Jaan Kark
Jaan Kark (30. või 31. detsember 1876 Hellenurme vald, Tartumaa – 1. mai 1953 Tallinn) oli eesti mäeinsener ja geoloog.
Ta sündis Tartumaal külarätsepa perekonnas.
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Lõpetas Tartu Linnakooli 1891, sooritas eksternina Tartu Reaalkooli küpsuseksamid 1898 ja Riia Reaalkooli täiendusklassi 1900; lõpetas Peterburi Katariina II nimelise Mäeinstituudi 1907, tema kui aasta eduka lõpetaja nimi kanti marmortahvlile.
Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]
Töömeheelu alustas Oleviku toimetuses 1891/1892, hiljem oli kirjutaja Tartu-Võru Rahukogus, kirjakunstiõpetaja Tartu Reaalkoolis ja Gümnaasiumis, üliõpilasaastail andis eratunde; Donbassi Paramonovi kaevanduses šahti süvendustööde juhataja 1907–1908; töötas geoloogilistel ekspeditsioonidel 1908–1920; ASi Vennad Nobelid naftageoloog Groznõis, rühmajuht maavarade (nafta, rauamaak) uurimisel 1912–1918, 1919–1920; füüsika- ja geoloogiaõpetaja Groznõi Reaalkoolis 1919/1920. Opteerus Eestisse, Kaubandus-Tööstusministeeriumi vanemgeoloog 1921–1938, tööstusosakonna juhataja abi, mäeosakonna juhataja 1926–1929; Majandusministeeriumi Mäeameti/Tööstusosakonna direktor 1929–1938. Luges üldise geoloogia kursust Tartu ülikoolis 1925/1926 ja rakendusgeoloogiat Vene Akadeemilise Grupi Erikursustel Tallinnas 1934/1935.
Tallinna Polütehnilises Instituudis 1936–1950: keemiaosakonnas õppeülesande täitja geoloogia ja mineraloogia alal 1936/1937; keemia-mäeteaduskonna praktilise geoloogia korraline professor 1938–1944; geoloogia laboratooriumi juhataja 1938–1940, 1942–1944; mäeasjanduse kateedri professor ja juhataja 1940/1941; geoloogia ja mäeasjanduse kateedri professor ja juhataja 1944–1950.
1950. a vallandati süüdistatuna kodanlikus natsionalismis (TPI nõukogu otsus ja NSV Liidu Kõrghariduse Ministeeriumi Polütehniliste Instituutide Peavalitsuse käskkiri 07.09.1950). Töötas Eesti Põllumajandusprojektis 1952–1953.
Teaduskraad ja kutse[muuda | muuda lähteteksti]
Korraline professor 1938, geoloogia-mineraloogiadoktor 1946 (ilma kraadi kaitsmata, teadusalase tegevuse eest).
Teadustöö põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]
Rakendusgeoloogia, eriti hüdrogeoloogia. Avaldanud õpikuid, sealhulgas esimesed eestikeelsed geoloogiaõpikud (1933, kaasautor J. Aarman, 1940).
Teaduskorralduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Juhendas Eesti põlevkivi, fosforiidi, savi, turba ja lubjakivi leiukohtade tundmaõppimist; Eesti maavarade uurimise, kaardistamise ja kasutuselevõtmise algataja ja korraldaja ning mäeinseneride koolitamise rajaja TTÜs; Riigi Põlevkivitööstuse nõukogu ja Patendi Apellatsioonikomisjoni liige; Veejõudude kasutamise komitee esimehe asetäitja; Eesti Loodusuurijate Seltsi liige 1928–1940; Insenerikoja keemiasektsiooni abiesimees 1935–1940; tema algatusel rajatud Geoloogilise Komitee esimehe asetäitja 1937–1940; Riigi Metallitehaste nõukogu liige; Loodusvarade Instituudi geoloogia ja paleontoloogia sektsiooni juhataja 1938–1940; ASi Eesti Fosforiit juhatuse liige; koostas Eesti esimese puuraukude kataloogi.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- Valgetähe II klassi teenetemärk 1938 (majandusministeeriumi tööstusosakonna direktor);
- Vabariigi Valitsuse majanduse elustamise fondist 1938 rahaline preemia (teenete eest savilademete uurimisel, telliskivitööstuse rajamisel, fosforiiditööstuse laiendamisel ja põlevkivitööstuse ratsionaliseerimisel).
Töid[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti mineraalvarad. – Eesti Majandus 23, 1924
- Mineraloogia õpperaamat (1940)
- Füüsikaline geoloogia (1946)
Jaan Kark suri 1. mail 1953 Tallinnas ning on maetud Tallinna Siselinna kalmistule.
Allikad[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918–1938. Tln, 1939, lk 92;
- EE 2000, 14;
- ETBL 2000, 1;
- Tallinna PoIütehniline Instituut 1936–1986. Tln, 1986, lk 72–73, 108–110, 304–306;
- Reier, A. Jaan Karku osast Eesti geoloogias ja mäenduses // Geoloogia rajajooni Eestis. Tln, 1993, lk 158–165;
- Mägi, V. Minerva rüütlid. Tln, 2005, lk 67, 196–204.