Berchtesgadeni praostkond
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2016) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (November 2016) |
|
(Fürst-)Propstei Berchtesgaden 1194–1803 | |
 Vapp
| |
 Berchtesgadeni praostkond ja Salzburgi peapiiskopkond, 1789 | |
| Valitsusvorm | vasallvürstkond |
|---|---|
| Osa | Saksa-Rooma riigist |
| Pealinn | Berchtesgaden |
Berchtesgadeni praostkond või Berchtesgadeni vürstlik praostkond (saksa: Fürstpropstei Berchtesgaden) oli otse keisrile alluv (reichsunmittelbar) Saksa-Rooma riigi vürstkond, mida valitses regulaarkanoonikute kolleegium vürstliku praosti juhtimisel.
Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]
Territoorium koosnes Berchtesgadeni Alpide orust, see on tänapäevased omavalitsused Berchtesgaden, Bischofswiesen, Marktschellenberg, Ramsau ja Schönau am Königssee tänapäeva Saksamaa Baieri liidumaal, samuti mitmest valdusest kaugemal.
Kloostri asukoht oli strateegiliselt tähtis. Esiteks on see ala, kus on tohutult väärtuslikud soolalademed, ja sellisena paiknes see nii, et sai toimida puhverriigina oma palju suuremate naabrite, Baieri hertsogkonna ja Salzburgi peapiiskopkonna vahel, ja seda olukorda enda kasuks ära kasutada. Teiseks oli Berchtesgadeni org peaaegu täielikult kõrgete mägedega ümbritsetud peale ühe puutepunkti põhjas ja oli seega praktiliselt vallutamatu.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Berchtesgadeni klooster, pühitsetud pühale Peetrusele ja Ristija Johannesele, asutati aastal 1102 Baieri hõimuhertsogkonnas augustiini kanoonikute kogukonnana Sulzbachi krahvi Berengari poolt vastavalt tema ema, hiljutise krahvinna Irmgardi testamendi juhistele.
Arvestades soodsat geopoliitilist olukorda ei olnud praostidel raske saavutada kloostri territoriaalset sõltumatust, mis algas riigikloostrist aastal 1194. Aastal 1380 saavutasid praostid kirikliku riigivürsti staatuse ja aastast 1559 oli neil "vürstlike praostidena" hääl Riigipäeval, olles peaaegu võrdses seisundis vürstlike piiskoppidega. Tiitel oli keisririigis peaaegu unikaalne, ainus teine praost, kes omandas kunagi vürstitiitli, oli Švaabimaa Ellwangeni riigiklooster.
Vürstliku praosti positsioon oli sageli ühendatud teiste kõrgete vaimulike positsioonidega ja praostid elasid sageli mujal. Aastatel 1594–1723 valdas tiitlit ja territooriume mõjukas Wittelsbachide perekond, aastast 1612 personaalunioonis Kölni vürstlike peapiiskoppide poolt, kelle nõod valitsesid naabruses Baieri hertsogkonna üle. Salzburgi peapiiskoppide pidev ahnus viis aastal 1611 relvakokkupõrgeteni, kui Wolf Dietrich von Raitenau väed okupeerisid Berchtesgadeni, kuid tõrjuti Baieri hertsogi Maximilian I vägede poolt tagasi.
Aastal 1802/1803 ilmalikustati ja mediatiseeriti praostkond ja selle territooriumid esialgu lühiealisse Salzburgi kuurvürstkonda, mis vastavalt 1805. aasta Pressburgi rahule läks Austria keisririigile ja lõpuks aastal 1810 äsja loodud Baieri kuningriigile. Kloostriehitisi kasutati mõnda aega kasarmutena, kuid aastal 1818 määrati klooster kuninglikuks residentsiks Wittelsbachidele, kes kasutasid seda suvepaleena.
Pärast Baieri monarhia lõppu haldas ehitisi aastast 1923 Wittelsbachi Hüvitusfond (Wittelsbacher Ausgleichsfonds). Mõned ruumid on külastajatele avatud, samas muid hooneosi kasutavad endiselt Wittelsbachid. Kloostrikirik tegutseb nüüd Berchtesgadeni kihelkonnakirikuna.