Püha
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel räägib sakraalsusest; päeva kohta vaata artiklit Pühad; paikade ja teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Püha (täpsustus) |
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
Püha ehk sakraalne (ld. sacer, sanctus) on nähtus, olend, paik, aeg, ese, tekst vm., mis on oluline, puutumatu, õige, tõene. Seda sõna kasutatakse tänapäeval peamiselt religioonide kontekstis. Pühaduse negatiivne vastandpoolus on rüve[1]. Profaansest ehk ebapühast on püha ja rüve isoleeritud tabudega[1].
Kasutatakse järgmistes tähendustes:
- Püha (puutumatu, oluline, väe/jõu) paik, pühapaik
- Püha (õige, arenenud) inimene, pühak
- Püha (õige, tõene) tekst, pühakiri
- Püha (eriline) päev, pühad, pühapäev
On kaks arusaama:
- Pühadus on välja kasvanud tabust (pühaks peetu on seotud erilise keeluga) ja muutunud religioosseks mõisteks[1],
- pühadus on algselt religioosne mõiste, mis tähistas jumalikku valdkonda kuulumist, erilisust ja puutumatust[1]. Pühadus on profaansest eraldi.
Jumala puhul tähendab pühadus kõikväelisust ja majesteetlikust, pühakirja puhul seda, et teksti ei tohi muuta. Usutunnistuse puhul tähendab pühadus selle olulisist usu alusena. Pühakute puhul ei austata inimesi, vaid tunnustatakse neid kui nähtamatule Jumalale pühendunuid.
Viited [muuda]
Kirjandust [muuda]
- Eliade, Mircea. Sakraalne ja profaanne. Vikerkaar, nr 4-12, 1992.
