SI-süsteemi ühikud

SI-süsteemi ühikud on rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis antud mõõtühikud. Need jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela), ning nende ühikute astmete korrutisteks ehk tuletatud ühikuteks.

SI-süsteemi ühikute sümbolid kirjutatakse väikeste tähtedega. Erandiks on ühikud, mille nimi on tuletatud isikunimest.

SI-süsteemi põhiühikud

SI-süsteemi põhiühikud

Nimetus	Sümbol	Füüsikaline suurus	Hetkel kehtiv (2005) definitsioon	Ajalooline päritolu või põhjendus
meeter	m	pikkus	"Meeter on vahemaa, mille valgus läbib ajavahemikus ⁄ 299 792 458 of a second." 17. CGPM (1983, resolutsioon 1, CR, 97)	1 ⁄ 10,000,000 teepikkusest Maa ekvaatorist ja põhjapooluseni piki Pariisi läbivat meridiaani.
kilogramm	kg	mass	"Kilogramm on massi mõõtühik; see on võrdne rahvusvahelise kilogrammi prototüübi massiga." 3. CGPM (1901, CR, 70)	Kilogramm on liitri vee mass.
sekund	s	aeg	"Sekund on tseesium 133 aatomi põhioleku ülipeenstruktuuri üleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770 võnkeperioodi kestus." 13. CGPM (1967/68, resolutsioon 1; CR, 103) "Selles definitsioonis peetakse silmas paigalseisvat tseesiumi aatomit temperatuuril 0 K." (Lisatud aastal 1997 CIPM poolt)	Ööpäev on jagatud 24 tunniks, mis on omakorda jagatud 60 minutiks ja iga minut omakorda 60 sekundiks.
amper	A	voolutugevus	"Amper on konstantne selline elektrivool, mis põhjustaks kahes paralleelse lõpmatu pikkusega ja tühise ristlõike pindalaga elektrijuhi vahel jõu 2 × 10−7 njuutonit meetri kohta, kui need juhid asuvad teineteisest 1 meetri kaugusel vaakumis." 9. CGPM (1948)	Esialgselt oli amper defineeritud elektrokeemiliselt kui voolutugevus, mille mõjul ladestub hõbenitraadi lahusest 1.118 milligrammi hõbedat sekundis. SI-süsteemi amper erineb viimases 0.015%.
kelvin	K	termodünaamiline temperatuur	"Kelvin, termodünaamilise temperatuuri ühik, on murdosa 1 ⁄ 273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist." 13. CGPM (1967/68, resolutsioon 4; CR, 104) "Selles definitsioonis eeldatakse, et vesi koosneb isotoopidest, mille mahu tüpsed suhtarvud on järgmised: 0.000 155 76 mooli 2H ühe mooli 1H kohta, 0.000 379 9 mooli 17O ühe mooli 16O kohta ja 0.002 005 2 mooli 18O ühe mooli 16O kohta." (Lisatud aastal 2005 CIPM poolt)	Celsiuse skaala: Kelvini skaalas ühtib ühe kraadine temperatuuri muutus Celsiuse skaala 1 kraadise temperatuurimuutsega, kuid see on termodünaamiline skaala (0 K on absoluutne null).
mool	mol	ainehulk	"1. Mool on kogus ainet, mis sisaldab sama palju elementaarseid objekte kui 0.012 kilogrammi süsinik 12; selle sümbol on 'mol.' 2. Kui mooli kasutatakse, siis võivad elementaarsed objektid olla kas aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, teised osakesed või määratletud kogumid sellistest osakestest." 14. CGPM (1971, resolutsioon 3; CR, 78) "Selles definitsoonis on mõistetud, et mitteseotud süsinik 12 aatomid on paigal ja oma põhiolekus" (Lisatud aastal 1980 CIPM poolt)	Aatommass või molekulmass jagatud molaarmassi konstandiga, 1 g/mol.
kandela	cd	valgustugevus	"Kandela on valgustugevus etteantud suunas valgusallika jaoks, mis kiirgab monokromaatset kiirgust sagedusel 540×1012 Hz ja mille kiirgustugevus antud suunas on 1/683 vatt steradiaani kohta." 16. CGPM (1979, resolutsioon 3; CR, 100)	Baseerub standardse küünla valgustugevusel.

