Kilpisjärvi küla

Allikas: Vikipeedia
Kilpisjärvi

põhjasaami Gilbbesjávri


Koordinaadid: 69° 3′ N, 20° 48′ E69.04916666666720.794444444444koordinaadid: 69° 3′ N, 20° 48′ E
Kilpisjärvi küla (Poola)
Kilpisjärvi küla
Soome ja Norra piir

Kilpisjärvi (põhjasaami Gilbbesjávri) on küla Soome Lapimaa lääni Lapi maakonna Enontekiö valla kõige loodepoolsemas nurgas Käsivarre pöidlas Kilpisjärvi järve ääres. See on Soome kõige "kaugem" küla: ta asub 165 või 180 km kaugusel Enontekiö kirikukülast Hettast ja 105 km kaugusel Kaaresuvantost. Norra linn Tromsø jääb 160 km kaugusele.

Kilpisjärvi on Enontekiö kõige põhjapoolsem küla. Norra poolel asulat ei ole.

Kilpisjärvi on kõige kõrgemal asetsev küla Soomes (umbes 500 m üle merepinna).

Elanike arv on 114 (2000), enamikus saamid. 20. aprillil 2005 oli elanike arv 86.[1] Ta on Hetta ja Kaaresuvanto järel Enontekiö suuruselt kolmas küla.

Küla on suure pindalaga. Ka Peera arvatakse Kilpisjärvi küla sisse.

Külas on oma algkool ja 36 toaga hotell. Seal on ka Helsingi Ülikooli kõige põhjapoolsem teaduslik baas. Samuti on seal ilmajaam.

Norralased puhkavad Kilpisjärvil vagunelamutes. Viimasel ajal on hakatud ehitama ka püsivamaid suvilaid.

Piirikaubandusel norralastega on küla majanduses tähtis koht. Kohalikul supermarketil on Norraga võrreldes suur hinnavahe.

Kilpisjärvil korraldatakse kevadeti sikutivõistlusi keset järve asuval alal. Tulemused on kesised. Jää läheb järvelt juunis, mõnikord alles jaanipäeva paiku. Püüda saab muu hulgas forelli.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kilpisjärvi küla. Taamal Saana tundur.

Peale Kilpisjärvi järve on Kilpisjärvil veel Saanajärvi (Sánajávri) ja Tsahkaljärvi (Cáhkáljávri).

Kilpisjärvil on ka 1029 m kõrgune Saana tundur, mille kagusein on järsult püstine, laugema loodenõlva kaudu aga ronitakse tunduri otsa. Saana kagunurgas järsaku all on veerekividest nõlv, mille on tekitanud aastatuhandete keskel järsakust murenenud kivid. Saana jalamil on Kilpisjärvi matkakeskus.

Käsivarre kõige põhjapoolsemas nurgas Norra piiri nurgas on Halti (Haltia tundur), Soome kõrgeim punkt (1328 m). Halti tunduri kõrgeim punkt on Norra poolel, kus Halti tõuseb 1365 m kõrguseks. Sinna viib Kilpisjärvilt 50 km pikkune matkarada läbi teedeta kõrvemaa.

Turism ja vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kilpisjärvi järve kaldal 473 m kõrgusel merepinnast on Soome, Rootsi ja Norra piiritähis Treriksröset. Rootsi kroonprintsess Victoria käis seal kevadel 2005 ristimas tema nime kandvat mootorsaaniteed. Piiritähis asub Malla looduspargi territooriumil ning sinna pääseb mootorpaadiga piki Kilpisjärvi järve või jalgsi üle 10 km läbi looduspargi kõndides. Looduspargis ei tohi sissemärgitud rajalt kõrvale põigata.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

See piirikivi pildil Lapi sõja viimastest päevadest tähistab kolme riigi piiripunkti (Treriksröset).

Esimesed elanikud asusid Kilpisjärvile 1915.[2]

Teise maailmasõja lõpus oli Kilpisjärvi lühikest aega sündmuste keskpunktis. Lapi sõja käigus Põhja-Soomest taganevate Saksa vägede viimased positsioonid olid Kilpisjärvil, kus 25. aprillil 1945 leidsid aset sõja viimased lahingud Soome pinnal. Viimased Saksa sõdurid taganesid 27. aprillil üle piiri Norrasse.

Transport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küla läbib maantee E08 (valtatie 21, Käsivarrentie).

Kilpisjärvil on ka väike lennuväli, kus kopterid saavad vajaduse korral maanduda.

Kilpisjärvilt on bussiühendus muu hulgas Tromsø, Skibotni, Kaaresuvanto ja Rovaniemiga.

Lähim naaberküla on Skibotn Norra poolel 43 km kaugusel Põhja-Jäämere Lyngeni fjordi ääres Storfjordi vallas. Sinna viiv tee E08, mis kulgeb läbi kauni maastiku ning jõuab mõne kilomeetri kaugusel külast Norra piirini.

15 km Kilpisjärvist kagu pool on Soome kõrgeimal asetsev maanteelõik (565,6 m üle merepinna).

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Norra duo Röyksopp singli "Poor Leno" videol on Leno pärit Kilpisjärvilt.

Galerii[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saana tundur Kilpisjärvi lähedal.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]