Ohmi seadus

Allikas: Vikipeedia
Ohmi seaduse kolmnurk (rõhtkriips tähistab jagamist ja püstkriips korrutamist). Kui otsitav suurus kinni katta, moodustavad kaks ülejäänud tähist arvutusvalemi.

Ohmi seadus on üks elektriahelate põhilisi seadusi. See seadus on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1789–1854) järgi, kes selle 1826. a sõnastas.

Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose:

U = IR \quad \text{või} \quad I = \frac{U}{R} \quad \text{või} \quad R = \frac{U}{I}.

Ohmi seadus vooluahela osa kohta[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vooluahela lõiku läbiva elektrivoolu tugevus on võrdeline selle lõigu otste vahelise pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega :

I = \frac{U}{R},

kus

I on ahelaosa läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse amprites (A);
U on pinge, mida mõõdetakse voltides (V);
R on vooluahela lõigu takistus, mida mõõdetakse oomides (Ω).
Vooluringis, milles 24-voldise pingeallikaga on järjestikku 100-oomine takisti, on vool I = U/R= 24/100 = 0,24 amprit ning takistil tekib pingelang U = RI = 100•0,24 = 24 volti.

Ohmi seadus elektromotoorjõu (emj) allikaga vooluringi kohta[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vooluringis, s.o suletud mittehargnevas vooluahelas on vool I võrdeline elektromotoorjõuga E ja pöördvõrdeline ahela takistusega R:

I={E \over R}.

Et emj allikal on alati teatav sisetakistus R0, mis jääb järjestikku välise takistusega Rv, siis saab Ohmi seaduse valem kuju

I\! = {E\! \over {R_\text {v}+R_{0}}}.

Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt:

I = \frac{\sum E}{\sum R + \sum R_0},

kus

 \sum E on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude algebraline summa;
 \sum R on vooluahelasse ühendatud takistuste summa;
\sum {R_0} on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa.

Ohmi seadus vahelduvvoolu korral[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vahelduvvoolu korral kehtib seos

I = \frac{U}{Z},

kus Z on vahelduvvooluahela näivtakistus.

Ohmi seadus vektorkujul[muuda | redigeeri lähteteksti]

Materjalide juhtivusomaduste kirjeldamiseks kasutatakse Ohmi seaduse vektorkuju:

\vec J = \mathbf{\sigma}\,\vec{E}\, ,

kus

\vec J on voolutiheduse vektor;
{\sigma} on erijuhtivus;
\vec E on elektrivälja tugevuse vektor.

Valem kehtib isotroopsete materjalide korral.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]