Auvere mõis

Allikas: Vikipeedia

Auvere mõis (saksa Ampfer) oli esialgu rüütlimõis hiljem poolmõis Vaivara kihelkonnas Virumaal, nüüdisajal jääb mõisakoht Ida-Viru maakonna Vaivara valla Auvere küla maadele.

Mõisasüda paikneb Kõrgesoo põhjaservas oleval umbes 2 x 4 km suurusel soosaarel. Mõisal oli paarikilomeetriste vahedega kaks keskust, mida kutsuti Auvere vana- ja uuemõisaks. Vanast mõisasüdamest pole säilinud midagi peale paari vana puu, mis mõisasüdant tähistavad, uuest mõnede kõrvalhoonete müürijupid.

[redigeeri] Ajalugu

Auvere küla on ürikutes mainitud esmakordselt 1361. aastal. Auvere mõis asutati 17. sajandi keskel (eraldati kas Kurtna või Laagna mõisa maadest).

Mõis käis korduvalt käest kätte ning mõisaomanikeks olid 17. 18. sajndil von zur Mühlenid, von Helffreichid, von Rehbinderid, von Pröbstingid. 1773. aastal müüdi mõis Adolph von Stackelbergile, kes mõne aasta pärast mõisa edasi müüs, ning omanikeks olid veel Otto Reinhold von Yhrmann, 1781 aastal ostis mõisa Magnus Johann von Bock ning veidi aja pärast Jürgen Heinrich Arps von Arpshofen ja 1824. aasta suvel ostis selle Carl Anton Seegebarth. Viimase perekonna kätte jäi mõis 1878. aastani, mil Carl Antoni poeg Georg Seegebarth selle ära müüs.

1878. aastal ostsid mõisa ilma inventarita 110 tuhande rubla eest eestlased Jüri Tamm ja Mihkel Zimmerman. 1913. aastal olid mõisate (vanamõis ja uuemõis) peremehed Jüri ja Villem Tamm kellede käest ka mõis riigistati, kuid neile jäeti mõisasüda. 1990. aastal tagastati mõisasüda Aldo Tammedele.

1783. aastal sündis Auvere mõisas mõisavalitseja pojana Carl Friedrich Tenner, kes oli astronoom ja üks teadusliku geodeesia rajajaid Venemaal.

1806. aastal toimus Auvere mõisas talupoegade vastuhakk teorendi suurendamise vastu, kuid renti ei suurendatud ja asi vaibus.

1835. aastal said Auvere mõisas perenimed 16 perekonda kokku 218 inimest.

1858. aastal toimus Auvere mõisas talupoegade vastuhakk vakuraamatus kirja pandud abiteo vastu, mis aga 20 sõduriga maha suruti. 5 talupoega saadeti tapiga Tallinna vangi. Ülejäänud said 80 keppihoopi kadalippu.

1864. aastal asutati Auveresse külakool kus esimene kooliõpetaja oli Jaan Wichelmann.