Sõrmkübar (perekond)

Allikas: Vikipeedia
Sõrmkübar
Verev sõrmkübar Digitalis purpurea
Verev sõrmkübar Digitalis purpurea
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Iminõgeselaadsed Lamiales
Sugukond: Mailaselised Scrophulariaceae
Perekond: Sõrmkübar Digitalis

Sõrmkübar (Digitalis) on iminõgeselaadsete seltsi mailaseliste sugukonda kuuluv kahe- ja mitmeaastaste rohttaimede ja põõsaste perekond.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Perekonna teaduslik nimi digitalis tähendab "sõrmesarnane" ja viitab asjaolule, et taime õit saab üsna mugavalt panna inimese sõrme otsa.

Levila ja kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selle perekonna liigid kasvavad looduslikult Lääne- ja Lõuna-Euroopas, Lääne- ja Kesk-Aasias ning Loode-Aafrikas.

Sõrmkübar eelistab kasvada pooleldi või täielikult varjus happelistel muldadel. Teda leidub hõredates metsades, raiesmikel, nõmmede ja rabade servadel, rannakaljudel ning kaljustel ja muidu järskudel nõlvadel. Sageli leidub teda kohtades, kus pinnas on kahjustunud, näiteks pärast tulekahjusid või värsketel raiesmikel.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taime vars on jäik, harunemata ja 3–15 dm kõrge. Lehed on vahelduvad, terve servaga, piklikud või süstjad ja terava tipuga.

Sõrmkübara õied moodustavad pika täha. Õied on torujad ning värvilt valged või roosad, harvem kollased. Õitel võivad olla mitmesugused täpid või laigud. Õietupp koosneb 5 tupplehest. Taimed õitsevad juunis-augustis.

Taime vili on väikeste pruunide seemnetega kupar. Seemne mass on keskmiselt 100 g. Seeme on idanemisvõimeline 2-3 aastat.

Mürgisus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõik taime osad on mürgised, kaasa arvatud juured ja seemned. Eriti mürgised on ülemised lehed. Kuivatamine ei vähenda taime mürgisust. Taim on mürgine ka kõigile kariloomadele ja kiskjalistele. On esinenud surma. Sõrmkübarat ei tohiks segamini ajada ohutu varemerohuga. Mürgine võib olla ka vesi vaasis, milles on hoitud lõikeõisi.

Sõrmkübaramürgistuse esimesed tundemärgid on nohu, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, peavalu, hallutsinatsioonid ja deliirium. Sõltuvalt mürgistuse raskusest võivad esineda ebakorrapärane või aeglane pulss, krambid ja lõpuks südame seiskumine. Esineda võivad ajuhäired, eriti nägemishäired. Kõik asjad võivad olla erilist värvi, kõige sagedamini kollakat kuni rohelist värvi, ja valgusallikate ümber tundub olevat sinine halo.

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Perekonda kuulub ulmbes 35 liiki. Endise NSV Liidu maa-alal kasvab neist kuus, neist neli üksnes Kaukaasias.