakrahvkonna
1623: Kuurvürsti tiitel liikus Pfalzist ja Ülem-Pfalzist Baierisse
1806: Sai kuningriigiks, siis ühines Reini liiduga
Baieri-Ingolstadt Hertsogkond 1392: Eraldus Baieri-Landshutist 1445: Annekteeriti Baieri-Münchenisse
Baieri-Landshut Hertsogkond 1353: Eraldus Alam-Baierist 1503: Annekteeriti Baieri-Münchenisse
Baieri-München Hertsogkond 1392: Eraldus Baieri-Landshutist 1505: Sai Baieri hertsogkonnaks
Baieri-Straubing Hertsogkond 1353: Eraldus Alam-Baierist 1425: Jagati Baieri-Ingolstadti, Baieri-Landshuti ja Baieri-Müncheni vahel
Naumburg Isandkond 1316: Eraldus Querfurtist 1496: Annekteeriti Mansfeldi
Bayreuth Vürstkond 1194: Esmamainimine
1248: Zollerni krahvidele & Nürnbergi linnakrahvidele
1363: Zollerni krahvid kui vürstid
1398: Vürstkond
1420-1440: Nürnbergi alluvusse
1457-1486: Ansbachi haldusse
1495-1515: Ansbachi haldusse
1500: Frankimaa ringkond
1557-1603: Ansbachi haldusse
1791: Liidendatud Preisimaaga
1806: Prantsuse haldusse
1810: Baierile
Beckenried Abtkond Abtkond
Bedburg Krahvkond 1465: Eraldus Neuenahrist 1519: Annekteeriti Mörsi
Beichlingen Isandkond 1144 1275: Jagunes Beichlingen-Beichlingen ja Beichlingen-Rothenburg
1567: Annekteeriti Gleichenisse
Beilstein Krahvkond 1500: Alam-Reini-Vestfaali ringkond
1512: Kuurreini ringkond
1679: Isandkond sai krahvkonnaks (Metternich)
Belfort Alluvusala 1200d: Montbeliardi krahvidele
1307: Austriale
1648: Loovutatud Prantsusmaale
Benevento Hertsogkond 576 899: Atenulf I Capuast vallutas Benevento ja ühendas 2 hertsogkonda
1053: Kirikuriigile
Bentheim Krahvkond (1182)
1486: Krahvkond
A Rein VK 1050 1115: Läks Salmi krahvile Ottole
Abielu kaudu Hollandi krahvile
1146-1182: Utrechti piiskopkonna lään
1176: Läks Hollandi krahvidele
1263: Annekteeriti Tecklenburgi krahvkonda
1277: Jagunes Bentheim-Tecklenburgiks ja Bentheim-Bentheimiks
1421/1468: Bentheim sai otse keisrile alluvaks lääniks
1500: Alam-Reini-Vestfaali ringkond
1530-1643: Steinfurti krahvkonnale
1606/1610: Jagunemine Bentheim-Tecklenburgiks (Rheda ja Hohenlimburg) ja Bentheim-Steinfurtiks
1752: Bentheim panditi ja hõivati Hannoveri kuurvürstkonda
1804: Annekteeriti Steinfurti
1806: Bentheim mediatiseeriti Bergi
1810: Annekteeriti Prantsusmaale
1815: Hannoverile
Bentheim-Alpen Krahvkond (1606–1629)
Bentheim-Bentheim Krahvkond (1277–1530, 1643–1753, 1753–1803) 1277: Eraldus Bentheimist (nagu Bentheim-Tecklenburg) 1530: Bentheim-Bentheimi liin hääbus; anti Bentheim-Steinfurtile
1753-1803: Hõivati Hannoveri kuurvürstkonda
1803: Bentheim taasühines Bentheim-Steinfurtiga
Bentheim-Limburg Krahvkond (1606–1632)
Bentheim-Lingen Krahvkond (1450–1555)
Bentheim-Steinfurt Krahvkond (1454-1803)
Bentheim-Steinfurti vürst Preisimaal
