Ohmi seadus

Saksa postmark Ohmi seadusega

Ohmi seadus on üks elektrivoolu põhiseadusi. See on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1789–1854) järgi, kes selle 1827 sõnastas.

Sisukord

1 Ohmi seadus vooluringi osa kohta
2 Ohmi seadus vooluringi kohta
3 Ohmi seadus üldkujul
4 Ohmi seadus vahelduvvoolu korral
5 Ohmi seaduse kehtivus
6 Välislingid

Ohmi seadus vooluringi osa kohta [muuda]

Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R).

$I = \frac{U}{R}$ , kus

I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse amprites (A)
U on pinge, mida mõõdetakse voltides (V)
R on vooluringi lõigu takistus, mida mõõdetakse oomides (Ω).

Ohmi seadus vooluringi kohta [muuda]

Ohmi seadus vooluringi kohta, tekst pildil: Electrical motion force - EMJ,
Power suorce - toiteallikas,
Wire resistance - juhtme takistus,
Load resistance - koormuse takistus

Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r).

Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt:

$I = \frac{\sum E}{\sum R + \sum R_0}$ , kus

I on vooluahelat läbiva voolu tugevus
E on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude algebraline summa
R on vooluahelasse ühendatud takistuste summa
${R_0}$ on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa.

Ohmi seadus üldkujul [muuda]

Ohmi seadus üldistatud kujul on

${j}=\sigma\cdot{E}$ , kus

${j}$ on voolutihedus voolujuhi mingis punktis, mida mõõdetakse näiteks amprites (A)
${\sigma}$ on voolujuhi erijuhtivus, mida mõõdetakse näiteks siimensites meetri kohta (S/m)
E on summaarne elektrivälja tugevuse resultant ehk vooluvõrgu potentsiaal koos vooluvõrgus olevate lisavooluallikate generaatorite ja akude potentsiaalidega, mida mõõdetakse näiteks voltides (V).