Mehaaniline töö

Allikas: Vikipeedia

Töö ehk mehaaniline töö (tähis: A või W) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutust ning võrdub jõu ja jõu mõjul liikunud keha nihkevektori skalaarkorrutisega. Kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub, siis teeb see jõud tööd.

Mõõtühik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Töö ühik SI-süsteemis on džaul (J).

Mehaaniline töö.png(1)

Mehaanilist tööd arvutatakse valemiga:

W = \vec{F}\cdot\vec{s} (1),

kus W – töö, F – jõud, s – nihe.

Lihtsamaid valemeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui jõu suund on sama liikumise suunaga, võib kasutada valemit

W = Fs (2),

kus F on kehale mõjuv jõud, ja s keha poolt läbitud teepikkus. Kui kehale mõjub jõud mingi nurga α all (joonis 1), siis võib kasutada valemit:

W = Fs·cos α (3)

Positiivne ja negatiivne töö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Töö on positiivne, kui jõud on samasuunaline liikumisega, aidates seega liikumisele kaasa. Positiivse töö puhul on nurk α jõu ja keha liikumissuuna vahel teravnurk ehk suurusega alla 90° (valem 3).

Töö on negatiivne, kui jõud on vastassuunaline liikumisega, takistades seega liikumist. Öeldakse, et keha töötab jõule(liikumisele) vastu. Negatiivse töö puhul on nurk α jõu ja keha liikumissuuna vahel nürinurk ehk suurusega üle 90° (valem 3):

kui α < 90°, siis cos α > 0 ja W > 0,
kui 90° < α < 180°, siis cos α < 0 ja W < 0.

Positiivset tööd teeb näiteks atra vedav traktor või raskusjõud kukkuvate kehade puhul. Negatiivset tööd teeb näiteks hõõrdejõud traktori ja maapinna vahel ning õhk (õhutakistus) õhus liikuvate kehade puhul. Hõõrdejõud teeb alati ainult negatiivset tööd.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]