A Rein VK 1454: Eraldatud Bentheim-Bentheimi krahvkonnast 1643: Jagunes Bentheim-Steinfurtiks ja Bentheim-Bentheimiks
1806: Mediatiseeriti Alban Bergile (kes omandas Bentheimi) ja Preisimaale (kes omandas Steinfurti)
Bentheim-Tecklenburg Krahvkond (1277–1557)
1817: Bentheim-Tecklenburgi vürst Preisimaal
1277: Eraldus Bentheimist (nagu Bentheim-Bentheim)
Bentheim-Tecklenburg-Rheda Krahvkond (1606–1806) 1606: Eraldus Bentheim-Steinfurtist 1806: Mediatiseeriti Preisimaale
Bentinck Krahvkond (1732) 1733/1800 vahetut Knyphausen & Vareli isandad
1806-1807 suveräänsed Knyphausen & Vareli isandad
1814/15 Knyphausen & Vareli isandad Oldenburgi ülemvõimu all
Berchtesgaden Praostkond Bai 1491 1108: Abtkond
1491: Praostkond
1500: Baieri ringkond
1803:Annekteeriti Salzburgi
1793: Vürstide nõukogu
1803: Annekteeriti Salzburgi
1805: Annekteeriti Austriasse
1809: Annekteeriti Baierisse
Berg Hertsogkond A Rein IH 1093 1101: Krahvkond
1380: Hertsogkond
1437: Julichi hertsogkonnale
1511: Kleve hertsogkonnale
1521: Ühendati Marki ja Klevega
1582: Vürstide nõukogu
1609: Pärilussõda
1614: Pfalz-Neuburgile
1685: Pfalzi kuurvürstkonnale
1799: Baierile
1801: Annekteeriti Prantsusmaale
1803: Baierile
1811: Prantsusmaale
1815: Preisimaale
Bern Vaba riigilinn (1218) 1218: Eraldati Zähringenist 1191: Asutamine
1353: Ühines Šveitsi Konföderatsiooniga
1415: Vallutas ja omandas Aargau
1536: Vallutas ja omandas Vaud
1648: Lahkus keisririigist
1798: Prantsuse okupatsioon
Besançon
Peapiiskopkond VH 1512: Burgundia ringkond
1792: Annekteeriti Prantsusmaale
1793: Vürstide nõukogu
Besançon
Riigilinn (1184) Bur 1300d: Burgundia hertsogitele
1477-1674: Läks Habsburgidele
1648: Annekteeriti Burgundia vabakrahvkonna ("Franche-Comté") poolt
1674: Loovutati Prantsusmaale
Biberach an der Riß Riigilinn Šva ŠR 1180 1803: Annekteeriti Württembergi
Billungite mark Markkrahvkond 928 983: Vallutati Bodriches poolt
Bilstein Krahvkond 1073 1145: Esmamainimine
1301: Krahvisuguvõsa suri välja; Bilstein müüdi Hessenile
1303: Annekteeriti Hessenisse
Birkenfeld Krahvkond (1569)
1817: Vürstkond
1444: Zweibrückeni osa
1801: Annekteeriti Prantsusmaale
1816: Preisi võim
1817: Personaalunioonis Oldenburgiga
Bitburg Abtkond
Bitsch Isandkond Zweibrückenile
Blamont Isandkond
Blankenburg Krahvkond (1123)
1707: Vürstkond
A Saks u.1082
1180: Eraldus vanast Saksimaa hertsogkonnast
Enne 1180: Vana Saksimaa hertsogkonna lään
1180: Halberstadti piiskopkonna lään
1368: Päriti Regensteini krahvkonna poolt
1599: Krahvisuguvõsa hääbus, lään läks tagasi Halberstadtile, piiskop läänistas Welfide sugulasele
1651: personaalunioonis Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonnaga
1707: Halberstadti ülemvõimu lõpp
1731: Braunschweig-Wolfenbütteli liin hääbus
