Kookospähkel
Kookospähkel on kookospalmi (Cocos nucifera) vili. Botaanilises mõttes ei ole tegu mitte pähkliga, vaid luuviljaga. Kookospähkli kesta kutsutakse kookoseks.
Tootmine[muuda | muuda lähteteksti]
2012. aastal toodeti maailmas kokku 62,1 miljonit tonni kookospähkleid ning istandike pindala oli 12,1 miljonit hektarit. Viljadest tarbitakse ja töödeldakse peaaegu kõik tootjariigis ning vaid tühine osa (alla ühe protsendi) läheb ekspordiks.[1]
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast kookospähklite koristamist raiutakse luuvilja pealt kiudkiht ära. Paljastunud luukest meenutab tõesti pähklit ja et eurooplased on näinud tavaliselt just sellist puhastatud luuvilja, siis ongi nad hakanud seda kookospähkliks nimetama. Vilja õõnsus on täidetud vedelikuga mida kutsutakse kookosveeks. Kääritanud kookosvett kasutatakse veinide, likööride ja kookosäädika valmistamisel.
Kookospähklid lüüakse pooleks ja pannakse päikese kätte kuivama. Mõne aja pärast tõmbub kõvaks kuivanud toitekude luukesta küljest lahti ja see on siis kopra. Igalt palmilt saadakse 5–30 kg koprat. Koprat kogutakse ja saadetakse maailmaturule, sellest pressitakse väärtuslikku taimeõli ning pressimisjäätmed on loomadele tunnustatud jõusöödaks.
Viljaliha toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]
Viljaliha moodustab vilja massist 52%. Kuigi kookospähkli viljaliha sisaldab vähem rasva kui teised kuivad pähklid (mandlid, maapähklid), peetakse seda ikkagi suure küllastunud rasvade sisaldusega viljaks. Samuti sisaldab kookospähkli viljaliha vähem suhkruid, kui teised puuviljad (banaan, õun), kuid on rikas raua ja fosfori sisalduse poolest.
| Riik | Toodang, tonnides |
Osakaal, % |
|---|---|---|
 Indoneesia
|
19 400 000** | 31,2 |
 Filipiinid
|
15 862 386 | 25,5 |
 India
|
10 560 000 | 17,0 |
 Brasiilia
|
2 931 531 | 4,7 |
 Sri Lanka
|
2 224 500 | 3,6 |
 Vietnam
|
1 272 700 | 2,0 |
 Paapua Uus-Guinea
|
1 210 000** | 1,9 |
 Tai
|
1 057 000 | 1,7 |
 Mehhiko
|
1 050 000* | 1,7 |
 Malaisia
|
606 530 | 1,0 |
| Maailm kokku | 62 139 506 | 100 |
| * – FAO hinnang | ||
| ** – mitteametlik väärtus | ||
| Toitained | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Vesi | 46,99 | g |
| Kalorsus | 354 | kcal |
| Valgud | 3,33 | g |
| Lipiidid | 33,49 | g |
| Küllastunud rasvhapped |
29,70 | g |
| Tuhk | 0,97 | g |
| Süsivesikud | 15,23 | g |
| Sahharoos | 4,20 | g |
| Kiudained | 9,0 | g |
| Suhkrud | 6,23 | g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Kaltsium (Ca) | 14,0 | mg |
| Raud (Fe) | 2,43 | mg |
| Magneesium (Mg) | 32,0 | mg |
| Fosfor (P) | 113,0 | mg |
| Kaalium (K) | 356,0 | mg |
| Naatrium (Na) | 20,0 | mg |
| Tsink (Zn) | 1,10 | mg |
| Vask (Cu) | 0,44 | mg |
| Mangaan (Mn) | 1,50 | mg |
| Seleen (Se) | 10,1 | μg |
| (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) | ||
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| C | 3,3 | mg |
| B1 | 0,07 | mg |
| B2 | 0,02 | mg |
| B3 | 0,54 | mg |
| B4 | 12,1 | mg |
| B5 | 0,30 | mg |
| B6 | 0,05 | mg |
| E | 0,77 | mg |
| Folaadid | 26,0 | μg |
| K | 0,2 | μg |
| Aminohape | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Glutamiinhape | 0,76 | g |
| Arginiin | 0,55 | g |
| Aspartaamhape | 0,33 | g |
| Leutsiin | 0,25 | g |
| Valiin | 0,20 | g |
| Seriin | 0,17 | g |
| Alaniin | 0,17 | g |
| Fenüülalaniin | 0,17 | g |
| Glütsiin | 0,16 | g |
| Lüsiin | 0,15 | g |
| Proliin | 0,14 | g |
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kookospähkel |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Kookospähkel |
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Vaadatud 10.12.2010.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 24.09.2014. Vaadatud 9.12.2010.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Vikisõnastiku artikkel: kookospähkel |