Rollo May

Allikas: Vikipeedia

Rollo Reece May (21. aprill 190922. oktoober 1994) oli ameerika psühholoog, keda seostatakse humanistliku ja eksistentsiaalpsühholoogiaga, peetakse ka eksistentsiaalse psühholoogia rajajaks.

Teooria[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arenguetapid[muuda | redigeeri lähteteksti]

May eesmärk oli analüüsida inimeksistentsi alusstruktuure ning mõista inimeste kriiside reaalseid põhjuseid. Oma töös oli ta mõjutatud humanistlikkust koolkonnast (nt A. Maslow, E.S. Fromm jt.) ning soovis lepitada eksistensiaalpsühholoogia teiste filosoofiatega (eriti S. Freudi omaga).

May käsitleb eksistensialistlismi läbi arenguetappide (mitte rangelt Freudi järgi):

Süütus – imiku ego ja eneseteadvuse eelne tasand. Süütus on eelmoraalne (pole hea ega halb). Teeb ainult seda, mida vajab ellu jäämiseks (piltlikult öeldes tapab, et süüa). See tähendab, et omab tahet, mis suunab vajadusi täitma.

Mässulisus – lapsepõlve ja teismelise tasand, kus areneb ego ja eneseteadvus. Areng toimub läbi läbi täiskasvanutega vastandumise. Mässuline inimene tahab vabadust, aga ei mõista veel täielikult vastutust, mis sellega kaasneb. Näiteks tahab teismeline kasutada taskuraha äranägemise järgi, aga eeldab, et lapsevanemad annavad seda ning näeb selle mitte saamist ebaõiglusena.

Tavaline – normaalne täiskasvanu ego (konvensionaalne). On õppinud vastutustundlikkust, kuid leiab, et see on liiga nõudlik. Sellest tulenevalt peitub konformsuse ja traditsionaalsete väärtuste taha.

Loov – autentne täiskasvanu, eksistensialistlik tasand. Eksisteerib ego ja eneseaktualisatsioonist kaugemal. Inimene, kes aktsepteerib saatust ja suudab ärevusele (teadmatus, kontrollimatus) vastus seista.

Need ei ole etappid traditsionaalses mõttes – laps võib olla vahepeal süütu, tavaline või loov; täiskasvanu võib olla mässumeelne. Ainus seos vanusega on väljapaistvus – mässulisus peegeldub kahe aastases ja teismelises.    

Armastus ja Tahe[muuda | redigeeri lähteteksti]

May oli 60ndatel toimunud "Seksuaalse Revolutsiooni" suur kriitik. Tema arvates tähendas inimeste seksuaalse eksperimenteerimise tõus seda, et seksuaase vabaduse ideoloogia hakkas asendama armastuse vabadust - tema hinnangul oli armastus kavatsuslik ja indiviidi poolt teadlikult juhitud, seksuaalsus oli aga selle täielik vastand. Sellest tulenevalt leidis ta, et seksuaalsusele impulsile järgi andmine ei tee inimest vabaks, vaid just vangistab.

May uskus, et hipi subkultuuri tõus ning pornograafia ja kommertsialiseerimine lahutavad ühiskondlikkul tasandil järjest rohkem armastust ja seksi. See tähendab, et emotsiooni (seksuaalset iha) lahutatakse järjest rohkem mõistusest (armastusest), mille tulemusena normaliseerub seksuaalsuhete otsimine ning mandub loomulik tung teise inimesega suhte loomiseks, et uut elu luua.

Ta uskus, et on viite tüüpi armastust, kuid neid ei tohiks üksteisest eraldada. Tema meelest on aga ühiskond aga armastuse ja seksi kaheks erinevaks ideoloogiaks jaganud.

5 tüüpi armastust:

Seks – iha, pinge vabastus

Eros – Proaktiivne armastus, kogemuslik

Philia – Vennalik armastus, meeldimine

Agape – Isetu armastus, pühendumus teiste heolule

Autentne armastus – inkorporeerib kõike eelnevaid  

Bibliograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]