1806: Annekteeriti Vestfaali kuningriiki
1814: Blankenburg ja Wolfenbütteli vürstkond liideti Braunschweigi hertsogkonda
Blankenheim Isandkond (1112)
1380: Krahvkond
1461: Manderscheidi ja Blankenheimi krahvkond
1149: Eraldus Blankenheim-Schleidenist 1112: Esmamainimine
Omandati isandkonnad Kronenburg, Junkerath, Dollendorf, Gerolstein, Erp, Neuerburg, Oberkail, Falkenstein, Bettingen, Manderscheid, Osann-Monzel
1406: Blankenheimi krahvid surid välja; läks abielu kaudu Heinsbergi isandatele
Manderscheidi krahvidele
1699: Keisririigi osariik
Manderscheid-Blankenheimi krahvid surid välja; läks abielu kaudu Sternbergi krahvidele
1803: Annekteeriti Prantsusmaale
1816: Preisimaale
Blankenheim und Gerolstein Krahvkond A Rein 1488: Eraldus Blankenheimist 1533: Jagunes Blankenheimiks ning Gerolstein und Bettingeniks
Blankenheim-Schleiden Isandkond u.1115 1149: Jagunes Blankenheimiks ja Schleideniks
Bludenz Krahvkond 1394: Austriale
Blumenegg Isandkond
1396: Keiserlik krahvkond
1804: Austriale
Böömimaa Vürstkond (845)
Hertsogkond
1198: Kuningriik
Non KV u.890: Ühines keisririigiga 1356: Kuurvürst
Bomelburg Parunkond (1800) 1806: Lõpetatud
Bonndorf Krahvkond Šva
Boos Isandkond 1803: Babenhauseni vürstkonnale
Bopfingen Vaba riigilinn Šva ŠR u.1250 1803: Annekteeriti Württembergi
Bouillon Krahvkond
Hertsogkond
959; 1496; 1559 1095, 1522: Annekteeriti Lüttichi (Liège) piiskopkonda
1552, 1676: Annekteeriti Prantsusmaale
Brabant Maakrahvkond (1085/1086)
1090: Hertsogkond
Bur IH 1000d: Tekkis Alam-Lotringi hertsogkonna jagunemisest mitmeks feodaalriigiks 1283: Brabanti Johann I ostis Bergi krahvilt Adolf V-lt Limburgi hertsogkonna
1430: Läks Burgundia hertsogkonnale
1477: Läks Habsburgidele
1512: Burgundia ringkond
1556: Läks Hispaania Habsburgidele
1582: Vürstide nõukogu
1609: Põhja-Brabant läks Ühendatud Provintside koosseisu; lõunaosa jäi Hispaania (hiljem Austria) Madalmaade osaks
Brakel Riigilinn A Rein RR Paderborni piiskopkonna alluvuses
Brandenburg Markkrahvkond
1356: Kuurvürst
Ü Saks KV 1157: Algselt "Nordmark" 1415: Hohenzollernid ostsid Brandenburgi
Brandenburg Piiskopkond Ü Saks VH 949 1569: Annekteeriti Brandenburgi kuurvürstkonda
Brandenburg-Ansbach Markkrahvkond Frank IH 1440 eraldus Nürnbergi linnakrahvkonnast 1582: Vürstide nõukogu
1791: Läks Brandenburgile
Brandenburg-Bayreuth Markkrahvkond Frank IH 1440 eraldus Nürnbergi linnakrahvkonnast 1582: Vürstide nõukogu
1769: Läks Brandenburg-Ansbachile
Brandenburg-Kulmbach Markkrahvkond 1655: Eraldus Brandenburg-Bayreuthist 1726: Taasannekteeriti Brandenburg-Bayreuthi
Brandenburg-Küstrin Markkrahvkond 1535: Eraldus Brandenburgist 1571: Taasannekteeriti Brandenburgi
Brauneck Krahvkond 1230 eraldus Hohenlohesse Jagunes mitmed korrad.
