Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (H)

Allikas: Vikipeedia
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W Z

See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega H:

Nimi Tüüp Ringkond Haru Aeg Märkused
Haag Krahvkond 1500: Baieri ringkond
1567: Liin suri välja; Baieri hertsogitele
Habsburg Krahvkond 1040 1305: Annekteeriti Austriasse, andis oma nime suurhertsogite dünastiale, kellest sai de facto keiserlik dünastia
1414: Annekteeriti Berni
Habsburg-Lauffenburg (Habsburg-Laufenburg) Krahvkond 1239: Eraldus Habsburgist Jagunes mitmel korral
1282–1408: Omandas Klettgau maakrahvkonna
1408: Kõik jagunemised annekteeriti Sulzi
Hadeln "Talupoegade vabariik" Saksi-Lauenburgi lõdva ülemvõimu all Esimesed teated 12. sajandi keskpaigast Enne 1180: Vana Saksimaa hertsogkonna osa
1180: Tugevalt kahanenud nooremale Saksimaale
1260: Saksi-Lauenburgi ülemvõim
1305–1401: Saksi-Lauenburgi Bergedorf-Möllni ja Ratzeburg-Lauenburgi dünastiliste liinide ühisvalitsemise all
1330–?: Pandina Hamburgile
1402–1481: Pandina Hamburgile
1481: Lunastatud Saksi-Lauenburgile
1689–1731: Keiserlik eestkoste dünastia hääbumisel
1731: Läänistati Hannoverile
1803–1813: Vallutused/anneksioonid Napoleoni sõdades
1813: Tagastati Hannoverile (kuningriik aastast 1814)
1852: Traditsiooniline autonoomia katkestati
1866: Annekteeriti Preisimaale
1884: Üksus lõpetati
Haguenau (Hagenau) Vaba riigilinn Ü Rein 1260 1648: Annekteeriti Prantsusmaale
Hagenau "Maafoogtkond"
Hainaut Krahvkond Bur IH 1071 1299: Ühendati Hollandi krahvkonnaga
1436: Burgundiale
1512: Burgundia ringkond
Hainburg Krahvkond 1240: Eraldus Regensteinist 1368: Taasannekteeriti Regensteini poolt
1599: Annekteeriti Halberstadti piiskopkonda
Halberstadt Piiskopkond
1180: Vürst-piiskopkond
A Saks VH 996: Rajamine
1180: Eraldus vanast Saksimaa hertsogkonnast
Enne 1180: Vana Saksimaa hertsogkonna osa
1180: Saavutas vana Saksimaa hertsogkonna lammutamisel otsealluvuse keisrile
1648: Ilmalikustati vürstkonnana Brandenburgile
Halberstadt Vürstkond A Saks 1648: Ilmalikustati Halberstadti piiskopkonnast Aastatel 1648 kuni 1918 olid "Halberstadti vürstid" Brandenburgi kuurvürstid, Preisimaa kuningad ja lõpuks Saksamaa keisrid, väljaarvatud siis, kui Halberstadt oli aastatel 1807 kuni 1813 osa Vestfaali kuningriigist.
