Elektromagnetiline kiirgus
 |
See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
 |
Selles artiklis puuduvad viited. Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid. Artiklid, kus ei viidata algallikatele, võidakse kustutada. |
Elektromagnetiline kiirgus on nähtus, mis seisneb elektromagnetvälja levimises vaakumis või aines. Elektromagnetväli levib lainena, milles elektrivälja ja magnetvälja komponendid ostsilleeruvad teineteise suhtes vastasfaasis ja risti laine liikumise suunaga. Seega on elektromagnetlaine ristlaine. Elektromagnetiline kiirgus jagatakse lähtuvalt vastava laine sagedusele järgmisteks liikideks (loetelu kasvava sageduse järjekorras): raadiolained, mikrolained, infrapunane kiirgus, valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenkiirgus ja gammakiirgus.
Elektromagnetiline kiirgus kannab endaga energiat ja omab impulssi, mida see võib edasi anda ainele, millega see vastatsikmõjustub.
Elektromagnetiline kiirgus ilmutab ka osakesesarnaseid omadusi, sest see saab aines neelududa ja kiirguda vaid diskreetsete energia "portsionitena", mida nimetatakse footoniteks. Vastava laine sagedus on proportsionaalne footoni energiga. Viimast seost kirjeldab Plancki valem:
kus E on osakese energia, h on Plancki konstant ja f on vastava laine sagedus.
[redigeeri] Vaata ka
