Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond
Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond (lühend ÜF; inglise keeles The Cohesion Fund ehk CF) pakub toetust Euroopa Liidu liikmesriikidele, mille rahvuslik kogutoodang on vähem kui 90% Euroopa Liidu keskmisest.[1] Lisaks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile pakuvad struktuuritoetusi Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF). Toetuse eesmärgiks on Euroopa Liidu riikide arengu ühtlustamine ja seeläbi majanduspiirkonna konkurentsivõime tõstmine maailmaturul ning säästva arengu soodustamine.[2]
Toetust saavad projektid jagunevad kahte valdkonda:
- keskkonnatoetused: prioriteetideks veevarustus, heitvee puhastamine ja jäätmekäitluse infrastruktuuri parandamine. Võidakse toetada ka energia või transpordiga seotud projekte kui need on selgelt keskkonna huvides;
- transpordiprojektide toetused: rahastatakse üleeuroopalisse transpordivõrgustikku kuuluvate teede, sadamate, raudteede ja lennujaamade uuendamist. Eelarveperioodil 2006–2013 rahastati ka keskkonnasäästlikke transpordilahendusi.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Ühtekuuluvusfond loodi 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Fondi abil viiakse ellu Euroopa Liidu regionaalpoliitikat ning aidatakse järele majanduslikult vähem arenenud piirkondi.[3]
1994–1999[muuda | muuda lähteteksti]
Toetusi said neli liikmesriiki: Kreeka, Hispaania, Iirimaa ja Portugal. Kogu perioodi eelarve oli 15,15 miljardit eurot.[4]
2000–2006[muuda | muuda lähteteksti]
Fondi eelarve sellel perioodil oli 18 miljardit eurot. Peaaegu pool (8,5 miljardit eurot) sellest oli reserveeritud uute liikmesriikide jaoks. Ühtekuuluvusfond ei toetanud regionaalset tasandit ja seetõttu ei olnud see üks struktuurifondidest. Kui liikmesriigil tekkis liiga suur eelarvepuudujääk vähendati väljamakseid fondist. Ühtekuuluvusfondist saadav toetuste maht koos teistest struktuurifondidest saadavate toetustega ei tohtinud ületada 4% riigi SKPst. Enne Euroopa Liidu laienemist 2004. aastal olid toetuste saajad samad, mis eelneval eelarveperioodil. [5][6]
2007–2013[muuda | muuda lähteteksti]
Ühtekuuluvusfond lisati struktuurifondide hulka, et tagada paremaid tulemusi. Näiteks keskkonnaprojektid võisid saada toetust nii ühtekuuluvusfondist kui regionaalarengu fondist. Lõplik otsus tehti olenevalt projekti fookusest. See tõi kaasa fondide tulemuslikkuse paranemise. [1]
Toetused[muuda | muuda lähteteksti]
Eelarveperioodil 2014–2020 saavad ühtekuuluvusfondist toetusi Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. Toetuste kogumahuks on ette nähtud 63,4 miljardit eurot. Projekte toetatakse 80–85% ulatuses. Rahastatava projekti minimaalseks maksumuseks on kümme miljonit eurot. Toetust makstakse ka projekti teostamiseks vajalike eeluuringute tarbeks. Ühtekuuluvusfondist saadavatele toetustele kehtivad samad kavandamis-, haldus- ja järelevalvemeetmed nagu ERFile ja ESFile. Kui toetust saavas liikmesriigis tekib liiga suur avaliku sektori puudujääk ning probleeme ei lahendata või lahendamiseks sobivaid meetmeid ei rakendata, võidakse nõukogu otsusega (häälteenamusega) peatada ühtekuuluvusfondi rahaline abi. See kehtib nii uute projektide kohta kui ka käigus olevate mitmeetapiliste projektide uute etappide kohta.[7][5][4][8]
Kaasfinantseerimise saamiseks peab toetust taotlev projekt kohustuslikus korras aitama kaasa EL keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Olulisel kohal projekti ellu viimisel on piisavalt suutliku institutsiooni olemasolu, mis suudaks tagada projekti majandusliku ja sotsiaalse kasulikkuse. Eelduseks ei peeta mitte ainult ehitushanke ja ehitustööde läbiviimist, vaid ka hilisemat haldamist. Rahalisi makseid ei teostata enne kui pole teada kasusaaja isik ja varade lõplik omandisuhe.[8]
ISPA[muuda | muuda lähteteksti]