Erinimetusga SI tuletatud ühikud

Erinimetusega tuletatud ühikud SI-süsteemis

Nimetus	Sümbol	Füüsikaline suurus	Avaldis teiste ühikute kaudu	Avaldis SI põhiühikute kaudu
herts	Hz	sagedus	1/s	s−1
radiaan	rad	nurk	m/m	dimensioonitu
steradiaan	sr	ruuminurk	m2/m2	dimensioonitu
njuuton	N	jõud, raskus	kg⋅m/s2	kg⋅m⋅s−2
paskal	Pa	rõhk, pinge	N/m2	kg⋅m−1⋅s−2
džaul	J	energia, mehaaniline töö, soojushulk	N⋅m = C⋅V = W⋅s	kg⋅m2⋅s−2
vatt	W	võimsus, kiirgusvoog	J/s = V⋅A	kg⋅m2⋅s−3
kulon	C	elektrilaeng	s⋅A	s⋅A
volt	V	pinge, elektromotoorjõud	W/A = J/C	kg⋅m2⋅s−3⋅A−1
farad	F	mahtuvus	C/V	kg−1⋅m−2⋅s4⋅A2
oom	Ω	takistus, impedants, reaktiivtakistus	V/A	kg⋅m2⋅s−3⋅A−2
siimens	S	elektrijuhtivus	1/Ω = A/V	kg−1⋅m−2⋅s3⋅A2
veeber	Wb	magnetvoog	J/A	kg⋅m2⋅s−2⋅A−1
tesla	T	magnetiline induktsioon	V⋅s/m2 = Wb/m2 = N/(A⋅m)	kg⋅s−2⋅A−1
henri	H	induktiivsus	V⋅s/A = Wb/A	kg⋅m2⋅s−2⋅A−2
Celsiuse kraad	°C	temperatuur relative to 273.15 K	K	K
luumen	lm	valgusvoog	cd⋅sr	cd
luks	lx	valgustatus	lm/m2	m−2⋅cd
bekrell	Bq	radioaktiivsus (lagunemisprotsesse sekundis)	1/s	s−1
grei	Gy	(ioniseeriva kiirguse) neeldumisdoos	J/kg	m2⋅s−2
siivert	Sv	(ioniseeriva kiirguse) ekvivalentdoos	J/kg	m2⋅s−2
katal	kat	katalüütiline aktiivsus	mol/s	s−1⋅mol

SI-süsteemis mainitud mitte SI-ühikud

Ametlikult SI ühikutega koos kasutamiseks aksepteeritud ühikud

Nimetus	Sümbol	Füüsikaline suurus	Avaldis SI-ühikutes
Ühikud, mis on defineeritud SI-ühikute kordsetena
minut	min	aeg	1 min = 60 s
tund	h	aeg	1 h = 60 min = 3600 s
ööpäev	d	aeg	1 d = 24 h = 1440 min = 86400 s
nurgakraad	°	nurk	1° = (π / 180) rad
nurgaminut	′	nurk	1′ = (1 / 60)° = (π / 10800) rad
nurgasekund	″	nurk	1″ = (1 / 60)′ = (1 / 3600)° = (π / 648000) rad
hektar	ha	pindala	1 ha = 100 a = 10000 m2 = 1 hm2
liiter	l or L	ruumala	1 L = 1 dm3 = 0.001 m3 = 1000 cm3
tonn	t	mass	1 t = 103 kg = 1 Mg
Logaritmilised ühikud
neeper	Np	väljatugevuste dimensioonitu suhe	LF = ln(F / F0) Np
		võimsuste dimensioonitu suhe	LP = 1/2 ln(P / P0) Np
bell, detsibell	B, dB	väljatugevuste dimensioonitu suhe	LF = 2 log10(F / F0) B
		võimsuste dimensioonitu suhe	LP = log10(P / P0) B
Ühikud, mille väärtus määratakse eskperimendist
elektronvolt	eV	energia	1 eV = 1,60217653(14)×10−19 J
aatommassiühik dalton	u Da	mass	1 u = 1 Da = 1,66053886(28)×10−27 kg
astronoomiline ühik	ua	pikkus	1 ua = 1,49597870691(6)×1011 m
Loomulikud ühikud
kiiruse loomulik ühik (valguse kiirus vaakumis)	c0	kiirus	299 792 458 m/s (täpne)
mõju loomulik ühik (taandatud Plancki konstant)	ħ	mõju	1,05457168(18)×10−34 J•s
massi loomulik ühik (elektroni mass)	me	mass	9,1093826(16)×10−31 kg
aja loomulik ühik	ħ / mec02	aeg	1,2880886677(86)×10−21 s
Atomistlikud ühikud
elektrilaengu atomistlik ühik (elementaarlaeng)	e	elektrilaeng	1,60217653(14)×10−19 C
massi atomistlik ühik (elektroni mass)	me	mass	9,1093826(16)×10−31 kg
mõju atomistlik ühik (taandatud Plancki konstant)	ħ	mõju	1,05457168(18)×10−34 J•s
pikkus atomistlik ühik, bohr (Bohri raadius)	a0	pikkus	0,5291772108(18)×10−10 m
energia atomistlik ühik, hartree (Hartree energia)	Eh	energia	4,35974417(75)×10−18 J
aja atomistlik ühik	ħ / Eh	aeg	2,418884326505(16)×10−17 s

Levinud ühikud, mida SI ei tunnista

Nimetus	Sümbol	Füüsikaline suurus	Avaldis SI-ühikutes
Ongström	Å	pikkus	1 Å = 0.1 nm = 10−10 m
barn	b	pindala	1 b = 10−28 m2
baar	bar	rõhk	1 bar = 105 Pa
atmosfäär	atm	rõhk	1 atm = 1013.25 mbar = 1013.25 hPa = 101 325 Pa
elavhõbedasamba kõrgus	mmHg	rõhk	1 mmHg = 133,322387415 Pa at 0 °C = 133,322387415 N/m2 at 0 °C = 133,322387415 kg·cm−1·s−2 at 0 °C
torr	Torr	rõhk	1 Torr = 133.322368421... Pa = 133.322368421... N/m2 = 133.322368421... kg·cm−1·s−2

Vaata ka

• Vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend