Józef Unszlicht

Allikas: Vikipeedia

Józef Unszlicht (venepäraselt Уншлихт Иосиф Станиславович) 19./31. detsember ukj 1879 Mlava Połacki kubermang29. juuli 1938 Moskva, NSV Liit) oli Poola juudi päritolu Nõukogude poliitik, sõjaväelane ja riigiametnik ning Vene SFNV GPU ülema asetäitja ja Moskva Tšekaa esimees.

Józef Unszlicht

Noorpõlv ja tegevus enne nõukogude võimu kehtestamist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Józef Unszlicht sündis 1879. aastal Venemaa keisririigi Połacki kubermang Mlava linnas ametniku perekonnas, pärast alghariduse saamist asus õppima Varssavi Kõrgemasse Tehnilistele kursustele, mille lõpetas elektrotehniku haridusega. Poliitilise tegevusega alustas 1896. aastast, 1900. aastal liitus Poola Kuningriigi ja Leedu Sotsiaaldemokraatialiikumisega ning tegeles politilise agitatsiooniga Venemaa keisririigi kooseisus olevas Poola kuningriigis.

1906. aastal liitusid Poola Kuningriigi ja Leedu Sotsiaaldemokraatia ja ka Lätimaa Sotsiaaldemokraatia Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölisparteiga, 1907. aastal oli Unszlicht Londonis, Ühendkuningriigis toimunud VSDTP V kongressi saadik Poolast. Aastatel 1907-1911 kuulus Poola Kuningriigi ja Leedu Sotsiaaldemokraatia juhatusse ning Varssavi oblasti- ja Łódźi ringkonnakomiteedesse.

Poliitilise tegevuse eest vahistati korduvalt aastatel 1902, 1903, 1906, 1907, 1909, 1913 ja viibis asumisel ning vangistuses.

Revolutsioonikeeristes[muuda | redigeeri lähteteksti]

1917. aasta veebruarirevolutsiooni ajal viibis Siberis asumisel, kus valiti Irkutski Nõukogu Täitevkomitee ja VSDT(b)P Irkutski komitee liikmeks.

1917. aasta aprillikuust tegutses juba aga pealinnas Petrogradis, kus valiti Petrogradi Nõukogu Täitevkomiteesse. Osales ka 1917. aasta VSDT(b)P VII (Aprilli)kongressil, 1917. aasta suvel toimunud Ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel valiti ta Petrogradi valimisjaoskonnas nr. 4 VSDT(b)P Petrogradi organisatsiooni poolt.

1917. aasta juulis vahistati Venemaa Ajutise Valitsus politsei poolt koos teiste VSDT(b)P esindajatega süüdistatuna riigireetmises (läbiviidud õõnestustöö, mida finanatseeris Saksamaa keisririigi Kindralstaap) ning hoiti kinni Krestõ vanglas Petrogradis.

1917. aasta oktoobrirevolutsiooni ajal kuulus Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomiteesse.

1917. aasta detsembrist määrati Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi Kollegiumi liikmeks,

1918. aastal sügisel alanud Saksa keisririigi vägede pealetungi ajal organiseeris Pihkva piirkonnas kaitset laguneva Vene armeega,

1918. aasta aprillist kuni 1919. aasta jaanuarini oli Vangide ja põgenike keskkollegiumi esimees (Комиссия по делам военных и беженцев (Центропленбеж));

Tegevus maailmarevolutsiooni levitamisel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast 1919. aasta kevadel alanud Punaarmee pealetungi Läände, määrati ta 1919. aasta veebruaris moodustatud nõukogudemeelse Leedu-Valgevene NSV sõjakomissariks, Leedu ja Valgevene KP KK Presiidiumi liikmeks, 1919. aast aprillikuus aga Leedu-Valgevene NSV Kaitsenõukogu esimehe asetäitjaks.

1919. aasta juunist detsembrini Punaarmee 16. armee Sõjarevolutsiooninõukogu liige ja 1919. aasta detsembrist kuni 1921. aasta aprillini Läänerinde Sõjarevolutsiooninõukogu liige, kus kureeris nõukogude sõjaväeluure ja eriosakondade tegevust Läänerindel.

1920. aastal oli ta ka VK(b)P KK Poola komitee liige, kes oli kavandatud VK(b)P KK poolt vallutatava ja sovietiseeritava Poola uueks juhtorganiks.

Tegevus nõukogude julgeolekuorganites[muuda | redigeeri lähteteksti]

1921. aasta 5. aprillist määrati VK(b)P KK Poliitbüroo otsusega Józef Unszlicht Tšekaa/GPU esimehe asetäitjaks, 1921. aasta septembrist määrati ka VK(b)P KK juures asuvate Eriotstarbeliste vägede nõukogu liikmeks;

Józef Unszlicht oli Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee Organisatsioonilise osakonna alalise sõjalise komisjoni liige ja 1923. aastal osales ka Kominterni poolt ettevalmistatud Saksa Oktoobri s.t. kommunistide poolt Saksmaal võimuhaaramise ettevalmistamises ning Unszlicht valmistas ette kaadrit nn Saksamaa Tšekaale, kes pidid teostama proletaarset õigusemõistmist kodanluse üle pärast võimuhaaramist Saksamaal.

Tegevus Punaarmees[muuda | redigeeri lähteteksti]

1923. aasta novembrist määrati ta Vabariigi Sõjarevolutsiooninõukogu liikmeks ja Tööliste ja Talupoegade Punaarmee varustusülemaks.

1925. aasta veebruarist 1930. aasta juunini NSV Liidu Sõjarevolutsiooninõukogu esimehe ja NSV Liidu sõja- ja merejõudude rahvakomissari (Mihhail Frunze, kuni 1925. aastani ja Kliment Vorošilovi) asetäitja.

1927. aasta jaanuarist oli ta ka NSV Liidu OSOAVIAHIMi esimees.

Aastatel 1930-33 oli Józef Unszlicht NSV Liidu Kõrgema Rahvamajanusnõukogu esimehe asetäitja ja Kõrgema Rahvamajanusnõukogu Presiidiumi liige: NSV Liidu Riigiplaani esimehe asetäitja ning seejärel NSV Liidu RKN juures asuv Kõrgem Riiklik Arbiiter.

Aastatel 1933-35 NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Tsiviillennunduse Peavalitsuse ülem.

Józef Unszlicht oli valitud Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee ja NSV Liidu Kesktäitevkomitee saadikuks. VK(b)P XIII kongressil 1924. aastal valiti Unszlicht ÜK(b)P Keskrevisjonikomisjoni liikmeks; alates 1925. aastast ja ka järgnevatel VK(b)P XIV, XV, XVI, XVII kongressidel valiti ta VK(b)P KK liikmekandidaadiks. 1935 aasta veebruarist valiti ta NSV Liidu Kesktäitevkomitee Liidunõukogu sekretäriks.

11. juunil 1937. aastal Józef Unszlicht vahistati süüdistatuna kuulumises «Nõukogudevastasesse trotskistlikku sõjalisse organisatsiooni Punaarmees ja hukati 28. juulil 1938. aastal NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakollegiumi otsuse alusel.

Józef Unszlicht rehabiliteeriti 1956. aastal NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakollegiumi poolt.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]