1340, 1391, 1448: Kõik taasannekteeriti Hohenlohesse
Breda Parunkond 1000d: Keisri otsene vasall
1327: Müüdi Brabanti hertsogile
1350: Müüdi Wassenaaridele
1403: Abielu kaudu Nassau krahvidele
Bregenz Krahvkond Šva ŠR 950 802: Bregenzi lossi esmamainimine
926: "Bregenzi krahvi" esmamainimine
970: Bregenzi jagunemine (Pfullendorf, Lustenau)
Annekteeriti Tübingeni
1152/1160: Bregenzi krahvid surid välja
1171: Abielu kaudu Tübingenile
1180: Annekteeriti Montforti
1451/1458: Annekteeriti Austriasse
1782: Annekteeriti Baierisse
Brehna Krahvkond
Breisgau Krahvkond
Maakrahvkond
ŠR 771 1077: Annekteeriti Zähringeni
1512: Austria ringkond
Breisgau Hertsogkond Aus ŠR 1801 1803: Taastatud kui Breisgau-Modena
Breisgau-Modena Hertsogkond Aus ŠR 1803 1805: Jagati Badeni ja Württembergi vahel
Breitenbrunn Isandkond
Breiteneck
Breitenegg
Isandkond (1631) Bai 1129: Breitenbrunni isandate poolt omandati Breiteneggi loss ja Breitenbrunni isandkond
1247-1289: Esimene kindel omanik oli Laaberi Werner V
1500: Baieri ringkond
Müüdud Hirschbergi krahvidele
1302: Müüdud Laaberi Hadamar II-le
1433: Ostetud Gumppenbergi Heinrichi poolt
1463: Korrastatud Laaberi Ulrichi poolt
1465: Müüdud Pappenheimi Konradile
1473: Müüdud Wildensteini Martinile ja Ludwigile
1583: Wildensteinid surevad välja
1592: Jagati Neuburgi ja Baieri vahel
1624: Anti Maximilian I poolt kingituseks Tillyle (hääbus 1724)
1744: Päriti Gumppenbergi isandate poolt
1792: Müüdud Baieri Karl Theordorile personaaluniooni
Bremen Peapiiskopkond (1072)
1180: Vürst-peapiiskopkond
1648: Hertsogkond
A Saks VH 1180: Eraldus Saksimaa hertsogkonnast 805: Asutati piiskopkond
848-1072: Personaalunioonis Hamburgi piiskopkonnaga
1648: Ilmalikustatud kui Bremeni hertsogkond, valitseti kui Bremen-Verdenit, personaalunioonis Verdeni vürstkonnaga
Bremen Riigilinn (1646) A Saks RR 1202 1358: Ühines Hansa Liiduga
1810: Annekteeriti Prantsusmaale
1815: Vabalinn
Bremen-Verden Bremeni hertsogkond ja Verdeni vürstkond A Saks 1648: Ilmalikustati Bremeni peapiiskopkond ja Verdeni piiskopkond, valitseti kogu aeg personaalunioonis 1648: Personaalunioonis Rootsiga
1712: Taani okupatsioon
1715: Müüdi Hannoveri kuurvürstkonnale
1719: Personaalunioonis Hannoveriga
1807: Annekteeriti Vestfaali kuningriiki
1810: Annekteeriti Prantsusmaale
1813: Personaalunioonis Hannoveriga
1814/1823: Liidetud Hannoveri kuningriigiga kui Stade
Brehna Parunkond 1156 1290: Annekteeriti Saksi-Wittenbergi poolt
Bretzenheim Krahvkond (1774)
1790: Vürstkond
Ü Rein 1790 Wittelsbach-Bretzenheimi harule 1769: Heydecki krahvid
Velenile
1780: Vahetult keisrile alluv Bretzenheimi isand
1790: Keiserlik osariik
1802: Kesk-Saksa territooriumid annekteeriti Hessen-Darmstadti
1803: Vürstile anti Lindau am Bodensee krahvkond
1804: Lõuna-Saksa territooriumid annekteeriti Austriasse
Brixen Piiskopkond (1027)
1179: Vürst-piiskopkond
Aus VH 1179 1512: Austria ringkond
1793: Vürstide nõukogu
1803: Ilmalikustati ja annekteeriti Austria poolt Kraini
1805: Baierile
1814: Austriale
1918: Itaaliale
Broich Isandkond 1093: Esmamainimine 883: Broichi loss kaitseks viikingite rünnakute vastu
Bergi hertsogite ülemvõimu all
Vabanes Bergi hertsogitest
1372: Broichi isandate liin suri välja; läks Limburg-Styrumi krahvidele
1413: Bergi hertsogid taassaavutasid ülemvõimu pärast Limburgi krahvide hääbumist
1432: Kleve hertsogid vallutasid Broichi
1439: Uue Limburg-Broichi krahviliini algus
1508: Dhaun-Falkensteini krahvidele
1682: Leiningeni krahvidele
1806: Broichi isandkond lõpetati.