Haldenstein Parunkond
Hall
Hallermund Krahvkond A Rein u.1163 1398: Annekteeriti Corveysse
1408: Annekteeriti Mindenisse
1436: Annekteeriti Braunschweigi
1707: Annekteeriti Platen-Hallermundi
Hals 1280: Krahvkond 12. sajand 1443: Annekteeriti Leuchtenbergi
1486: Müüdi Aichbergile
1511: Päriti Degenbergi poolt
1517: Müüdi Baierile
Cronensteinile
Sinzendorfile
1715: Baierile
Hamburg Riigilinn A Saks RR 1189 1241: Hansa liidu asutajaliige
1510: Riigilinn
1810: Annekteeriti Prantsusmaale
1815: Vabalinn
Hanau 1429: Krahvkond
1803: Vürstkond
1178 1243: Esmamainimine
1255: Omandas Munzenbergi isandkonna
1451: Jagunes Hanau-Münzenbergiks ja Hanau-Lichtenbergiks
1458: Jagunes Hanau-Babenhauseniks, Hanau-Münzenbergiks ja Hanau-Lichtenbergiks
1480:Omandas Lichtenbergi isandkonna
Taasühines
1736: Läks Hessen-Kasselile
1803: Prantsusmaale
1810: Frankfurdi suurhertsogkond
1813: Hessen-Kasselile
1866: Preisimaale
Hanau-Babenhausen 1429: Krahvkond 1451: Eraldus Hanaust 1481: Sai Hanau-Lichtenbergiks
Hanau-Lichtenberg 1429: Krahvkond
1696: Vürstkond
Ü Rein 1481: Asendas Hanau-Babenhausent 1642: Päris hääbunud Hanau-Münzenbergi liini
1736: Liin hääbus; jagati Hessen-Darmstadti ja Mainzi vahel
1785: Ühendati Hessen-Kasselisse
Hanau-Münzenberg 1429: Krahvkond 1642: Meesliin hääbus; ühendati Hanau-Lichtenbergiga
1736: Päriti Hessen-Darmstadti poolt
Hannover Hertsogkond
1692: Kuurvürst
A Saks KV 1636
Harburg Vürstkond
Hardegg 1383: Krahvkond 1188: Esmamainimine
1260: Plaini krahvidele
1273–1483: Maidburgi krahvidele
1495: Müüdi Habsburgide poolt Pruschenki parunitele ja krahvidele
Omandas Kadolzi, Seefeldi ja Stetteldorfi isandkonnad
Harrach 1628: Krahvkond 1628 Omandas Rohrau krahvkonna
Omandas Thannhauseni krahvkonna
Harmersbach Keiserlik org
Hartelstein Isandkond 1460: Eraldus Saffigist 1477: Annekteeriti Saffig-Olbrücki
Hatzfeld Isandkond
1635: Krahvkond
1748: Vürstkond
Ü Saks 1418: Liin hääbus; territoorium läks Hatzfeldile
1639: Omandas Gleicheni
1640: Keiserlik osariik; Gleicheni krahvid
1741: Trachenbergi vürstid Preisimaal
1806: Bergi suurhertsogkonnale
1815: Preisimaale
Hauenstein Krahvkond
Hausen Isandkond 1500: Frangimaa ringkond
Havelberg Piiskopkond
Hegau Krahvkond Sealhulgas Aachi ja Engeni isandkonnad
Heggbach Abtkond Šva 1793: Vürstide nõukogu
Heideck (Heydeck) Isandkond Omandas Bretzenheimi
1471: Baierile
Heilbronn Vaba riigilinn Šva ŠR 1350 1803: Mediatiseeriti
Heiligenberg Krahvkond Šva
Heiligkreuzthal Abtkond
Heinsberg Krahvkond 1085 1479: Annekteeriti Jülichisse
Helffenstein (Helfenstein) 1351: Krahvkond 1113 1100: Ehitati Helfensteini loss
1200: Abielu kaudu Spitzenbergi ja Sigmaringeni krahvile
1226: Spitzenbergi ja Helfensteini krahvkondade ühendamine
1258: Päriti, naisliini pidi, mõned Dillingeni krahvide territooriumid
Wiesensteini liin päris Geislingeni krahvkonna
1356: Jagunes Blaubeureni (hääbus 1517) ja Wiesensteini (hääbus 1627) linideks
1383: Geislingen ja Helfenstein panditi riigilinn Ulmile
1396: Wiesensteini liin müüs Helfensteini lossi, maad Ulmis ja Elchingeni kloostri kaitse Ulmile
1447: Blaubeureni isandkond müüdi Wurttembergile
