Esileht

Tere tulemast veebientsüklopeediasse

mida igaüks võib täiendada!

Praegu on Vikipeedias käsil 94 564 artiklit.

Täna on 19. märts 2012.

Ajalugu
Biograafiad
Bioloogia
Filosoofia
Geograafia

Kaunid kunstid
Keel
Loodusteadused
Psühholoogia
Religioon

Sotsiaalteadused
Sport
Sümboolika
Tehnika
Kõik portaalid

Sissejuhatus · Uuele kaastöölisele · KKK · Liivakast · Alusta uut artiklit · Põhimõtted · Vormistusreeglid · Redigeerimisjuhend · Kogukonnavärav · Kõik artiklid ·

Nädala artikkel
Balti jaam (ka Tallinna reisijaam) on raudteejaam Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kelmiküla asumis laiarööpmelise raudtee ääres. Jaam piirneb Tallinna vanalinnaga ja asub aadressil Toompuiestee 37. Jaamast väljuvate rongide esimesed peatused on edela suunas Lilleküla, ida suunas Kitseküla ja lõuna suunas Tallinn-Väike. Algselt oli Balti jaam läbisõidujaam, tänapäeval on ta tupikjaam. Jaamas asub 12 raudteed. Balti jaam on nii linnalähi- kui kaugrongide lõppjaam. Samas asuvad linnalähiliinide bussijaam ning linnaliinide bussi-, trammi- ja trollipeatus. Go Hotel Shnelli ja Eesti Raudtee peahoone vahel asub 1953 Kolomna tehases ehitatud auruvedur L-2317. Jaamast vanalinna pääseb Toompuiestee alt jalakäijate tunneli kaudu. Paari aasta eest avati üle Toompuiestee ka fooriga jalakäijate ülekäik. Loe edasi ... • Arhiiv
Nädala pilt
Tartu Observatoorium on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus astronoomia ja atmosfäärifüüsika valdkonnas. Pildil on observastooriumi suurim teleskoop. Pilt: Tarvo Metspalu Vaata ka: Nädala piltide arhiiv
Kas teadsid, et ...
... Tupolev Tu-144 oli maailma esimene ülehelikiirusega reisilennuk? ... Sednal kulub ühe tiiru tegemiseks orbiidil 11 400 aastat? ... Türk Telekom Arena publik püstitas Guinnessi rekordi kõige valjema möirge eest staadionil? ... Serbia salapolitsei organiseeris oma riigi peaministri Zoran Đinđići (pildil) tapmise 23. märtsil 2003? ... kasutajakonto kontroll on Microsofti turvauuendus, mille eesmärk selle autorite sõnul on kasutajat kiusata? ... 2011. aasta Vormel 1 hooajal püstitati 30 kõigi aegade rekordit? Arhiiv

Vikipeedia tutvustus

Vikipeedia on pooleli olev paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.

Esimesena alustas 2001. aasta jaanuaris ingliskeelne Vikipeedia. Eestikeelne Vikipeedia alustas 2002. aasta augustis.

Vikipeediasse võib igaüks uusi artikleid kirjutada ja olemasolevaid parandada; muudatused ilmuvad viivituseta. Sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake redigeerimisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja teisi abilehti ning hakake kirjutama!

Kirjutamisel võid eeskujuks võtta artikleid, mis on siinse kogukonna poolt valitud eeskujulike või heade artiklite hulka.

Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.

Vikipeedia kasutusjuhend

Lühidalt: sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele lingile klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit; kirjutage aknasse oma tekst; salvestamiseks klõpsake nupule "Salvesta". Kui soovite luua linki olemasolevale või veel kirjutamata artiklile, pange märksõna topeltnurksulgudesse [[ ]].

Mida on vahepeal tehtud, seda näete viimaste muudatuste lehelt. Kategooriate abil näete ka teisi sama valdkonna artikleid. Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks või vajalik teave jäi sealt leidmata, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele, kasutades "redigeeri"-linki lehe päises.

Lisaabi saab siit ja harjutamiseks on olemas liivakast, kus võib vabalt katsetada.

Vikipeedia sõsarprojektid

Vikisõnastik Vaba sõnastik		Vikiõpikud Eestikeelsed vabad õpikud
Vikitsitaadid Tsitaatide kogu		Vikitekstid Eestikeelsed vabad tekstid
Wikispecies Elusolendite nimistu		Wikinews Vaba uudiste allikas
Commons Jagatud meediavaramu		Vikiülikool Õpikeskkond
Meta-Viki Wikimedia projektide koordinatsioon	Märkus: Kaldkirjas vikidest ei ole eestikeelseid versioone, lingid viivad ingliskeelsetesse vikidesse.

Teemad

	Matemaatika ja loodusteadused astronoomia – bioloogia – füüsika – füüsiline antropoloogia – geoloogia – keemia – küberneetika – loodusgeograafia – loogika – matemaatika – meteoroloogia – statistika		Kaunid kunstid arhitektuur – filmikunst – fotograafia – kirjandus – kujutav kunst – kunst – kunstiteadus – muusika – tants – tarbekunst – teater – televisioon
	Humanitaarteadused ajalugu – arheoloogia – etnograafia – etnoloogia – filosoofia – folkloristika – inimgeograafia – keeleteadus – kultuuriantropoloogia – kultuuriteooria – psühholoogia – semiootika		Ühiskond ajakirjandus – avalikkussuhted – demograafia – erootika – esoteerika – etikett – haridus – hobid – kodundus – kommunikatsioon – kuritegevus – looduskaitse – meelelahutus – mütoloogia – poliitika – rahvakultuur – reklaam – religioon – sotsiaalabi – sotsioloogia – sport – televisioon – tervis – turism – õigusteadus
	Tehnika ja rakendusteadused arhitektuur – ehitus – elektrotehnika – energeetika – informaatika – internet – juhtimine – kartograafia – kasvatusteadus – kaubandus – keskkonnakaitse – kosmoseuurimine – küberneetika – käsitöö – majandus – majandusteadus – meditsiin – merendus – mesindus – metsandus – põllumajandus – raamatukogundus – side – sõjandus – teenindus – tehnika – transport – tööstus – veterinaaria		Varia biograafiad – aadlisuguvõsad – rahvad ja hõimud – maailma maad – lipud – vapid – riigihümnid – ordenid – rahaühikud – ajaarvamine – sajandid – aasta päevad – eesti tähestik – kirjavahemärgid – lühendid