Genrihh Jagoda

Genrihh Jagoda (1936)

Genrihh Grigorjevitš Jagoda (vene keeles Генрих Григорьевич Ягода; sünnijärgne nimi Jenohh Geršonovitš Jeguda (vene Енох Гершонович Йегуда); 1891 Rõbinsk, Jaroslavli kubermang, Venemaa Keisririik – 15. märts 1938 Butovo polügoon, Moskva, Nõukogude Liit) oli NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi siseasjade rahvakomissar 1934–1936 ja Side Rahvakomissariaadi rahvakomissar (1936), rahvuselt juut.

Karjäär nõukogude organites

Genrihh Jagoda alustas karjääri 1918. aastal Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Kõrgeimas Sõjalises Inpektsioonis Nikolai Podvoiski juhtimisel Lõuna rindel ja Idarindel kuni 1919. aastani.

1919. aastal määrati Genrihh Jagoda Väliskaubanduse Rahvakomissariaadi Kollegiumi liikmeks;

1920. aastal määrati Genrihh Jagoda Tšekaa Kolleegiumi liikeks;

1921. aastal määrati Genrihh Jagoda NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse(OGPU) esimehe Vjatšeslav Menžinski asetäitjaks ja nõukogude sõjaväe ja laevastiku lojaalsuskontrolli teostava Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse eriosakonna ülemaks, kuid saavutas sisulise juhtpositsiooni NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuvas Ühendatud Riiklikus Poliitvalitsuses, Poliitvalitsuse juhi Vjatšeslav Menžinski halveneva tervise ning pideva eemaloleku tõttu tööst juba 1926. aastal.

1934. aastal, pärast NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi moodustamine ja Menžinski surma, tõusis Jagoda siseasjade rahvakomissariks.

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juhina

Jagodal oli oluline roll GULAGi rajamises ja Sergei Kirovi tapmisele järgnenud repressioonides. Tema juhatamisel algas Valge mere kanali ehitus 1931. aastal. Jagoda juhatusel toimusid ülekuulamised näidisprotsessi eel, mis viis Grigori Zinovjevi ja Lev Kamenevi hukkamiseni 1936. aasta augustis.

"Nõukogudevastane trotskistlik-zineovjevlik keskus"

19. kuni 24. augustini 1936. aastal viidi Moskvas Jagoda poolt juhitud NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse poolt ette valmistatud ja lavastatud avalik poliitiline kohtuprotsess "Nõukogudevastase trotskistliku-zineovjevliku keskuse (" «Антисоветскй объединенный троцкистскй-зиновьевскй центр») süüasja arutamiga, mille juhtimises süüdistati Georgi Zinovjevit ja Lev Kamenevi. Kõik esimest 16 kohtualust mõisteti süüdi mahalaskmise läbi, kuid 10. septembril mõistis NSV Liidu Ülemkohus "süüteokoosseisu püuudumise tõttu" õigeks ÜK(b)P KK sekretäri Jossif Stalini poliitilised vastased Nikolai Buhharini ja Aleksei Rõkovi.

Jagoda langus ja hukkamine

28. septembril 1936. aasta vabastati Genrihh Jagoda NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi siseasjade rahvakomissari ametikohalt ning siseasjade rahvakomissariks määrati ÜK(b)P KK sekretär Nikolai Ježoviga.

4. aprillil 1937 Genrihh Jagoda arreteeriti, veebruaris 1938.aastal mõisteti tema üle kohut "Nõukogudevastase parempoolse trotskistliku bloki" liikmete Nikolai Buhharini ja Aleksei Rõkoviga, 13. märtsil mõisteti süüdi ja 15. märtsil hukati Lubjanka vanglas.

Teistest samal protsessil süüdistatutest erines Jagoda saatus kolme olulise tunnuse poolest. Esiteks lasti ta maha teistest eraldi ja tema matmiskoha kohta puuduvad dokumendid. Teiseks oli ta ainus, keda ei rehabiliteeritud Hruštšovi ajal ega hiljemgi, põhjuseks Jagoda osalemine ebaseaduslikes repressioonides. Ja kolmandaks võivad mõned Jagoda vastu esitatud süüdistused, näiteks osalus Sergei Kirovi tapmises ja Maksim Gorki mürgitamine, kergesti tõele vastata.

Eelnev: '

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissar 1934–1936

Järgnev: Nikolai Ježov