Vektor

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib matemaatika mõistest; haigusetekitajate edasikandja kohta vaata artiklit Siirutaja

Täienda Artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet.
Märkuse lisamise konkreetseid põhjusi vaata artikli muudatuste ajaloost või artikli arutelust.

Vektor ehk geomeetriline vektor (ld sõnast vector 'vedaja, kandja') on suurus, millel on pikkus, siht ja suund ning mis on nende andmetega täielikult määratud.[1] Kaks vektorit loetakse seega võrdseks, kui nende siht, suund ja pikkus ühtivad. Vektoreid, mille sihid ühtivad, nimetatakse kollineaarseteks.

Geomeetriliselt on vektor esitatav suunatud lõiguna \overrightarrow{AB}, kus A ja B on vastavalt vektori alguspunkt ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkti. Juhul, kui vektori rakenduspunkt on fikseeritud, räägitakse seotud vektorist. Kui vektori alguspunkt on vabalt valitav, räägitakse vabavektorist. Vabavektor on formaalselt kõigi võrdsete vektorite (kui suunatud lõikude) hulk. Libisev vektor on vektor, mille rakenduspunkti võib vektori mõjusirgel vabalt muuta.

Üldistatult nimetatakse vektoriks mis tahes vektorruumi elementi.

Tehted vektoritega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nullvektor[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Nullvektor

Vektorit, mille pikkus on null, nimetatakse nullvektoriks ja tähistatakse sümboliga \overrightarrow{0}. Nullvektori suund on määramata.

Vastandvektor[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vastandvektor

Vektorite liitmine ja lahutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selleks, et liita mitut vektorit, tuleb esimese (I) vektori lõpust tõmmata teine vektor (II), II vektori lõpust kolmas (III) vektor jne. Liitmise tulemuseks on vektor, mis on tõmmatud I vektori algusest viimase vektori lõppu.

Vektorite korrutamine arvuga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selleks, et lahutada ühte vektorit teisest, tuleb teisele vektorile liita esimese vastandvektor. Antud vektori vastandvektoriks nimetatakse vektorit, millel on antud vektoriga sama siht ja võrdne pikkus, kuid vastupidine suund.

Skalaarkorrutis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Skalaarkorrutis

Vektori pikkus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vektori \vec{a} pikkust tähistatakse \left| \vec{a} \right|.

Vektorkorrutis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vektorkorrutis

Segakorrutis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vektorkorrutis

Rakendused füüsikas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Asukoht, kiirus ja kiirendus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kohavektor
Next.svg Pikemalt artiklis Kiirus
Next.svg Pikemalt artiklis Kiirendus

Jõud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Jõud

Vektorväljad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vektorväli

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kaasik, Ü. (2002). Matemaatikaleksikon. Tartu.