Ekspressionism (arhitektuur)
Ekspressionistlik arhitektuur on ekspressionismi kui kunstivoolu väljendumine arhitektuuris.
Sõjajärgses Euroopas, eriti Saksamaal, sarnaselt kujutava kunstiga ilmusid ekspressionistlikud vormid ka arhitektuuri. Samas oli Saksamaal ekspressionismi kogemus olemas juba sõjaeelsest perioodist. Oluliseks tähtsündmuseks oli ekspressionistliku arhitektuuri jaoks Werkbundi näitus Kölnis (1914).
Ekspressionism avaldus Hans Poelzigi loomingus sõjaeelsest perioodist – tööstushoone Poolas Lubanis (1911–1912), kuid eriti pärast sõda Poelzigi projekteeritud teatrihoones Berliinis Großes Schauspielhaus (1918–1919) ja Peter Behrensi värvivabriku hoones Frankfurdis Farbwerke Hoechst AG, ehitatud aastail 1920–1924.[1]
Ekspressionismis eristub eraldi nähtusena Põhja-Saksamaal 1920ndail tekkinud tellisekspressionism, mille väljapaistvamaks näiteks on Fritz Högeri projekteeritud Chilehaus Hamburgis (1922–1923).
Ekspressionismi pehmemat, kuid dünaamilisemat joont esindab Erich Mendelsohn[1]. Tema tuntuim arhitektitöö on Einsteini torn Potsdamis (1919–1921).
Pärast natside võimuhaaramist Saksamaal 1933. aastal ekspressionistlik kunst selles riigis keelustati.
Ekspressionism Eesti arhitektuuris[muuda | muuda lähteteksti]
Tuntumaid hooneid Eesti arhitektuuris ekspressionistlikus laadis on 1920–1922 Toompea lossi siseõuele ehitatud riigikoguhoone, mille projekteerisid toonased juhtivad arhitektid Herbert Johanson ja Eugen Habermann. Mõlemad olid Saksamaal õppinud mehed, seega kokku puutunud sealse avangardsema kunstieluga[2].
Riigikoguhoone fassaadis viitavad ekspressionismile heleda krohvipinnaga kontrastselt mustad raamistused. Maja sees valitsevad ekspressionistlikud kujundusvõtted veelgi jõulisemalt. Vestibüüli õõnespüramiididega lagi, kõikjal siksakdekoor, laekarniisidel lained. Väljapaistvaim ruum on ekspressionistliku kujundusega saal, kus siniste seinte kohale tõuseb kumeralt katuseruumi tungiv sidrunkollane lagi. Jaan Koorti kujundatud sakmete avadega põsed on roostepruunid. Valgustus on varjatud valge sakilise simsi taha.[2]
Riigikoguhoonega sarnaseid ekspressionistlikke võtteid kasutasid Johanson ja Habermann ka Tallinnas Raua 4 elamu fassaadil, kus heleda fassaadpinnaga kontrasteeruvad mustad ärklid. Elamu ehitusaastad olid 1922–1924.
Otseselt lähtuvad Põhja-Saksa tellisekspressionismist arhitekt Robert Natuse projekteeritud klinkrist fassaadiga EKA maja Vabaduse väljaku ääres ning Pärnu maantee ja Roosikrantsi tänava nurgal olev äridega elamu.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Maailmaarhitektuuri ajalugu[alaline kõdulink] Lektor Siim Sultsoni loengumaterjalid
- ↑ 2,0 2,1 Mart Kalm. Eesti 20. sajandi arhitektuur. Tallinn: Prisma Prindi Kirjastus, 2001, lk 77