1448: Heidenheimi isandkond müüdi Wurttembergile
1450–1457: Wurttemberg valdas ajutiselt Wiesensteini
1450–1504: Baieri kuurvürstkond valdas ajutiselt Heidenheimi isandkonda
Heidenheim Wurttembergile
1626: Helfenssteini meesliin suri välja
1627: Blaubeuren läks Wurttembergile; 1/3 Wiesensteinist läks Furstenbergile ja 2/3 Baieri kuurvürstkonnale
1643: Baierile ja Wurttembergile
Helmarshausen RR
Henneberg Krahvkond
1471: Hennebergi vürstlik krahv
Frank IH 1037 1096: Esmamainimine
Jagunes Hennebergiks, Botenlaubeniks ja Straufiks
1274: Jagunes Henneberg-Schleusingeniks, Henneberg-Aschach-Romhildiks ja Henneberg-Hartenbergiks
1310: Henneberg-Schleusingen tõusis vürstkonnaks
Jagunemised annekteeriti Mansfeld-Bornstedti, Meißenisse, Saksimaale ja Stolberg-Stolbergi
1500: Frangimaa ringkond
1554: Vastastikuse pärimise leping Saksimaa hertsogite ja Hennebergi krahvide vahel
1582: Vürstide nõukogu
1583: Hennebergi krahvid surid välja
Herford 823: Keiserlik klooster
1523: Vürstinna-abtiss
A Rein u.800 819: Herfordi Benediktlaste kloostri asutamine
1793: Vürstide nõukogu
1803: Ilmalikustati Preisimaale
Herford 1631: Vabalinn A Rein RR 1652: Annekteeriti Brandenburgi
Héricourt Isandkond
Herrenzimmern Isandkond
1530: Krahvkond
1495: Eraldus Zimmernist 1570: Annekteeriti Mötzkirchi
Herrstein Isandkond
Hersfeld Klooster 1232 1432: Hessenile
1606: Hessen-Kasseli halduse all
1648: Ilmalikustati Hessen-Kasselile
Hessen 1265: Maakrahvkond
1292: Vürst
1500: Hertsogkond
1806: Suurhertsogkond
1866: Kuurvürstkond
Ü Rein IH 1247 Eraldati Tüüringist Omandas Giesseni
Omandas Ziegenhaini
Omandas Nidda
Omandas Katzenelnbogeni
1432: Ülemvõim Hersfeldi kloostri üle
1567: Jagunes Hessen-Darmstadtiks, Hessen-Kasseliks (või Hessen-Casseliks), Hessen-Marburgiks ja Hessen-Rheinfelsiks
1582: Vürstide nõukogu
Hessen-Darmstadt Maakrahvkond
1806: Suurhertsogkond
Ü Rein IH 1567: Loodi Hesseni jagunemisel 1582: Vürstide nõukogu
1736: Päris Hanau-Lichtenbergi
1806: Ühines Reini liitu
Hessen-Homburg 1622: Eraldus Hessen-Darmstadtist 1650: Jagunes Hessen-Homburgiks ja Hessen-Homburg-Bingenheimiks
1668: Sai Hessen-Darmstadtist sõltumatuks
1681: Homburg ja Bingenheim taasühendati
1806: Hessen-Homburg annekteeriti Hessen-Darmstadti
1815: Hessen-Homburg taastati
1866: Hessen-Darmstadtile
1866: Preisimaale
Hessen-Kassel (või Hessen-Cassel) 1265: Maakrahvkond
1803: Kuurvürstkond
Ü Rein IH 1567: Loodi Hesseni jagunemisel 1582: Vürstide nõukogu
1736: Päris Hanau-Münzenbergi
1815: Omandas Fulda vürst-piiskopkonna
1866: Preisimaale
Hessen-Marburg 1265: Maakrahvkond Ü Rein IH 1567: Loodi Hesseni jagunemisel 1582: Vürstide nõukogu
1604: Liideti Hessen-Kasseliga
Hessen-Rheinfels 1265: Maakrahvkond Ü Rein IH 1567: Loodi Hesseni jagunemisel 1582: Vürstide nõukogu
1583: Territoorium jagati [[Hessen-Darmstadti maakrahvkond
Hessen-Darmstadti]], Hessen-Marburgi ja Hessen-Rheinfelsi vahel
Hildesheim 815: Piiskopkond
c1221: Vürst-piiskopkond
A Saks VH 888: Rajamine
1180: Eraldus vanast Saksimaa hertsogkonnast
Enne 1180: Vana Saksimaa hertsogkonna osa
