SI-süsteemi ühikud

Allikas: Vikipeedia

SI-süsteemi ühikud on rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis antud mõõtühikud. Need jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela), ning nende ühikute astmete korrutisteks ehk tuletatud ühikuteks.

SI-süsteemi ühikute sümbolid kirjutatakse väikeste tähtedega. Erandiks on ühikud, mille nimi on tuletatud isikunimest.

SI-süsteemi põhiühikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

SI-süsteemi põhiühikud
Nimetus Sümbol Füüsikaline suurus Hetkel kehtiv (2005) definitsioon Ajalooline päritolu või põhjendus
meeter m pikkus "Meeter on vahemaa, mille valgus läbib ajavahemikus  299 792 458 of a second."
17. CGPM (1983, resolutsioon 1, CR, 97)
 10,000,000 teepikkusest Maa ekvaatorist ja põhjapooluseni piki Pariisi läbivat meridiaani.
kilogramm kg mass "Kilogramm on massi mõõtühik; see on võrdne rahvusvahelise kilogrammi prototüübi massiga."
3. CGPM (1901, CR, 70)
Kilogramm on liitri vee mass.
sekund s aeg "Sekund on tseesium 133 aatomi põhioleku ülipeenstruktuuri üleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770 võnkeperioodi kestus."
13. CGPM (1967/68, resolutsioon 1; CR, 103)
"Selles definitsioonis peetakse silmas paigalseisvat tseesiumi aatomit temperatuuril 0 K."
(Lisatud aastal 1997 CIPM poolt)
Ööpäev on jagatud 24 tunniks, mis on omakorda jagatud 60 minutiks ja iga minut omakorda 60 sekundiks.
amper A voolutugevus "Amper on konstantne selline elektrivool, mis põhjustaks kahes paralleelse lõpmatu pikkusega ja tühise ristlõike pindalaga elektrijuhi vahel jõu 2 × 10−7 njuutonit meetri kohta, kui need juhid asuvad teineteisest 1 meetri kaugusel vaakumis."
9. CGPM (1948)
Esialgselt oli amper defineeritud elektrokeemiliselt kui voolutugevus, mille mõjul ladestub hõbenitraadi lahusest 1.118 milligrammi hõbedat sekundis. SI-süsteemi amper erineb viimases 0.015%.
kelvin K termodünaamiline temperatuur "Kelvin, termodünaamilise temperatuuri ühik, on murdosa 1  273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist."
13. CGPM (1967/68, resolutsioon 4; CR, 104)
"Selles definitsioonis eeldatakse, et vesi koosneb isotoopidest, mille mahu tüpsed suhtarvud on järgmised: 0.000 155 76 mooli 2H ühe mooli 1H kohta, 0.000 379 9 mooli 17O ühe mooli 16O kohta ja 0.002 005 2 mooli 18O ühe mooli 16O kohta."
(Lisatud aastal 2005 CIPM poolt)
Celsiuse skaala: Kelvini skaalas ühtib ühe kraadine temperatuuri muutus Celsiuse skaala 1 kraadise temperatuurimuutsega, kuid see on termodünaamiline skaala (0 K on absoluutne null).
mool mol ainehulk "1. Mool on kogus ainet, mis sisaldab sama palju elementaarseid objekte kui 0.012 kilogrammi süsinik 12; selle sümbol on 'mol.'

2. Kui mooli kasutatakse, siis võivad elementaarsed objektid olla kas aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, teised osakesed või määratletud kogumid sellistest osakestest."
14. CGPM (1971, resolutsioon 3; CR, 78)
"Selles definitsoonis on mõistetud, et mitteseotud süsinik 12 aatomid on paigal ja oma põhiolekus"
(Lisatud aastal 1980 CIPM poolt)

Aatommass või molekulmass jagatud molaarmassi konstandiga, 1 g/mol.
kandela cd valgustugevus "Kandela on valgustugevus etteantud suunas valgusallika jaoks, mis kiirgab monokromaatset kiirgust sagedusel 540×1012 Hz ja mille kiirgustugevus antud suunas on 1/683 vatt steradiaani kohta."
16. CGPM (1979, resolutsioon 3; CR, 100)
Baseerub standardse küünla valgustugevusel.

