Vektor

See artikkel räägib matemaatika mõistest; haigusetekitajate edasikandja kohta vaata artiklit Siirutaja

---

Vektor ehk geomeetriline vektor (ladina keeles vector – vedav, kandev) on lõik, millel on suund ehk siht ja pikkus. Vektoreid tähistatakse järgmiselt:

$\overrightarrow{a}$ või $\overrightarrow{AB}$,

kus A ja B tähistavad vastavalt vektori algus- ja lõpp-punkti.

Vektori pikkust tähistatakse sümbolitega

$\left| \overrightarrow{a} \right|$ ja $\left| \overrightarrow{AB} \right|$.

Kaks vektorit loetakse võrdseks, kui nende suund ja pikkus ühtivad.

Vektoreid, mille suunad ühtivad, nimetatakse kollineaarseteks. Seda asjaolu tähistatakse sümboliga ||.

Üldistatult nimetatakse vektoriks mis tahes vektorruumi elementi.

Nullvektor

 Pikemalt artiklis Nullvektor

Vektorit, mille pikkus on null, nimetatakse nullvektoriks ja tähistatakse sümboliga $\overrightarrow{0}$. Nullvektoril puudub kindel siht, sest ta on tegelikult punkt ning asub korraga kõigil vastavat ruumi punkti läbivatel sirgetel. Kui vektoril puudub kindel siht, ei saa tal olla ka kindlat suunda. Järelikult võib nullvektorit vaadelda mistahes sihilisena või suunalisena.

Nullvektori puhul kehtib järgmine seos:

$\overrightarrow{a}$ + $\overrightarrow{0}$ = $\overrightarrow{a}$.

Vektorite liitmise reegel

Selleks, et liita mitut vektorit, tuleb esimese (I) vektori lõpust tõmmata teine vektor (II), II vektori lõpust kolmas (III) vektor jne. Liitmise tulemuseks on vektor, mis on tõmmatud I vektori algusest viimase vektori lõppu.

Vektorite lahutamise reegel

Selleks, et lahutada ühte vektorit teisest, tuleb teisele vektorile liita esimese vastandvektor. Antud vektori vastandvektoriks nimetatakse vektorit, millel on antud vektoriga sama siht ja võrdne pikkus, kuid vastupidine suund.

Vektorkorrutis

 Pikemalt artiklis Vektorkorrutis

Selle artikli kirjutamine on pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.