Sibul

See artikkel räägib hariliku sibula mugulatest kui toiduainest; taimeliigi kohta vaata artiklit Harilik sibul; hariliku sibula pealsete kui toiduaine kohta vaata artiklit Roheline sibul; taimeorgani kohta vaata artiklit Sibul (organ)

---

Ajalugu

Sibul on üks vanemaid kultuurtaimi, kelle metsikuid esivanemaid tarvitas inimene juba kiviajal. Kultuurtaimena hakati teda viljelema kõigepealt Kesk- ja Edela-Aasias umbes 5000 – 6000 aastat tagasi. Esialgsetelt viljelusaladelt levis sibul kõigepealt Egiptusesse ning sealt Vana-Kreeka ja Rooma riigi valdustesse. Roomlaste vallutusretkede tulemusena sai ta peagi laiemalt tuntuks ka mujal Euroopas.

Tänapäeval on söögisibul majanduslikult väga tähtis köögivili, mida kasvatatakse kõikjal maailmas. Kogutoodangult on ta köögiviljadest tomati, peakapsaste ja porgandi järel neljandal kohal maailmas.

Tarvitamine

Toiduks tarvitatakse nii sibulat kui ka rohelisi lehti (pealseid). Sibulat tarvitatakse põhiliselt toitude maitsestamiseks ja lisandina mitmeti: toorelt, praetult, keedetult, marineeritult, kuivatatult jne. Pealseid kasutatakse peamiselt värskelt eelkõige salatite, aga ka teiste toitude valmistamisel.

Rahvameditsiinis kasutatakse söögisibulat väga mitmesuguste haiguste, nagu hingamisteede katarride, ateroskleroosi, kõrgvererõhutõve jpt terviserikete ning vaevuste profülaktikas ja ravimisel. Sibulas leiduvad antibiootilise toimega fütontsiidid mõjuvad hävitavalt mikroorganismidele.

Toiteväärtus

Sibul sisaldab rohkesti suhkruid ning inimorganismile vajalikke ja väärtuslikke mineraalaineid. Vitamiinidest leidub sibulas C-vitamiini, PP-vitamiini, B-rühma vitamiine jt vitamiine, samuti karotiini. Pealsed sisaldavad C-vitamiini ja karotiini tunduvalt rohkem ning teisi vitamiine ja mineraalaineid enam-vähem samas koguses kui sibul. Hinnatud on nii sibulas kui pealsetes leiduvad sulfiidseid ühendeid sisaldavad eeterlikud õlid, mis suurendavad söögiisu ja soodustavad seedimist.

Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis

2009. aastal toodeti maailmas 72,31 miljonit tonni sibulaid ning sibulakasvatuse alla jäävate põldude kogupindala oli 3,69 miljonit hektarit. Viimase 40 aastaga on toodangu maht tõusnud natuke üle nelja korra.

Suurimad tootjad 2008. aastal

Riik	Toodang, tonnides	Osakaal, %
Hiina	20 817 295	28,8
India	13 565 000	18,7
USA	3 407 370	4,7
Pakistan	2 015 200	2,8
Türgi	2 007 120	2,8
Iraan	1 849 275	2,6
Egiptus	1 728 417	2,4
Venemaa	1 712 500	2,4
Brasiilia	1 367 066	1,9
Jaapan	1 271 000	1,8
Maailm kokku	72 348 213	100

Toitained

Toitained	Väärtus 100 g kohta	Ühik
Vesi	89,11	g
Kalorsus	40	kcal
Valgud	1,10	g
Lipiidid	0,10	g
Tuhk	0,35	g
Süsivesikud	9,34	g
Sahharoos	0,99	g
Glükoos	1,97	g
Fruktoos	1,29	g
Kiudained	1,7	g

Toiteelemendid

Toiteelement	Väärtus 100 g kohta	Ühik
Kaltsium (Ca)	23,0	mg
Raud (Fe)	0,21	mg
Magneesium (Mg)	10,0	mg
Fosfor (P)	29,0	mg
Kaalium (K)	146,0	mg
Naatrium (Na)	4,0	mg
Tsink (Zn)	0,17	mg
Vask (Cu)	0,04	mg
Mangaan (Mn)	0,13	mg
Fluoriid (F)	1,1	mg
Seleen (Se)	0,5	μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)

Vitamiinid

Vitamiin	Väärtus 100 g kohta	Ühik
C	7,4	mg
B1	0,046	mg
B2	0,027	mg
B3	0,116	mg
B4	6,10	mg
B5	0,123	mg
B6	0,120	mg
E	0,02	mg
Folaat	19,0	μg
Luteiin+ zeaksantiin	4,0	μg
K	0,4	μg

Aminohapped

Aminohape	Väärtus 100 g kohta	Ühik
Glutamiinhape	0,258	g
Arginiin	0,104	g
Aspartaamhape	0,091	g
Lüsiin	0,039	g
Leutsiin	0,025	g
Fenüülalaniin	0,025	g
Glütsiin	0,025	g
Treoniin	0,021	g
Valiin	0,021	g
Seriin	0,021	g
Alaniin	0,021	g