Sagadi mõis

Allikas: Vikipeedia
Sagadi mõisa peahoone eestvaade

Sagadi mõis (saksa keeles Saggad) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeval on see Vihula vallas Lääne-Viru maakonnas.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõisa on esmakordselt mainitud 1469. aastal, mil see kuulus Risbiteride perekonnale. 21. märtsil 1469 andis Helmeyt Risebiter mõisa oma vennale Otto Risebiterile. 1630. aastal oli mõisa omanik šotlane Jacob MacDuwald, Jurgen von den Bergi tütre mees. 1684. aastal omandas mõisa Rootsi kindraladjudant Gideon von Fock, kes saigi Fockide suguvõsa Sagadi liini rajajaks. 1740. aastal tunnistati Sagadi mõis Fockide pärusmõisaks. Päranduse jagamise lepinguga sai mõisa koos Tallinnas Toompeal asuva majaga noorim poeg Johann Ernst von Fock. 1782. aastal päris Sagadi Gideon Ernst von Fock. Alates 1827. aastast oli Sagadi mõisnik Paul Alexander Eduard von Fock. Aastail 18611872 oli mõis renditud Metsiku mõisa omanikule L. von Uexküllile. Mõisaomanik Paul Alexander Eduard von Fock ise reisis neil aastail ringi. Järgmine mõisaomanik oli Alexander Gideon von Fock. Viimasele mõisaomanikule Ernst von Fockile jäeti mõisast pärast 1919. aasta võõrandamist ainult mõisasüda.[1] Viimane võõrandamiseelne omanik Ernst von Fock lahkus 1939. aastal Umsiedlungi käigus Saksamaale.

Kuni 1974. aastani paiknes mõisa peahoones kool. Praegu kuulub mõisakeskus Riigimetsa Majandamise Keskusele.

Alates 1999. aastast tegutseb peahoones Sagadi looduskool. Aasta 2009 aprillis toimunud Giidi -ja kodulookonkursil "Sagadi Mõisarääkijad" tunnistati parimaks mõisagiidiks Maie Kaja.

Mõisakompleks[muuda | redigeeri lähteteksti]

18. sajandi keskel laskis tollane omanik Johann Ernst von Fock rajada ühekorruselise rokokoostiilis peahoone, mis valmis Tallinna arhitekti Johann Nicolaus Vogeli projekti järgi.

Aastail 17931795 ehitati mõisahoone Gideon Ernst von Focki eestvedamisel ligi kaks korda pikemaks ja sellele anti hilisbarokne väliskuju. Samal perioodil rajati ka peahoone esise väljaku ääres paiknevad kõrvalhooned ja valmis peahoone taga asuv tiik. 19. sajandi lõpus uuendati mõisahoone interjööri ja lisati tagaküljele rõdu.

Mõisakompleksi hakati 1977. aastal ulatuslikult restaureerima, tööd lõpetati 1980. aastate lõpus.

Riigimetsa Majandamise Keskusele kuuluvas mõisasüdames paiknevad metsamuuseum, hotell, restoran ja looduskool.

Peahoone pargipoolne külg
Suurenda
Peahoone pargipoolne külg

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Ajalugu. Sagadi mõis.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

59.5361111126.05861111