Maarja Nummert
Maarja Nummert (sündinud Maarja Kannistu; 24. aprillil 1944 Antsla vallas) on eesti arhitekt.
Maarja Nummerti isa oli raamatupidaja ja ema õpetaja. Pere elas Lääne-Virumaal Malla mõisashäärberis, kus asunud 7-klassilises koolis töötas ema ning kus algas ka Maarja Nummerti koolitee. Seejärel õppis ta Kunda Keskkoolis. Isa innustusel kunstist ja arhitektuurist huvitatuna proovis ta 1962. aastal kunstiinstituuti astuda, kuid pääses sinna alles 1964. aastal.[1]
Ta lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuri erialal 1969. aastal ning suunati tööle Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeeriumi Spetsiaalkonstrueerimisbüroosse. 1975. aastast töötas Eesti Maaehitusprojektis, siis Humana Projektis ning alates 1999. aastast töötab OÜ-s Pikoprojekt. Ta on Eesti Arhitektide Liidu liige.
Maarja Nummert on projekteerinud eramuid, kortermaju, kauplusi, büroohooneid, kuid eelkõige on ta tuntud paljude koolimajade projekteerijana.
Uue hingamisega koolimajad[muuda | muuda lähteteksti]
1980. aastatel võitsid auhindu tema projekteeritud koolimajad muu hulgas Ääsmäel, Noarootsis,[2] Kolgal, Uhtnas, Orava, Pikevere, Oru, Valgjärve koolid, jne., mis eristusid selgelt selleaegsetest üldlevinud tüüpkoolidest.
Hilisema aja töödest on silmapaistvamad Nissi Põhikool ja Käru Põhikool; Hageri Algkooli ja Aruküla Põhikooli juurdeehitused; Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi, Tallinna Teeninduskooli, Tõnismäe Reaalkooli renoveerimine. Nendes kõigis on ta ka sisekujunduse autor.
Ta on projekteerinud ka Tartu Salemi kiriku.
Maarja Nummerti loomingule on omased mängulisus, orgaanilisus, inim- ja loodussõbralikkus.[viide?]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti NSV riiklik preemia
- 1986 – Sirbi arhitektuuripreemia (maakoolihooned Kolgas ja Uhtnas)[3]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Maarja Nummert on abielus, tal on kaks last. Tema õde oli disainer ja graafik Vaike Pääsuke.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Aime Ruubel. Lapsesõbralikud koolimajad. Nõukogude Õpetaja, nr 50, 12.12.1987 (Digaris).
- ↑ "Läänemaa koolide jätkusuutlikkus" (PDF). TLÜ/Lääne Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond. 13. detsember 2005. Vaadatud 14. märtsil 2014.[alaline kõdulink]
- ↑ Sirbi laureaadid 1964 – 2019. Sirp, 09.01.2020.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Pille Nagel. Orgaanilised puidust külakoolid. Ajakirja Ehitaja lisa "Puit ehituses". 2004. (PDF-fail)