Dietrich Buxtehude

Allikas: Vikipeedia
Johannes Voorhout (1647-1723) maali Kodune musitseerimine. Hamburg (1674) fragment. Dietrich Buxtehude

Dietrich Buxtehude (umbes 16379. mai 1707) oli taani-saksa organist ja helilooja.

Dietrich Buxtehude sündis Helsingborgis, mis kuulus 1637. aastal Taanile. Suurema osa oma elust töötas ta Saksamaal Lübeckis.

Elu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dietrich Buxtehude isa Hans Jensen Buxtehude oli samuti organist, kes töötas 30 aastat Olai kirikus. Dietrich õppis orelimängu oma isa juures.

Aastal 1657 sai noor Dietrich Buxtehude organistiks Helsingborgis ning kolm aastat hiljem (1660) Helsingøris. 30-aastaselt kolis Dietrich Buxtehude Põhja-Saksamaale Lübeckisse, kus sai organisti koha Lübecki Maria kirikus. Selles kirikus töötas ta 40 aastat.

Tolle aja kohaselt pidi Dietrich Buxtehude abielluma oma eelkäija Franz Tunderi tütre Anna Margareta Tunderiga. 11. aprillil 1668 abiellus Dietrich Anna Margaretaga.

Lübeckis oli Dietrich Buxtehude tuntud orelvirtuoosina ja heliloojana. Isegi noor Johann Sebastian Bach läbis 200 miili selleks, et kuulata Dietrich Buxtehude orelimängu. Dietrich Buxtehude stiil mõjutas noore Johann Sebastian Bachi loomingut. Ka Georg Friedrich Händel käis 1770. aastal Buxtehudet kuulamas. Dietrich Buxtehude õpilastest tuleb märkida Nikolaus Bruhnsi (1665–1697).

Buxtehudel oli võimalus kasutada väga head ja suurt orelit. Tema orelimäng oli värvirikas ja virtuoosne. Dietrich Buxtehude on põhja-saksa barokki koolkonna ere esindaja. Lübecki Maria kirikus Dietrich Buxtehude hakkas alates 1673 aasta algusest regulaarselt mängima õhtukontserte kirikus Abendmusiken. Need õhtukontserdid olid esimesed kontserdid kontinendil, mis toimusid viiel pühapäeval enne jõule, ehk Advendiajal. Need olid nii orelikontserdid, kui ka vokaal ja orkestri muusikaga, mida Dietrich Buxtehude ise kirjutas.

Dietrich Buxtehde suri 9. mail 1707 aastal Lübeckis Saksamaal.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dietrich Buxtehude kirjutas palju orelile. Need on chaconad, tokaatad, prelüüdid ja fuugad, passacagliad, Magnificat, koraaliprelüüdid orelile. Kammermuusikat - sonaadid keelpillidele basso continuoga. Peale selle kammermuusikat, koormuusikat. Koorimuusikast on tuntud Missa Brevis ja kantaadid.

Selle artikli kirjutamisel on kasutatud materjali Great composers 1300-1900 A Biographical and Critical Guide The H.W.Wilson Company New York

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]