Hurmaa

Allikas: Vikipeedia
Õied, millest moodustuvad hurmaad.
Hurmaad puu otsas.
Terve ja lahtilõigatud hurmaa.
Viljade kuivatamine.
Kuivatatud hurmaa.

Hurmaa ehk kakiploom ehk kaki on idadiospüüri vili, botaaniliselt mari.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hurmaad pärinevad arvatavalt Hiinast. Viljad on olnud eelajaloolisel perioodil oluliseks toiduallikaks nii Hiinas, Koreas kui ka Jaapanis. Looduslik idadiospüür kasvab Hiina metsades ja selle viljasid on esmakordselt kirjeldatud umbes aastal 2000 e.m.a. Puud viidi kultuuri 5. või 6. sajandil.[1]

Kultivarid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäeval tuntakse maailmas üle 2000 idadiospüüri kultivari, mida kasvatatakse lähistroopilises kliimavöötmes ja parasvöötmes. Lõviosa maailma kogutoodangust annavad vähesed kultivarid.[1] Hiinas, Koreas ja Jaapanis kasvatatud hurmaad annavad peaaegu 90% maailma kogutoodangust.[2]

Viljade välimus ja valmimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hurmaade värvus on sõltuvalt kultivarist oranžikaspunane kuni kollakasoranž. Viljad valmivad tavaliselt viie kuu jooksul pärast õitsemist, tavaliselt oktoobris. Kasvuhoones kasvatatud taimedel on võimalik esimest saaki saada kaks kuud varem – augusti keskel. Küpse vilja mass on tavaliselt vahemikus 100–300 (400) grammi ning küpsust kontrollitakse sageli suhkrusisalduse määramisega.[1]

Parkainete mõju kaotamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Noor ja alles kasvav hurmaa on temas sisalduvate lahustuvate parkainete tõttu eriti adstringeeriva toimega (kudesid kokkutõmbav). Teatud kultivaridel vähenevad või kaovad need omadused vilja valmimisel. Ülejäänud sortidel tuleb kootavat toimet vähendada viljade töötlemisega. Puuviljakasvatajad kasutavad protsessi läbiviimiseks süsinikdioksiidi. Valminud viljad hoitakse 24 tundi 90–100% CO2 keskkonnas konstantsel temperatuuril (25 °C). Parkainete koagulatsiooniprotsessi lõpetamiseks lastakse viljadel veel 24–48 tundi veel 20° juures tavalises õhus seista. Mõnikord lisatakse protsessi kiirendamiseks ja vilja tekstuuri paremaks väljatoomiseks süsihappegaasile veel etanooli auru. Alternatiivset meetodit kasutatakse kasvuhoones kasvatavatel viljadel. Parkainete mõju kaotamiseks seotakse (vahetult enne viljade valmimist) puu otsas rippuvate viljade ümber polüetüleenist kotid, kuhu lisatakse veidi etanooli geeli. Sellise meetodiga kaotab hurmaa vintsked omadused 1–2 ööpäevaga.[1]

Tootmine ning värskete hurmaade toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurimad tootjad 2009. aastal[2]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
Hiina Hiina 2 871 202 71,5
Lõuna-Korea Lõuna-Korea 450 000 11,2
Jaapan Jaapan 258 000 6,4
Brasiilia Brasiilia 171 555 4,3
Aserbaidžaan Aserbaidžaan 135 549 3,4
Itaalia Itaalia 52 581 1,3
Iisrael Iisrael 36 324 0,9
Usbekistan Usbekistan 34 000 0,8
Uus-Meremaa Uus-Meremaa 2 700 0,1
Iraan Iraan 1 632 0,04
Maailm kokku 4 015 752 100
Toitained[3]
Toitained Väärtus
100 g kohta
Vesi 80,32 g
Kalorsus 70 kcal
Valgud 0,58 g
Lipiidid 0,19 g
Tuhk 0,33 g
Süsivesikud 18,59 g
Sahharoos 1,54 g
Glükoos 5,44 g
Fruktoos 5,56 g
Kiudained 3,6 g
Toiteelemendid[3]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Kaltsium (Ca) 8,0 mg
Raud (Fe) 0,15 mg
Magneesium (Mg) 9,0 mg
Fosfor (P) 17,0 mg
Kaalium (K) 161,0 mg
Naatrium (Na) 1,0 mg
Tsink (Zn) 0,11 mg
Vask (Cu) 0,11 mg
Mangaan (Mn) 0,36 mg
Seleen (Se) 0,6 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[3]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
C 7,5 mg
B1 0,03 mg
B2 0,02 mg
B3 0,10 mg
B4 7,60 mg
B6 0,10 mg
E 0,73 mg
A 81 μg
β-karoteen 253 μg
β-krüptoksantiin 1447 μg
Folaadid 8,0 μg
Luteiin+
zeaksantiin
834 μg
K 2,6 μg

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Jules Janick, Robert E. Paull. "The Encyclopedia of Fruit & Nuts". CABI, 2008. ISBN 978-0851996387.
  2. 2,0 2,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org, Kasutatud 6.12.2011. (inglise)
  3. 3,0 3,1 3,2 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov, Kasutatud 5.12.2011. (inglise)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]