1180: Jäi Welfide allodiaalvalduste mõju alla
u.1221: Saavutas otse keisrile allumise
1793: Vürstide nõukogu
1802: Annekteeriti Brandenburgi
1803: Ilmalikustati Preisimaale
Hildesheim Vabalinn A Saks VH 1300 1803: Annekteeriti Brandenburgi
Hillesheim (Hillesheimb) Parunkond
1712: Krahvkond
1722: Reipoltskircheni isandad
Höchberg Markkrahvkond
Hochstaden Krahvkond 1144 1261: Annekteeriti Kölni peapiiskopkonda
Hohenberg Krahvkond 1280/1287: Omandas Altensteigi isandkonna
1381: Austriale (Leopoldi liin)
Omandas Wildbergi, Nagoldi, Altensteigi ja Horbi isandkonnad
Ostis Oberndorfi isandkonna
1253: Jagunes Hohenberg-Rottenburgiks ja Hohenberg-Nagoldiks
Hohenberg-Nagoldi jagunemine Hohenberg-Nagoldiks ja Hohenberg-Wildbergiks
Hohenberg-Altensteig 1397/1398: Müüdi Badeni markkrahvidele
1603: Wurttembergi hertsogkonnale
Hohenberg-Nagold Krahvkond 1253: Eraldus Zollernist ja Hohenbergist 1264: Annekteeriti Zollern-Nürnbergi
1363: Müüdi Wurttembergile
Hohenberg-Rottenburg Krahvkond 1253: Eraldus Zollern und Hohenbergist 1264: Annekteeriti Zollern-Nurembergi
Hohenberg-Wildberg 1200: Ehitati Wildbergi loss
1237: Esmamainimine
u.1237: Wildberg, Nagold ja teised kohad läksid abielu kaudu Tübingeni pfaltskrahvilt Hohenbergi krahvidele
1318: Burkhard V rajas isankonna, mis koosnes Altensteigist ja Neubulachist
1355: Jagunes Hohenberg-Burlachiks ja Hohenberg-Altensteigiks
1364: Pfalzi kuurvürstkonnale
1440: Wurttembergile
Hohenems
Hohen-Embs
1333: Krahvkond
1560: Krahvkond
Šva u.1210 ?: Hohenemsi isandad
1603: Keiserlik osariik
1613: Sulzi krahvid müüsid Vaduzi ja Schellenbergi Hohenemsi krahvidele
1613–1712: Vaduzi krahvid
?: Lustenau isandad
1646: Jagunes Hohenems-Hohenemsiks ja Hohenems-Vaduziks
17__: Kaotas keiserliku osariigi staatuse
1765: Omandati Austria poolt
Hohenems-Hohenems Krahvkond 1646: Eraldus Hohenemsist 1718: Annekteeriti Hohenems-Vaduzi
Hohenems-Vaduz Krahvkond 1646: Eraldus Hohenemsist 1712: Osteti Liechtensteini poolt
1719: Annekteeriti Liechtensteini
Hohenfels Isandkond
Hohengeroldseck 12. sajand: Isandkond
1705: Krahvkond
Vürstkond
Šva 1692–1705: Keiserliku halduse all
Omandati Leyeni poolt
1815: Austriale
1819: Badenile
Hohenlohe 1100s: Krahvkond
1450: Krahvkond
Frank 1192 1100d: Heinrich I oli esimene Hohenlohe krahv
1230: Jagunes Hohenlohe-Hohenloheks ja Hohenlohe-Brauneckiks
1256: Jagunes Hohenlohe-Möckmühliks, Hohenlohe-Röltingeniks ja Hohenlohe-Weikersheimiks
1500: Frangimaa ringkond
1390: Hohenlohe-Braunecki liin hääbus; maad läksid Brandenburgile
1412: Hohenlohe-Uffenheim-Speckfeldi liin hääbus
1551: Jagunes Hohenlohe-Neuensteiniks ja Hohenlohe-Waldenburgiks
1631: Hohenlohe-Neuenstein päris Gleicheni krahvkonna
1805: Hohenlohe-Neuensteini vanem liin hääbus
1701: Hohenlohe-Neuensteini noorem liin jagunes Hohelohe-Langenburgiks, Hohenlohe-Ingelfingeniks ja Hohenlohe-Kirchbergiks
1861: Hohenlohe-Kirchbergi liin suri välja

1824: Hohenlohe-Schillingsfurst päris Rabibori ja Corbie hertsogkonnad
Hohenlohe-Bartenstein 1688: Krahvkond
1764: Vürstkond
1688: Eraldus Hohenlohe-Schillingsfürstist 1798: Jagunes Hohenlohe-Bartensteiniks ja Hohenlohe-Jagstbergiks
1806: Mediatiseeriti Wurttembergi
Hohenlohe-Ingelfingen 1701: Krahvkond
1764: Vürstkond
1701: Eraldus Hohenlohe-Langenburgist
1806: Annekteeriti Baieri poolt
Hohenlohe-Jagstberg 1798–1806: Vürstkond 1798: Eraldus Hohenlohe-Bartensteinist 1806: Mediatiseeriti Wurttembergi
Hohenlohe-Kirchberg 1650: Krahvkond
1764: Vürstkond
1650: Eraldus Hohenlohe-Langenburgist
1701: Eraldus Hohenlohe-Langenburgist
1675: Taasühines Hohenlohe-Langenburgiga
1806: Mediatiseeriti Baierisse
1810: Vahetati Wurttembergi
Hohenlohe-Künzelsau 1676–1689: Krahvkond 1676: Eraldus Hohenlohe-Neuensteinist 1689: Taasühines Hohenlohe-Neuensteiniga
Hohenlohe-Langenburg 1586: Krahvkond
1764: Vürstkond
1586: Eraldus Hohenlohe-Neuensteinist
Hohenlohe-Möckmühl Krahvkond 1256: Eraldus Hohenlohest 1340: Jagati Hohenlohe-Uffenheimi ja Hohenlohe-Wernsbergi vahel
Hohenlohe-Neuenstein 1472: Krahvkond
1772: Vürstkond
1472: Eraldus Hohenlohe-Weikersheimist 1698: Hohenlohe-Neuenstein-Öhringenile
1702: Eraldus Hohenlohe-Neuenstein-Öhringenist
1708: Annekteeriti Hohenlohe-Neuenstein-Öhringeni
Hohenlohe-Neuenstein-Ingelfingen 1764: Vürstkond
Hohenlohe-Neuenstein-Kirchberg 1764: Vürstkond
Hohenlohe-Neuenstein-Langenburg 1764: Vürstkond
Hohenlohe-Neuenstein-Öhringen 1698: Krahvkond
1764: Vürstkond
1702: Jagunes Hohenlohe-Öhringeniks ja Hohenlohe-Neuensteiniks
Hohenlohe-Öhringen 1641: Krahvkond
1764: Vürstkond
1676: Eraldus Hohenlohe-Neuensteinist 1765: Annekteeriti Hohenlohe-Ingelfingenisse
1805: Läks Hohenlohe-Ingelfingenile
Hohenlohe-Röltingen Krahvkond 1256: Eraldus Hohenlohest Hääbus aastal 1290
Hohenlohe-Schillingsfürst Krahvkond 1615: Eraldus Hohenlohe-Waldenburgist 1688: Jagunes Hohenlohe-Bartensteiniks ja Hohenlohe-Waldenburg-Schillingsfürstiks
Hohenlohe-Schillingsfürst-Weikersheim Krahvkond 1472: Eraldus Hohenlohe-Weikersheimist 1545: Annekteeriti Hohenlohe-Neuensteini
Hohenlohe-Uffenheim Krahvkond 1262: Eraldus Hohenlohe-Möckmühlist 1387: Annekteeriti Nürnbergi
Hohenlohe-Waldenburg 1553: Krahvkond
1557: Vürst
1757: Vürstkond
1553: Eraldus Hohenlohe-Neuensteinist 1615, 1679: Jagunes mitmeks riigiks
Hohenlohe-Waldenburg-Bartenstein 1744: Vürstkond 1746: Frangimaa ringkond
Hohenlohe-Waldenburg-Schillingsfürst 1697: Krahvkond
1744: Vürstkond
1688: Eraldus Hohenlohe-Schillingsfürstist
1806: Annekteeriti Baierisse
Hohenlohe-Weikersheim Krahvkond 1256: Eraldus Hohenlohest 1490: Annekteeriti Hohenlohe-Schillingsfürst-Weikersheimi
Hohenlohe-Weikersheim Krahvkond 1610: Eraldus Hohenlohe-Neuensteinist 1756: Annekteeriti Hohenlohe-Öhringeni
Hohenlohe-Wernsberg Krahvkond 1267: Eraldus Hohenlohe-Möckmühlist 1350: Annekteeriti Hohenlohe-Uffenheimi
Hohenrechberg Isandkond 1163 1585: Annekteeriti Staufenecki
Hohenrechberg und Aichen Isandkond
1626: Krahvkond
1605: Eraldus Aichenist 1676: Annekteeriti Donzdorfi
Hohenwaldeck und Maxlrain
Hohen-Waldeck
Isandkond 1500: Baieri ringkond
Hohenzollern Krahvkond
1363: Vürst
1623: Vürstlik Krahvkond
1309: Tekkis Zollerni krahvkondadest 1061: Esmamainimine
1267: Zollerni lossi esmamainimine
1512: Jagunes Hohenzollern-Hechingeniks & ?
