Bakteriofaagid

Tüüpilise bakteriofaagi (T4) ehitus

Bakteriofaagid ehk bakteriviirused ehk faagid on bakterite viirused.

Mõõtmetelt jäävad nad vahemikku 8–100 nm. Nad on enamasti oluliselt suuremad kui muud viirused.

Bakteriofaagid sisaldavad valgulisi ühendeid (nukleoproteiide), mis erinevad bakteri valkudest. Nad on võimelised omastama toitekeskkonnast lämmastikku ja mõningaid fosforiühendeid.

Bakteriofaagid jagunevad kahte rühma:

• virulentsed faagid – põhjustavad bakteriraku lüüsumist.
• mõõdukad ehk tempereeritud faagid – algselt on bakteri genoomis soikeseisundis ning hiljem aktiviseeruvad.

Antibiootikumiresistentsuse põhjustatud hädad on tekitanud huvi bakteriofaagide kasutamiseks antibiootikumidele resistentsete bakterite tapmiseks (faagiteraapia).

Vaata ka

• faagiteraapia

Kirjandus

• Ülar Allas: "Faagiteraapia: unustatud tulevikumeditsiin". Akadeemia, nr 5, 2018. Lk 865–893

Välislingid

• "Geneetiliselt muundatud viirus päästis teismelise tapva bakteri käest" ERR Novaator, 10. mai 2019
• The Deadliest Being on Planet Earth – The Bacteriophage Kurzgesagt – In a Nutshell (YouTube)