Rudolf Tobias

Allikas: Vikipeedia
Rudolf Tobias.jpg
Rudolf Tobiase haud Kullamaa kirikaias
Rudolf Tobiase monument Haapsalus
Rudolf Tobiase mälestustahvel Kärdla muusikakooli seinal (Arseni Mölder, 1973)

Rudolf Tobias (29. mai 1873 Käina, Hiiumaa29. oktoober 1918 Berliin) oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organisti erialal.

Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd, sealhulgas ka eesti muusikas esimese sümfoonilise avamängu ("Julius Caesar", 1896) ja esimese oratooriumi ("Joonase lähetamine", 1907).[1]

Rudolf Tobiast loetakse koos Artur Kapiga eesti sümfonismi rajajaks.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt, kes oli teeninud Käina koguduse ja Kullamaa koguduse köstrina. Tobiase noorpõlv möödus isa ehitatud majas Haapsalus Sadama tänav 23. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps.[2]

Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1882. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane.

Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit.[1] Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale.

Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat.

Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatooriumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures.

Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest".

Aastatel 1898–1904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid.[1]

Aastal 1904 asus elama Tartusse, tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides.

Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908. aastal Lääne-Euroopasse, tutvudes mitmete Euroopa linnade muusika ja kultuurieluga ning kirjutas ka mitmeid heliteoseid.

Aastal 1910 asus Tobias elama Berliini, kus teenis leiba nii organistina kui ka ajakirjanikuna. Aastal 1911 sai ta Saksa Heliloojate Liidu (Genossenschaft Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni liikmeks. Aastast 1914 kuni surmani töötas Rudolf Tobias Berliini Kuninglikus Muusikakõrgkoolis (Königliche Hoshschule für Musik) muusikateooria professorina.[3] Aastal 1914 sai Tobias Saksa kodakondsuse.

Rudolf Tobias suri 29. oktoobril 1918. aastal kopsupõletiku tagajärjel ning maeti Berliini Wilmersdorfi surnuaeda. 7. juunil 1992. aastal toodi Tobiase põrm Eestisse ning maeti ümber tema kodukohta Kullamaale. 1929. aastal valmistas Haapsalu kunstnik Roman Haavamägi Rudolf Tobiase mälestussamba. Astmelise alusega sambal on Tobiase portreebüst ning see tipneb muusikat sümboliseeriva lüüra kujutisega. Mälestussammas asub Haapsalus Promenaadi tn 3.[4]

Rudolf Tobias oli kujutatud 50-kroonisel rahatähel.

Aastal 1973 avati Tobiase sünnikodus temanimeline Majamuuseum.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Helen Tobias-Duesberg oli Rudolf Tobiase tütar.

Helilooming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]