Arps von Arpshofen

Arps von Arpshofen (vene keeles Арпс фон Арпсгофен) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Esimeseks teadaolevaks suguvõsa liikmeks oli Narva linnast pärit kaupmees Karl Georg Arps, kellele Püha Saksa-Rooma riigi keiser Leopold II annetas 17. vkj/28. juulil 1791. aastal Saksa-Rooma keisririigi vabahärra tiitli ja sellest ajast on ka suguvõsa nimetus Arps von Arpshofen. Venemaa Keisririigi keiser Paul I anti talle teenistuse eest Õuenõuniku ja hiljem ka Kolleegiuminõuniku aste; 8. mail 1800. aastal kanti suguvõsa vapp vapiregistri 2. osasse.

Suguvõsale kuulusid erinevatel aegadel Vaivara kihelkonnas asunud Vaivara (Siewershof), Riigi ehk Vaasovi mõis (Wasahof, Вазангоф), Laagna (Lagena, Лагена (Ольгино)), Hermamäe (Hermannsberg, Германсбер), Mustajõe (Mustajöggi, Мустанегги) jt. mõisad.

Suguvõsa liikmeid

• Vabahärra Karl Georg Arps von Arpshofen (1742–1804), Narva 1. Gildi kaupmees, Lagena, Hermamäe, Vaasovi ja Vaivara mõisnik (Карл-Георг Арпс)
  • Vabahärra Karl Gottfried von Arpshofen (1788–1866), Semjonovi polgu oberst, Vaivara ja Sõtke mõisnik; (Карл Карлович А.)
  • Vabahärra Georg von Arpshofen (1789–1856), Venemaa sõjaväelane (kindralmajor); Laagna, Mustajõe, Udriku, Meriküla ja Erra mõisnik (Егор Егорович (Карлович) А.)
    • Vabapreili Katharina (1817–1904), oli abielus senaator Ivan von Breverniga (surn. 1885), kes oli Liivimaa kubermangu asekuberner, ning hiljem Kuramaa kuberner (Екатерина Егоровна А.)
  • Vabahärra Gerhard Heinrich von Arpshofen (1795–1854), Hermamäe ja Vaasovi mõisnik (Андрей Карлович А.);
    • Vabahärra Karl Woldemar von Arpshofen (1832–1890), Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant), keisri tiibadjutant, Leedu kaardiväepolgu ülem
      • Vabahärra Andrei von Arpshofen (1875–1932), Venemaa sõjaväelane, kindralstaabi kindralmajor
    • Vabahärra Alexander von Arpshofen (14. veebruar 1838 Narva – 17. jaanuar 1888 Hermannsberg), Vaivara adrakohtunik, Hermamäe ja Vaasovi mõisnik (Александр Андреевич (Генрихович) А.)

Välislingid

• Suguvõsa Eestimaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus 1930
• Aadlivapp Ajalooarhiivis