Laagna mõis

Allikas: Vikipeedia

Laagna mõisa peahoone 20. sajandi alguses

Laagna mõisa kõrvalhoonete varemed (Märtsis 2008)

Laagna mõis (saksa Kuydenurm, Alt-Waiwara, Lagena) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaal, nüüdisajal jääb mõis Ida-Viru maakonna Vaivara valla Laagna küla maadele.

Mõisale kuulus kaks karjamõisa Hanelu (Hannela) ja Tuulukse karjamõis (Tulus).

[redigeeri] Ajalugu

Laagna küla on esmamainitud 1412. aastal nime alla Langhenal. 1498. aastast on Laagna mõisa mainitud mitmete nimede all: Kuydenurm, Altwaiwara, 1661 aga juba Lagena nime all. a 1631. aastal läänistati mõis sõjaliste teenete eest Rootsi-Poola sõjas feldmarssal Hermann von Wrangelile. Rootsi-Vene sõjas (1656–1658) sai ümbruskond kannatada ja 1657. aastal mõis põletati.

1660. aasta paiku rajas mõisa uuesti Bernhard Johann von Wrangell. Hiljem mõis riigistati ja kuulus Rootsi riigile.

1711. aastal tagastati venelaste poolt mõis Wrangellidele. 1720. päris mõisa Anna Katarina von Maydell.

1726 aasta vakuraamatu järgi kuulusid mõisale Vaivara (Suur-Vaivara, Vana-Vaivara, Vaivara kirikuküla mille lääneservas asub ka nüüdne Vaivara), Udria, Perjatsi, Mereküla ja Laagna külad.

1760. omandasid mõisa Sieversid, kes ehitasid Laagnale uue uhke mõisasüdame. 1776. aastal oli härrastemaja kahekorruseline puidust hoone, mille külgedelt eendusid kolmnurkviiluga lõppevad risaliidid.

Laagna mõisaga liideti 18. sajandi teisel poolel endine tähtis Karropalli ehk Puhkova mõis.

Alates 1791. aastast kuulus mõis pea kolmekümmne aasta jooksul Hermansbergidele. 1817. ostis mõisa parun Carl Georg Arps von Arpshofen, kes müüs selle 1856. aastal Liivima tsiviilkubernerile Iwan von Brevernile.

1835. aastal said mõisas 119 peret omale perenimed ehk perekonnanimed.

1836. aastal Udria külas avatud kooli nimetati ka Laagna mõisakooliks, kus lapsi õppetas Eduard Hacker.

1858. aasta hingeloenduse ajal elas mõisas 111 talupoja ja 12 mõisaperet. Kahes suuremas Udria ja Puhkova külas elas kokku 1018 inimest (503 meest ja 515 naist).

1861. aastal eraldati Laagna mõisast osa mereäärseid maid koos Udria ja Meriküla küladega ning Hanelu karjamõisaga Meriküla mõisaks mille omanikuks sai William Gendt.

Eesti Vabadussõja käigus toimus 18. jaanuaril 1919 Laagna mõisas lahing Utria dessandis maabunud dessantväelaste ja punaväe vahel.

Laagna mõis riigistati 1919. aastal Leopold von Korff'i käest. Laagna mõisasüdamest sai talu vabadusristi kavaler August Raudsoo Udriast. Raudsoo talus oli kuni 1960. aastani 7 kl. kool.

Nüüdisajani on mõisast säilinud mõnede mõisahoonete varemed ja mõisapark. Selles mõisas on peatunud oma Eestimaa ja Baltikumi ringkäikudel paljud kroonitud pead, neist korduvalt Katariina II.