Erinimetusega SI tuletatud ühikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Erinimetusega tuletatud ühikud SI-süsteemis
Nimetus Sümbol Füüsikaline suurus Avaldis teiste ühikute kaudu Avaldis SI põhiühikute kaudu
herts Hz sagedus 1/s s−1
radiaan rad nurk m/m dimensioonitu
steradiaan sr ruuminurk m2/m2 dimensioonitu
njuuton N jõud, raskus kg⋅m/s2 kg⋅m⋅s−2
paskal Pa rõhk, pinge N/m2 kg⋅m−1⋅s−2
džaul J energia, mehaaniline töö, soojushulk N⋅m = C⋅V = W⋅s kg⋅m2⋅s−2
vatt W võimsus, kiirgusvoog J/s = V⋅A kg⋅m2⋅s−3
kulon C elektrilaeng s⋅A s⋅A
volt V pinge, elektromotoorjõud W/A = J/C kg⋅m2⋅s−3⋅A−1
farad F mahtuvus C/V kg−1⋅m−2⋅s4⋅A2
oom Ω takistus, impedants, reaktiivtakistus V/A kg⋅m2⋅s−3⋅A−2
siimens S elektrijuhtivus 1/Ω = A/V kg−1⋅m−2⋅s3⋅A2
veeber Wb magnetvoog J/A kg⋅m2⋅s−2⋅A−1
tesla T magnetiline induktsioon V⋅s/m2 = Wb/m2 = N/(A⋅m) kg⋅s−2⋅A−1
henri H induktiivsus V⋅s/A = Wb/A kg⋅m2⋅s−2⋅A−2
Celsiuse kraad °C temperatuur relative to 273.15 K K K
luumen lm valgusvoog cd⋅sr cd
luks lx valgustatus lm/m2 m−2⋅cd
bekrell Bq radioaktiivsus (lagunemisprotsesse sekundis) 1/s s−1
grei Gy (ioniseeriva kiirguse) neeldumisdoos J/kg m2⋅s−2
siivert Sv (ioniseeriva kiirguse) ekvivalentdoos J/kg m2⋅s−2
katal kat katalüütiline aktiivsus mol/s s−1⋅mol

SI-süsteemis mainitud mitte SI-ühikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ametlikult SI ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud ühikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimetus Sümbol Füüsikaline suurus Avaldis SI-ühikutes
Ühikud, mis on defineeritud SI-ühikute kordsetena
minut min aeg 1 min = 60 s
tund h aeg 1 h = 60 min = 3600 s
ööpäev d aeg 1 d = 24 h = 1440 min = 86400 s
nurgakraad ° nurk 1° = (π / 180) rad
nurgaminut nurk 1′ = (1 / 60)° = (π / 10800) rad
nurgasekund nurk 1″ = (1 / 60)′ = (1 / 3600)° = (π / 648000) rad
hektar ha pindala 1 ha = 100 a = 10000 m2 = 1 hm2
liiter l or L ruumala 1 L = 1 dm3 = 0.001 m3 = 1000 cm3 
tonn t mass 1 t = 103 kg = 1 Mg
Logaritmilised ühikud
neeper Np väljatugevuste dimensioonitu suhe LF = ln(F / F0) Np
    võimsuste dimensioonitu suhe LP = 1/2 ln(P / P0) Np
bell, detsibell B, dB väljatugevuste dimensioonitu suhe LF = 2 log10(F / F0) B
    võimsuste dimensioonitu suhe LP = log10(P / P0) B
Ühikud, mille väärtus määratakse eksperimentaalselt
elektronvolt eV energia 1 eV = 1,60217653(14)×10−19 J
aatommassiühik
dalton
u
Da
mass 1 u = 1 Da = 1,66053886(28)×10−27 kg
astronoomiline ühik ua pikkus 1 ua = 1,49597870691(6)×1011 m
Loomulikud ühikud
kiiruse loomulik ühik (valguse kiirus vaakumis) c0 kiirus 299 792 458 m/s (täpne)[1]
mõju loomulik ühik (taandatud Plancki konstant) ħ mõju 1,05457168(18)×10−34 Js
massi loomulik ühik (elektroni mass) me mass 9,1093826(16)×10−31 kg
aja loomulik ühik ħ / mec02 aeg 1,2880886677(86)×10−21 s
Atomistlikud ühikud
elektrilaengu atomistlik ühik (elementaarlaeng) e elektrilaeng 1,60217653(14)×10−19 C
massi atomistlik ühik (elektroni mass) me mass 9,1093826(16)×10−31 kg
mõju atomistlik ühik (taandatud Plancki konstant) ħ mõju 1,05457168(18)×10−34 Js
pikkus atomistlik ühik, bohr (Bohri raadius) a0 pikkus 0,5291772108(18)×10−10 m
energia atomistlik ühik, hartree (Hartree energia) Eh energia 4,35974417(75)×10−18 J
aja atomistlik ühik ħ / Eh aeg 2,418884326505(16)×10−17 s

Levinud ühikud, mida SI ei tunnista[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimetus Sümbol Füüsikaline suurus Avaldis SI-ühikutes
Ongström Å pikkus 1 Å = 0,1 nm = 10−10 m
barn b pindala 1 b = 10−28 m2
baar bar rõhk 1 bar = 105 Pa
atmosfäär atm rõhk 1 atm = 1013,25 mbar = 1013,25 hPa = 101 325 Pa
elavhõbedasamba kõrgus mmHg rõhk 1 mmHg = 133,322387415 Pa 0 °C juures = 133,322387415 N/m2 0 °C  juures = 133,322387415 kg·cm−1·s−2 at 0 °C
torr Torr rõhk 1 Torr = 133,322368421... Pa = 133,322368421... N/m2 = 133,322368421... kg·cm−1·s−2

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Sel juhul ei mõõdeta katseliselt mitte valguse kiirust vaid meetri pikkust.