Halberstadti piiskopkond

Allikas: Vikipeedia
Halberstadti piiskopkonna vapp
Hildesheimi, Halberstadti ja Magdeburgi piiskopkonnad (lilla) umbes aastal 1250

Halberstadti piiskopkond (saksa Bistum Halberstadt) oli Rooma katoliku piiskopkond aastast 804 kuni aastani 1648 ja Saksa-Rooma riigi vaimulik osariik hiliskeskajast alates. Selle pealinn oli Halberstadt tänapäeva Saksi-Anhaltis, Harzi ahelikust põhja pool.

Halberstadti toomkirik

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksi sõdade järel rajas keiser Karl Suur aastal 804 Ostfaalis paganlike sakside ja polaabi slaavlaste ristiusustamise käigus Osterwiecki (siis Seligenstadt) misjonipiiskopkonna. Esimese (arvatava) piiskopi Châlonsi Hildegrimi ajal viidi pealinn Halberstadti, selle kinnitas Karli poeg Ludwig Vaga aastal 814. Piiskopkonna piirid ulatusid algselt Elbe ja Saale jõgedeni idas; siiski, kui keiser Otto I asutas aastal 968 Magdeburgi peapiiskopkonna, kaotas Halberstadt idapoolse poole oma valdustest sellele.

Halberstadti piiskopid rivaalitsesid Magdeburgiga poliitiline mõju saavutamiseks Saksi ja Saali dünastiate ajal. Keiser Heinrich III valitsemise ajal rüütati nad täiendavate territoriaalsete õigustega ja aastal 1062 saadeti piiskop Burchard II Rooma kui keiserlik vahendaja konfliktis paavst Aleksander II ja antipaavst Honorius II vahel. Siiski liitus lesk-keisrinna Agnese ja tema poja Heinrich IV-da endine lemmik aastal 1073 paavst Gregorius VII-ga investituuritülis ja temast sai üks Suure Saksi mässu juhtivaid tegelasi. Pärast Saksi hertsogi Heinrich Lõvi ametist kõrvaldamist muutus Halberstadti territoorium keiserlikuks osariigiks.

Aastal 1479 surus Saksimaa kuurvürst Ernst peale oma 13. aastase poja Ernst II, Magdeburgi peapiiskop aastast 1476, administraatoriks valimise tagasiastunud vürst-piiskop Gebhard von Hoymi asemele. Aastal 1513 järgnes talle ametis Brandenburgi kuurvürsti Joachim I noorem vend Albrecht von Hohenzollern ja Hohenzollernite soost Magdeburgi peapiiskopid jäid administraatoriteks, kuni aastal 1540 sai Halberstadti territooriumist reformatsiooni käigus luterlik. Aastal 1566 sai 2. aastane Braunschweig-Wolfenbütteli hertsog Heinrich Julius esimeseks luterlikuks administraatoriks, pärast mida jäi Halberstadt Braunschweig-Wolfenbütteliga kokku, kuni aastal 1623 Heinrich Juliuse poeg Christian, "hull Halberstadtlane", Kolmekümneaastase sõja ajal tagasi astus. Talle järgnes ametis kuurvürst Joachim III Friedrich von Brandenburgi poeg Christian Wilhelm von Brandenburg.

Vestfaali rahuga aastal 1648 piiskopkond ilmalikustati kui Halberstadti vürstkond ja anti lõpuks Brandenburg-Preisimaa Hohenzollerni valitsejatele. Pärast Viini kongressi 1815. aastal liidendati selle territoorium Preisimaa Saksimaa provintsiga.

Geograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Magdeburgi peapiiskopkonna asutamist kattis Halberstadti piiskopkond järgmised Saksimaa krahvkonnad (Gau): Balsamgau, Derlingau, Nordthüringgau lääneosa, Harzgau, Schwabengau ja Hassegau. Seega ulatus see Oker jõest Hornburgi juures läänes, kus see piirnes Hildesheimi piiskopkonnaga, Saale jõeni idas, kus piiskopid omandasid aastal 1315 endise Ascherslebeni vürstkonna. Braunschweigi linn, mis asetseb Okeri mõlemal kaldal, oli algselt Halberstadti ja Hildesheimi vahel jaotatud, kuni see läks aastal 1142 hertsog Heinrich Lõvile, kes tegi sellest oma residentsi.

Halberstadti piiskopid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimi Aastast Aastani
Hildegrim I 804 827
Thiatgrim 827 840
Haymo 840 853
Hildegrim II 853 886
Agiulf 886 894
Sigismund 894 923
Bernhard 926 968
Hildeward 968 996
Arnulf 996 1023
Branthog 1023 1036
Burchard I 1036 1059
Burchard II 1059 1088
Hamezo (vastupiiskop) 1085 1085
Dietmar 1089 1089
Herrand 1090 1102
Friedrich I (vastupiiskop) 1090 1106
Reinhard 1107 1123
Otto 1123 1135
Rudolf I 1136 1149
Ulrich 1149 1160
Gero von Schowitz 1160 1177
Ulrich 1177 1181
Dietrich von Krosigk 1181 1193
Gardolf von Harbke 1193 1201
Konrad von Krosigk 1201 1209
Friedrich II 1209 1236
Ludolf I 1236 1241
Meinhard 1241 1252
Ludolf II von Schladen (paavsti poolt mitte tunnustatud) 1253 1255
Volrad von Kranichfeld 1254 1295
Hermann von Blankenburg 1296 1304
Albrecht I von Anhalt 1304 1324
Albrecht II 1324 1358
Giselbrecht von Holstein (vastupiiskop) 1324 1343
Albrecht von Mansfeld (vastupiiskop) 1346 1356
Ludwig von Meißen 1357 1366
Albrecht III 1366 1390
Ernst I von Hohnstein 1391 1399
Rudolf von Anhalt 1401 1406
Heinrich von Warberg 1407 1411
Albrecht IV 1411 1419
Johannes von Hoym 1419 1437
Burchard von Warberg 1437 1458
Gebhard von Hoym 1458 1479
Magdeburgi peapiiskoppide administreerimisel
Ernst II (katoliiklik administraator) 1480 1513
Albrecht V (katoliiklik administraator) 1513 1545
Johann Albrecht von Hohenzollern 1545 1550
Friedrich III 1550 1552
Sigismund von Brandenburg 1552 1566
Protestantlikud administraatorid
Heinrich Julius 1566 1613
Heinrich Karl 1613 1615
Rudolf von Braunschweig-Wolfenbüttel 1615 1616
Christian von Braunschweig-Wolfenbüttel 1616 1623
Christian Wilhelm von Brandenburg 1624 1628
Katoliiklik administraator
Leopold Wilhelm
(katoliiklik administraator kanoonilise kvalifikatsiooni puudumise tõttu)
1628 1648