Braunschweigi hertsogkond

Allikas: Vikipeedia

Braunschweig oli ajalooline riik Saksamaal. Algselt Braunschweig-Wolfenbüttel Saksa-Rooma riigis, loodi see iseseisva hertsogkonnana Viini kongressil aastal 1815. Selle pealinn oli Braunschweigi linn.

Braunschweigi hertsogkond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Braunschweigi hertsogkond (oranž) aastal 1914

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ametlik suveräänsuse kinnitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Wolfenbütteli territoorium tunnistati iseseisvaks riigiks Viini kongressil aastal 1815. See oli olnud osa keskaegsest Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonnast. Alates 1705. aastast valdasid kõiki muid Braunschweig-Lüneburgi osi peale Wolfenbütteli Calenbergi ja Lüneburg-Celle vürstid, s.t. Hannoveri kuurvürstid, kuid Wolfenbütteli liin jäi Hannoverist sõltumatuks.

Wolfenbütteli vürstkond oli ajavahemikus 1807 kuni 1813 Vestfaali kuningriigi osa. Viini kongress aastal 1815 tõstis selle iseseisvaks riigiks nimega Braunschweigi hertsogkond.

Karl II (1815–1830)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hertsog Friedrich Wilhelmi vanim poeg, alaealine hertsog Karl oli pandud Ühendkuningriigi ja Hannoveri printsregendi George IV eestkoste alla.

Esiteks oli noor hertsog eriarvamusel oma täiskasvanuks saamise ajast. Siis, aastal 1827, kuulutas Karl mõned tema alaealisuse ajal vastu võetud seadused kehtetuks, mis põhjustas konflikte. Pärast Saksa Liidu sekkumist sunniti Karl nende seadustega nõustuma. Tema administratsiooni peeti korrumpeerunuks ja halvastijuhituks.

Pärast Juulirevolutsiooni aastal 1830 pidi Karl lõpuks tagasi astuma. Braunschweigi loss hävitati täielikult.

Wilhelm VIII (1830–1884)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui Karli vend Wilhelm VIII 10. septembril Braunschweigi saabus, võttis teda vastu juubeldav rahvahulk. Wilhelm pidas end algselt vaid oma venna regendiks, kuid aasta pärast kuulutas end valitsevaks hertsogiks. Karl tegi ebaõnnestunult mõned meeleheitlikud katsed oma vend kukutada.

Wilhelm jättis enamuse riigiasju oma ministritele ja veetis enamuse oma ajast väljaspool oma riiki Oelsi valdustes.

Kuigi Wilhelm ühines aastal 1866 Preisimaa-juhitud Põhja-Saksa Liiduga, jäid tema suhted Preisimaaga pingeliseks, kuna Preisimaa keeldus tunnustamast tema pärijana tema lähimat meessoost sugulast Ernst Augustit.

Kuigi Hannoveri kuningriik annekteeriti aastal 1866 Preisimaa poolt, jäi Braunschweigi hertsogkond suveräänseks ja sõltumatuks. See ühines algul Põhja-Saksa Liiduga ja aastal 1871 Saksa keisririigiga.

1870. aastail sai selgeks, et valitsevate Welfide vanem haru hääbub. Seaduse järgi oleks pidanud hertsogitroonile tõusma Hannoveri dünastia, kuid Preisimaa oli tugevalt selle vastu, et Georg V või tema poeg saaksid Saksa keisririigi liikmesriigi troonile, vähemalt mitte ilma kindlate tingimusteta, sealhulgas truudusevanne Saksa põhiseadusele.

1879. aasta seadusega loodi Braunschweigi hertsogkonnas ajutine regentnõukogu, kes võtaks hertsogi surma korral võimu ja vajadusel nimetaks regendi. Aastal 1884 hertsog Wilhelm suri, Wolfenbütteli liin jõudis lõpule.

Hertsogkonna oleks pidanud saama Hannoveri liin, kuid need ei nõustunud ikka veel sellega, et preislased annekteerisid nende kuningriigi. Seepärast otsustas Riiginõukogu, et rahu Saksa keisririigis saab rikutud, kui hannoverlastele antaks Braunschweig.

Regentvalitsus (1884–1913)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ametisse nimetati kaks regenti: esiteks Albrecht von Preußen kuni oma surmani aastal 1906 ja siis hertsog Johann Albrecht.

Ernst August III (1913–1918)[muuda | redigeeri lähteteksti]

See olukord kestis kuni Georg V pojapoja Ernst Augusti troonileasumiseni aastal 1913. Hertsogkonda valitsesid regendid aastani 1913, kui Hannoveri liin leppis Hohenzollernitega ära ja loobus õigustest Hannoveri kuningriigile. Vana hertsog loobus Braunschweigist oma noorema poja kasuks, kes abiellus keiser Wilhelm II tütrega, vandus truudust Saksa keisririigile ja asus novembris 1913 hertsogkonna troonile.

Keset Saksa revolutsiooni 1918. aastal sunniti hertsog troonist loobuma ja asutati Braunschweigi Vaba Riik kui Weimari vabariigi liikmesriik.

Braunschweigi hertsogid ja regendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Braunschweig-Dannenbergi liin[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1815–1830: Karl II, Friedrich Wilhelmi poeg. Sunniti aastal 1830 Braunschweigist põgenema.
  2. 1830–1884: Wilhelm VIII. Karl II vend. Viimane Braunschweigi liinis, pärast mida läks seaduslik troonijärglus Hannoveri kuninglikule perekonnale, kes olid Preisimaa poolt pärast Austria-Preisi sõda aastal 1866 kõrval tõrjutud.

Regendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1885–1906: Albrecht von Preußen, regent. Saksa valitsus hoidis ära Hannoveri dünastiast Cumberlandi hertsogi Braunschweigi troonile tõusmise ja hertsogit asendas Preisi regent.
  2. 1907–1913: Johann Albrecht, regent.

Hannoveri liin[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1913–1918: Ernst August

Braunschweigi valitsuste kohta aastast 1918 vaata Braunschweigi Vaba Riik.

Kreisid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Braunschweigi hertsogkond jagati aastal 1833 kreisideks. Järgnevad kreisid eksisteerisid aastatel 1833 kuni 1946:

  • Blankenburgi kreis (endine Blankenburgi krahvkond): Blankenburg, Hasselfelde ja Walkenried
  • Braunschweigi linn
  • Braunschweigi kreis: Braunschweig, Riddagshausen ja Vechelde
  • Gandersheimi kreis: Gandersheim, Seesen, Lutter am Barenberge ja Kreiensen
  • Goslari kreis (aastast 1885)
  • Helmstedti kreis: Helmstedt, Schöningen, Königslutter, Wolfsburg ja Calvörde
  • Holzmindeni kreis (aastani 1942): Holzminden, Stadtoldendorf, Ottenstein ja Thedinghausen
  • Salzgitteri linn (aastast 1942)
  • Wolfenbütteli kreis: Wolfenbüttel, Salzgitter, Schöppenstedt ja Harzburg.