Hohenzollern-Haigerloch Krahvkond
1630: Vürstkond
1575: Eraldus Hohenzollern-Hechingenist 1767: Annekteeriti Hohenzollern-Sigmaringenisse
Hohenzollern-Hechingen Krahvkond
1623: Vürstkond
Šva 1512: Eraldus Hohenzollernist 1653: Vürstide nõukogu
1806: Ühines Reini liitu
1815: Ühines Saksa liitu
1849: Preisimaale
1869: Hohenzollern-Hechingen liin hääbus
Hohenzollern-Sigmaringen Krahvkond
1623: Vürstkond
Šva 1575: Eraldus Hohenzollern-Hechingenist 1849: Preisimaale
Hohnstein (Hohenstein) Krahvkond Ü Saks 1123: Rajati vana Saksimaa hertsogkonna läänina Enne 1180: Vana Saksimaa hertsogkonna vasall
1180: Saavutas vana Saksimaa hertsogkonna lagunemisel otse keisrile alluvuse
1238–1267: Hohensteini krahvid omandasid Klettenbergi krahvkonna kui Halberstadti piiskopkonna lääni
1268: Omandas Sömmerda isandkonna
1300d: Omandas Lohra krahvkonna
1315: Jagunes 3 liiniks
1593: Hohensteini krahvide liin suri välja
1648: Annekteeriti Brandenburgi, Schwarzburgi ja Stolbergi
Hannoveri osalise ülemvõimu all
Holland 1000d: Krahvkond
1806–1810: Hollandi kuningriik
u.1150: Eraldus Utrechti piiskopkonnast 1064: Esmamainimine
u.1100: Hollandi krahvi tiitli esmakasutamine
1299: Ühendati Hainaut krahvkonnaga
1349–1433: Baieri Wittelsbachidele
1433–1482: Burgundia hertsogkonnale; hiljem juhtival positsioonil Ühendatud Provintsides
1482–1581: Habsburgidele
1512: Burgundia ringkond
1813: Madalmaade kuningriik
Holstein Krahvkond
1111–1474: Krahvkond
1474–1806:Hertsogkond
A Saks IH 1111 1111: Keiser Lothar läänistas Schauenburgi Adolfile Holsteini ja Stormarni
1261: Jagunes Holstein-Itzehoeks, Holstein-Kieliks, Holstein-Pinnebergiks, Holstein-Ploniks, Holstein-Rendsburgiks, Holstein-Segebergiks
1386: Omandas Schleswigi hertsogkonna
1474: Ühendati Schleswig-Holsteini
1582: Vürstide nõukogu
Holstein-Glückstadt 1582: Vürstide nõukogu
Holstein-Gottorp 1582: Vürstide nõukogu
Holstein-Schaumburg
Holzapfel (Holzappel) 1641: Krahvkond A Rein 1641 1727: Läks Anhalt-Bernburg-Schaumburg-Hoymile
Homburg Isandkond
Horburg Krahvkond
Horne Krahvkond Pärast 1568: Personaalunioon Li?ge piiskopkonnaga
Horneck Komandörkond
Hörstgen (Horstgen) Isandkond Morsi ülemvõimu all
Drachenfelsi krahvidele
1530: Päriti Millendonk-Mirlari poolt
Läks Brochhorstile
Läks Croyle
Läks Burlepschile
Läks Osteinile
1754: Läks Knesebecki parunitele
1794: Prantsuse okupatsioon
1815: Preisimaale
Höwen Isandkond
Hoya 1202: Krahvkond A Rein 1204 Enne 1180: Vana Saksimaa hertsogkonna osa
1202: "Hoya krahvi" esmamainimine
1215: Ostis Nienburgi vabakrahvkonna
Ostis Altbruchhauseni krahvkonna
Ostis Neubruchhauseni krahvkonna
1345: Jagunes Ülem-Hoyaks (Nienburg) ja Alam-Hoyaks (Hoya)
1497: Hoya liin hääbus; territooriumid Nienburgile
1512: Okupeeriti Braunschweig-Lüneburgi poolt
1519: Hoya krahvid said territooriumid tagasi
1582: Liin suri välja; territooriumid Hannoverile
1866: Preisimaale