Moodul
|
See on täpsustuslehekülg. Vajaduse korral muuda palun siia suunaval leheküljel lingi sihtkoht täpseks. |
Moodul (ladina sõnast modulus 'mõõt') on mitmetähenduslik termin.
- Algselt tähendab moodul mingite suuruste vahelist suhet: suhtarvu, mis esineb näiteks koefitsiendina, konstandina või tingliku mõõtühikuna.
- Näiteks arhitektuuris on moodul lähtemõõt, mille kordsed ehitise mõõtmed peavad olema.
- Mehaanikas on moodul ehk hambumismoodul mõõt hammasrataste, kruvide ja vintide normeerimiseks.
- Matemaatikas nimetatakse mooduliks ehk üleminekumooduliks koefitsienti, mis seob eri alustel logaritme.
- Geoloogias on moodul konstant eri süsteemide ühikute konverteerimiseks.
- Moodul on ka mingi kunstliku süsteemi osa, mis täidab kindlat ülesannet ja on standardiseeritud või normeeritud, nii et ta on ühildatav erinevatesse konstruktsioonidesse.
- Moodulist räägitakse näiteks arvuti riistvara puhul (näiteks mälumoodulid DIMM, RIMM, SIMM ja PS/2-SIMM)
- Kosmonautikas on moodul kosmoseaparaadi iseseisev osa (näiteks kuumoodul).
- Programmeerimises on moodul lausete jada, mis on eraldi kompileeritav.
- Sealhulgas räägitakse tuumamoodulitest (LKM), eriti Linuxi puhul (vaata moodul (Linux)).
- Tunnetusteaduses ja neuroteaduses on moodul peaaju funktsionaalne üksus.
- Matemaatikas nimetatakse mooduliks reaalarvu absoluutväärtust või selle üldistust, näiteks kompleksarvu absoluutväärtust.
- Samuti nimetatakse matemaatikas mooduliks teatavat vektorruumi üldistust, kus skalaarid ei pruugi moodustada korpust, kuid peavad moodustama ringi.
- Mooduliks nimetatakse matemaatikas ka jäägiklasside korpust.
- Mooduliks nimetatakse kõrgkoolis õppekava sisulise liigendamise ühikut, mis koondab õppeained eesmärgistatud kogumiks või koosneb ühest õppeainest.
- Moodul on kosmoselaeva funktsionaalselt ja ehituslikult iseseisev osa.