Valguse kiirus

Allikas: Vikipeedia

Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus. Mõiste valguse kiiruse all peetakse enamasti silmas valguse kiirust vaakumis. Antud artikkel räägib valguse kiirusest viimases tähenduses.

Elektromagnetlainete leviku kiirus sõltub üldjuhul keskkonnast, kus need levivad. Kõige suurem on see vaakumis. Vastavalt Einsteini relatiivsusprintsiibile on valguse kiiruse vaakumis ühesugune kõikides inertsiaalsetes taustsüsteemides ega sõltu valgusallika liikumise kiirusest. Lähtuvalt viimasest printsiibist on valguse kiirus vaakumis füüsikaline konstant, mille väärtus on

c = 299\,792\,458 \ m/s \approx 3 \times 10^8 \ m/s, \,

kus c tähistab valguse kiirust vaakumis. Ülalantud väärtus on täpne; see pole mõõtmistulemus, vaid selle kaudu defineeritakse tänapäeval SI-süsteemi pikkusühik meeter.

Universaalne piirkiirus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vastavalt relatiivsusteooriale liiguvad osakesed, millel seisumass puudub, alati valguse kiirusel. Sellisteks osakesteks on footonid ja gluuonid. Seisumassiga osakesed peavad aga alati liikuma kiirusega, mis on väikesem, kui valguse kiirus vaakumis. Sellise osakese kiirendamiseks valguse kiirusele läheks tarvis lõputult energiat. Seega on valguse kiirus vaakumis ühtlasi maksimaalne võimalik kiirus, millega üks objekt võib teiste suhtes liikuda.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valguse kiiruse määras esimesena taani astronoom Ole Rømer (1676) ja täpsemalt prantslane Armand Hippolyte Louis Fizeau (1849).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Cherenkovi kiirgus on kiirgus, mis tekib kui laetud osake liigub kiiremini kui valgus antud keskkonnas.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • [1] (ingliskeelne video Ole Rømeri valguse kiiruse mõõtmisest)
  • [2] (ingliskeelne video Hippolyte Fizeau 1849 a. eksperimendist)