Friedrich Kurg

Allikas: Vikipeedia

Friedrich Kurg VR II/3 (10. jaanuar 1898 Sangaste vald31. juuli 1945 Sangaste) oli Eesti sõjaväelane (major).

Sõjaväelise karjääri algus ja Vabadussõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vabadusrist.gif
Vabadusrist
II/3

Friedrich Kurg õppis Peterburi reaalkoolis. 29. oktoobril 1917 lõpetas ta kiirendatud korras Vladimiri kooli lipnike kursuse.

30. novembril 1918 astus Kurg vabatahtlikuna Eesti sõjaväkke ja teenis 1. Ratsapolgu 2. eskadronis. Vabadussõjas Munamäe lahingus paistis Friedrich Kurg silma isikliku vaprusega, mille eest autasustati teda II liigi 3. järgu Vabadusristiga ja peale sõda annetati 25 hektarit talumaad Hummuli lähistel.

Teenistuskäik pärast Vabadussõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

1919. aasta novembris suunati Friedrich Kurg sõjakooli. Aasta hiljem asus ta teenistust jätkama 2. jalaväepolgus. Pool aastat hiljem suunati ta tagasi 7. jalaväepolku ja seejärel määrati Maalennuväe rühma nooremaks ohvitseriks. Temast sai lendur-õpilane; et aga tõsisele ratsaväelasele sõjalennundus ei sobinud, siis suunati ta tagasi Ratsarügementi.

30. augustist 1923 jätkas Kurg õpinguid sõjakooli juures ohvitseride täienduskursustel. Pärast kursuste lõppu suunati ta tagasi ratsarügementi ja ülendati nooremleitnandiks, hiljem leitnandiks ning 1933 kapteniks.

Friedrich Kurg osales Ohvitseride Keskkogu tegevuses, oli Ratsarügemendi Ohvitseride Kasiino vanemaks ning aktiivne Vabadussõja mälestusmärkide rajamisel. Kaitseliit hindas tema teeneid III klassi Valgeristiga.

24. veebruaril 1940 ülendati Kurg majoriks.

Teises maailmasõjas[muuda | redigeeri lähteteksti]

14. juulil 1941 määras Saksa sõjaväejuhtkond ta vabastatud Eesti alade partisanide üldjuhiks.

Juulis 1941 oli Friedrich Kurg Tartu komandant.

Linna konandandina andis ta käsu nn. Tartu koonduslaagri asutamiseks, kuhu koondati vahistatud ja kinni peetud saksa natsionaalsotsialistliku korra ning ka Esimese nõukogude okupatsiooni ajal nõukogude võimu toeatanud isikuid ja ka kinnipeetud punaarmeelasi ja hävituspataljonide liikmeid.

Novembris sai temast Eesti vabatahtlikest koosneva tagalapataljoni SD 41 ülem.

1942. aastal oli Friedrih Kurg 37. Kaitsepataljoni pataljoniülem ja tegutses saksa vägede tagala turvalisuse tagamisega Pihkva piirkonnas.

Friedrich Kurg juhtis 37. Eesti Politseipataljoni ja Saksa väejuhatus autasustas teda kuldse, hõbedase ja pronksist vahvusmedaliga, I ja II klassi Raudristi ja Jalaväe Rünnakumärgiga.

Juulis 1944 määrati Kurg 20. Eesti SS-diviisi 46. Rügemendi II pataljoni ülemaks.

22. septembril 1944 sakslaste üldise taganemise käigus jäi Kurg Eestisse ja hakkas metsavennaks, varjates end Jüri Raudkivi nime all Valgamaal. Friedrich Kurg langes Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi töötaja major Uno Lahe juhitud haarangul 31. juulil 1945. aastal.[1] Tema hauakoht on teadmata.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

21. mail 1923 abiellus Friedrich Kurg Marta Inniga. Friedrich Kure tütar on Juta Sepper; teine tütar hukkus haarangu käigus 1945. aastal Soontagal Saviküla talus.[2]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mälestuskivi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mälestuskivi Friedrich Kurele asub Tõlliste vallas Laatre luterliku kiriku aias[3].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Margit-Mariann Koppel. "Friedrich Kurg pidas alati sõna." – Kultuur ja Elu 2004, nr. 2 lk. 12–15 [1]
  2. Taimi Käos. "Major Friedrich Kure tütar andis isa asjad muuseumile." – Postimees 22.03.2009[2]
  3. Marje Laugen. "Major Friedrich Kurg saab mälestuskivi" – Postimees 25.07.2006 [3]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]