Magnetiline induktsioon

Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja vastavas ruumipunktis: magnetiline induktsioon on magnetvälja magnetvoo tihedus. Tähiseks on B ja SI-süsteemi ühikuks tesla (T), mis avaldub SI-põhiühikutes kg⋅s⁻²⋅A⁻¹

Magnetvälja põhjustatav jõud

 Pikemalt artiklis Lorentzi jõud

Magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud

$\mathbf{F} = q (\mathbf{v} \times \mathbf{B}),$

kus

F on jõud (njuutonites);

q on osakese elektrilaeng (kulonites);

v on osakese hetkkiirus (m/s);

B on magnetiline induktsioon (T).

Vooluga juhile mõjuv jõud

Kui sirge, liikumatu juhe, milles on elektrivool, asetada välisesse magnetvälja, siis sellele juhile mõjub jõud. See jõud on Lorentzi jõu tulemus (Lorentzi jõud mõjub igale juhis liikuvale elektrilaenguga osakesele). Kogu jõud on seega:

$\mathbf{F} = I \mathbf{L} \times \mathbf{B} \,$

kus

F = jõud, mõõdetuna njuutonites;

I = voolutugevus juhis, mõõdetuna amprites;

B = magnetvälja vektor, mõõdetuna teslades;

L = vektor, mille suurus on võrdne juhi pikkusega (meetrites), ja mille suund ühtib elektrivoolu kokkuleppelise suunaga juhis (positiivse elektrilaenguga osakeste liikumise suund).

Kui juhe on kõver, mitte sirge, siis sellele mõjuva jõu arvutamisel tuleb arvutada igale lõpmatult väikesele juhtme jupile mõjuvat jõudu integreerimise kaudu.

Magnetilise induktsiooni võrdlusskaala

10³ T - aatomisisesed mõjutused;

10² T - ülijuhitvad magnetid;

10¹ T - tsüklotron, sünkrofasotron;

10⁰ T - püsimagnetid;

10^-1 T - magnetilised veepehmendusseadmed;

10^-2 T - meditsiiniaparatuur magnetraviks;

10^-4 T - geomagnetväli;

10^-7 T - taimede magnetväli;

10^-10 T - inimsüdame magnetväli;

10^-12 T - inimaju magnetväli.

Vaata ka

• Lorentzi jõud
• Elektrostaatiline induktsioon
• Elektromagnetiline induktsioon
• Eneseinduktsioon