ISPA on Euroopa Liidu liitumiseelne finantsinstrument (inglise Instrument for Structural Policies for Pre-Accession). Selle eesmärgid ühtivad ühtekuuluvusfondi omadega. Pärast Euroopa Liiduga liitumist rahastatakse pooleliolevaid ISPA investeeringuid ühtekuuluvusfondist.[1]
Eesti[muuda | muuda lähteteksti]
ISPA hakkas Eestis tööle 2000. aastal. See valmistas ametkondi ette toetuste vastuvõtmiseks ühtekuuluvusfondist.[8]
2004–2006[muuda | muuda lähteteksti]
Ühtekuuluvusfondist hakkas Eesti toetusi saama ISPA asemel peale Euroopa Liiduga liitumist. Toetusi maksti projektipõhiselt teistest struktuurifondidest eraldi. Minimaalseks toetuskõlbuliku projekti maksumuseks oli 10 miljonit eurot. Eesti toetussumma oli 431 miljonit eurot.[9]
Eelarveperiood 2007–2013[muuda | muuda lähteteksti]
Ühtekuuluvusfondi toetusi kavandati ja rakendati ERFi ja ESFga samadel alustel. Peamiselt keskenduti infrastruktuuri korrastamisele. Projektidele ei olnud seatud maksumuse alampiiri. Transpordi valdkonnas oli kehtestatud transpordi infrastruktuuri projektide kogumaksumuse alampiiriks 1,9 miljonit eurot. Eesti toetussumma ühtekuuluvusfondist eelarveperioodil 2007–2013 oli kokku 1,15 miljardit eurot.[1]
Eelarveperiood 2014–2020[muuda | muuda lähteteksti]
Praegusel eelarveperioodil keskendutakse targale majanduskasvule, inimeste heaolule, ning töö- ja elukvaliteedi tõstmisele. Kolmandik eurotoetustest on kavas suunata haridusse, tööhõivesse ja sotsiaalse turvalisuse tõstmisse. Sama suur hulk teadus- ja arendustegevuseks ning ettevõtluse arendamiseks. Kinnitatakse kolm rakenduskava: ühtekuuluvuspoliitika fondide arengukava, maaelu arengukava ning merendus- ja kalandusfondi arengukava. Eesti toetuste maht ühtekuuluvusfondist on 1,073 miljardit eurot.[10]
Olulisemad investeeringud:
- üldhariduskoolide võrgustiku korrastamine,
- kutse- ja kõrghariduse õppekavade arendamine ning ettevõtjatega koostöö suurendamine,
- e-teenuste ja kiire lairiba võrgu arendamine,
- ettevõtluse, teadus-, arendus- ning innovatsioonitegevuse toetamisel keskendumine kõige suurema potentsiaaliga valdkondadele: IKT, ressursitõhusus, tervisetehnoloogiad,
- kõrgharidusreform,
- lapsehoiukohtade loomine,
- töövõime toetamise reformi käimapanek,
- haiglavõrgu ümberkorraldamine,
- koolides e-õppevara kasutuselevõtt,
- raudteeliikluse arendamine,
- soojusmajanduse ja kaugküttevõrkude arendamine,
- veemajanduse infrastruktuuri parendamine.
Eesti konkurentsivõime kasvu eesmärgid:
- tootlikkuse suurendamine hõivatu kohta ELi keskmisega võrreldes 2020. aastaks 80%-ni ja
- tööga hõivatuse suurendamine 20–64-aastaste seas 2020. aastaks 76%-ni ELi keskmisest.
Näiteid projektidest[muuda | muuda lähteteksti]
- Elroni elektrirongid,[11]
- Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee Aruvalla–Kose lõik,[12]
- Narva veepuhastusjaam. [13]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Ühtekuuluvusfond (vaadatud 20.11.2014)
- ↑ Euroopa Liidu Regionaalpoliitika (vaadatud 20.11.2014)
- ↑ Mis on Ühtekuuluvusfond? (vaadatud 25.11.2014)
- ↑ 4,0 4,1 Council Regulation No 1164/94. Official Journal of the European Communities lk130/3-130/4 (vaadatud 21.11.2014)
- ↑ 5,0 5,1 About the Cohesion Fund (vaadatud 21.11.2014)
- ↑ Council Regulation No 1264/1999. Official Journal of the European Communities, lk 161/59 (vaadatud 21.11.2014)
- ↑ Euroopa Komisjon, Ühtekuuluvusfond (vaadatud 20.11.2014)
- ↑ 8,0 8,1 8,2 ISPA ja Ühtekuuluvusfond (vaadatud 25.11.2014)
- ↑ Ühtekuuluvusfondi rakendamine Eestis 2004–2006 (vaadatud 25.11.2014)
- ↑ Euroopa Komisjon andis rohelise tule euroraha kasutamise strateegiale (vaadatud 25.11.2014)
- ↑ Uued rongid hakkavad sõitma 1. juulil (vaadatud 10.12.2014)
- ↑ Täna avatakse Tartu maantee Aruvalla-Kose teelõik (vaadatud 10.12.2014)
- ↑ Narva saab uue veepuhastusjaama (vaadatud 10.12.2014)