Bruchhausen Krahvkond 1199 1234: Jagunes
1338, 1388: Annekteeriti Hoya krahvkonda
Bruchsal ja Odenheim Abtkond 1793: Vürstide nõukogu
Braunschweig Hertsogkond 1267: Jagunemine Braunschweigiks ja Lüneburgiks
Braunschweig-Bevern Hertsogkond 1666: Eraldus Braunschweig-Wolfenbüttelist 1735: Annekteeriti Braunschweig-Wolfenbüttelisse
1735: Eraldus Braunschweig-Wolfenbüttelist
Braunschweig-Calenberg Hertsogkond A Saks IH 1495: Eraldus Braunschweig-Wolfenbüttelist 1584: Annekteeriti Braunschweig-Wolfenbüttelisse
Braunschweig-Calenberg-Göttingen Hertsogkond A Saks IH 1641: Eraldus Braunschweig-Lüneburgist 1692: Sai Hannoveri kuurvürstkonnaks
Braunschweig-Celle Hertsogkond A Saks IH 1527: Eraldus Braunschweig-Lüneburgist 1569: Jagunes Braunschweig-Dannenburgiks ja Braunschweig-Lüneburgiks
Braunschweig-Celle Hertsogkond A Saks IH 1641: Eraldus Braunschweig-Lüneburgist 1705: Annekteeriti Hannoveri
Braunschweig-Göttingen Hertsogkond 1279: Eraldus Braunschweigist 1345: Jagunes iseendaks ja Braunschweig-Wolfenbütteliks
1442: Annekteeriti Braunschweig-Wolfenbüttelisse
Braunschweig-Grubenhagen Hertsogkond A Saks IH 1279: Eraldus Braunschweigist 1322: Jagunes iseendaks ja Braunschweig-Osterodeeks
1526: Annekteeriti Braunschweig-Osterodesse
Braunschweig-Lüneburg
Braunschweigi ja Lüneburgi hertsogkonnad (1235) A Saks IH 1235: Keiser Friedrich II asutas Braunschweigi ja Lüneburgi hertsogkonnad
1267: Jagunes Braunschweigiks ja Lüneburgiks
1285: Braunschweig jagunes Braunschweig-Wolfenbütteliks, Braunschweig-Göttingeniks ja Braunschweig-Grubenhageniks
1292: Braunschweig-Wolfenbütteli liin suri välja
1345: Asutati Braunschweig-Wolfenbütteli uus liin
1369: Lüneburgi liin suri välja
1369: Saksimaale
1388: Lüneburg liidendati Braunschweig-Wolfenbütteliga
1432: Braunschweig jagunes Braunschweig-Calenbergiks ja Braunschweig-Wolfenbütteliks
1463: Vanem Braunschweig-Göttingeni liin suri välja
1396: Braunschweig-Grubenhagen liin suri välja
1527: Jagunes
1582: Päris 1/2 Hoya krahvkonnast
1585: Päris Diepholzi krahvkonna
1633: Päris Grubenhageni vürstkonna
1689: Päris Lauenburgi hertsogkonna
Päriti Calenbergi poolt (personaalunioon)
Braunschweig-Wolfenbüttel Hertsogkond A Saks IH 1345: Eraldus Braunschweig-Göttingenist 1373: Jagunes iseendaks, Braunschweig-Einbeckiks ja Braunschweig-Lüneburgiks
1495: Jagunes iseendaks ja Braunschweig-Calenbergiks
1666: Jagunes iseendaks ja Braunschweig-Beverniks
1735: Jagunes iseendaks ja Braunschweig-Beverniks
Buchau Abtkond (cu. 770)
1447: Vürst-abtkond
Šva 1625: Omandas Strassbergi isandkonna
1793: Vürstide nõukogu
1803: Ilmalikustati ja anti Thurn und Taxise vürstile
1806: Annekteeriti Württembergi; Strassberg läks Hohenzollern-Sigmaringenile
Buchau Riigilinn Šva ŠR u.1250 1803: Mediatiseeriti Thurn und Taxise vürstile
1806 Annekteeriti Württembergi
Buchhorn (Friedrichshafen) Riigilinn Šva ŠR 1089 1803: Mediatiseeriti Württembergi
Burgau Markkrahvkond 1212 1301: Omandati Austria Habsburgide poolt
1304: Keiserlik lään
Burgbrohl Isandkond 1451: Eraldus Saffigist 1533: Annekteeriti Saffig-Olbrücki
Burgundia
Franche-Comté
Vabakrahvkond (915)
Pfaltzkrahvkond
Bur IH 1127 1330: Läks Burgundia hertsogkonnale
1405-1556: Burgundia hertsogitele
1556: Habsburgide Hispaania kuningatele
1678: Annekteeriti Prantsusmaale
Burgundia Hertsogkond 1582: Vürstide nõukogu
Bürresheim
Burresheim
Isandkond
Burtscheid Abtkond 997 1793: Vürstide nõukogu
Butzweiler Isandkond
Buxheim Abtkond