Rahvusvaheline stiil

Allikas: Vikipeedia
Mies van der Rohe ja Philip Johnsoni projekteeritud 38-korruseline Seagram Building (valmis 1958)

Rahvusvaheline stiil (inglise keeles international style) oli modernistliku arhitektuuri juhtiv vool 1930.–1960. aastatel.

Selle arhitektuuristiili esmaviljelejad olid Walter Gropius, Peter Behrens ja Hans Hopp Saksamaal. Stiili väljapaistvad järgijad olid Le Corbusier (Prantsusmaa), Ludwig Mies van der Rohe (Saksamaa–USA) ja Jacobus Oud (Holland).

Mõiste "international style" võeti kasutusele 1932. aastal USA-s[1]. Sel ajal toimus New Yorgi moodsa kunsti muuseumis rahvusvaheline moodsa arhitektuuri näitus, mille kuraatorid olid Henry-Russell Hitchcock ja Philip Johnson. Nende eesmärk oli piiritleda ja ühiskonnale teadvustada seda, mis oli ühist moodsale arhitektuurile kogu maailmas. Selle tulemusena keskendus näitus rohkem modernismi stiililisele küljele. Hitchcock ja Johnson tuvastasid kolm põhimõtet: pigem mahu kui massi väljendamine, pigem tasakaalu kui sümmeetria väljendamine ja kõigi kaunistuste kõrvalejätmine. Nad valisid kõik tööd, mida sellel näitusel esitleti, hoolikalt vastavalt nendele reeglitele. Pärast näitust avaldasid Hitchcock ja Johnson raamatu "International style", milles kirjeldasid niihästi moodsat arhitektuuri, oma näitust kui selle koostamise põhimõtteid ja aitasid kinnistada uut terminit ühiskonna teadvuses.

Rahvusvahelise stiili esteetika nõudis loobumist rahvuskultuurde iseärasustest ja ajaloolisest dekoorist. Esiplaanile tõusid sirged jooned, puhtad geomeetrilised vormid ning siledad klaas– ja metallpinnad. Materjalidest eelistati raudbetooni. Interjööris hinnati suuri avatud ruume.

Sõjajärgseil aastail olid rahvusvahelise stiili tüüpilised näited Mies van der Rohe, Johnsoni ja Ieoh Ming Pei pilvelõhkujad.

1950ndail saab Mies van der Rohest juhtiv ärihooneid projekteeriv arhitekt. Tema loodud kõrghooned rõhutasid puhtaid geomeetrilisi vorme: risttahukakujulisele metallkarkassile kinnitub klaasfasaad, mis moodustub terve korruse kõrgustest identsetest akendest. Sellistena nägid välja tornelamu Lake Shore Drive Apartments Chicagos (1951), büroohooned Seagram Building New Yorgis (1958) ja Toronto-Dominion Centre (valmis 1969). Mies van der Rohe loodud internatsionaalse stiili etalonid leidsid laialdast jäljendamist 1950.–1960. aastail.[2]

1970. aastatel sai rahvusvaheline stiil tugeva kriitika osaliseks, eelkõige Robert Venturi poolt, kes rajas arhitektuuris postmodernismi.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. International Style Encyclopedia Britanniica (inglise)
  2. Ludwig Mies van der Rohe www.tonnel.ru (vene)