Lembit Nei

Allikas: Vikipeedia
Oxfordi füüsikalise keemia labor

Lembit Nei (sündinud 19. juulil 1957 Tartus) on eesti keemik ja keskkonnateadlane.[1]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Nei lõpetas 1975. aastal Tallinna 7. Keskkooli ja 1980 Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna. 1991. aastal kaitses ta Moskva Ülikoolis keemiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Электрохимический сенсор для определения кислорода в водных растворах".[1]Ta oli aastatel 1993–1994 Oxfordi Ülikoolis Londoni Kuningliku Ühingu järeldoktorant.

Täiendusõpe[muuda | muuda lähteteksti]

Oxfordi Ülikool (korduvalt); Exteri Ülikool (Suurbritannia) 1997; Keskkonnaministeeriumi ametnike juhtimiskoolitus Management and Communication, MBVV Consulting AB (Rootsi) 1999; läbinud Eesti Haldusjuhtimise Instituudi ametnike juhtimiskoolituse programmi 2000; Brightoni Ülikool (Suurbritannia) 2005; Northwest International Education Association'i stipendiaat (USA) 2005, 2007.

Teaduskraad[muuda | muuda lähteteksti]

Keemiakandidaat 1991 (Moskva Riiklik Ülikool).

Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

TRÜ anorgaanilise keemia kateedri teadur 1980–89; väikeettevõtte ELVI-Aqua peaspetsialist 1989–93; EPMÜ keskkonnakaitse instituudi direktor 1994–2000, EPMÜ keskkonnakeemia professor 1997–2005; EPMÜ õppeprorektor 2000–01, teadusprorektor 2001–03; EPMÜ keskkonnakaitse instituudi direktor 2003–05; TTÜs 2005–…: TTÜ keskkonnakeemia professor 2005–2022; TTÜ Säästva Tehnoloogia Instituudi direktor 2005–07; TTÜ Tartu Kolledži direktor 2007-2022. TTÜ emeriitprofessor ja säästva tehnoloogia teadusrühma juht 2022 ... .

Teadustöö mujal[muuda | muuda lähteteksti]

Külalislektor Oxfordi Ülikoolis, Brightoni Ülikoolis, San Francisco Riiklikus Ülikoolis, Tacoma Community College'is (külalisprofessor 2005), Washingtoni Ülikoolis. 2013–2014 ja 2022 - University of South Florida St. Petersburg – külalisprofessor; 2018 – Oxfordi Ülikool – külalisprofessor (1 kuu) ja Michigan State University – külalisteadur 2018 - 2 kuud) ning 2022 (1 kuu).

Teadustöö põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]

Keskkonnakeemia, elektroanalüüs, fotoelektrokeemia, sonoelektrokeemia, keskkonnakorraldus. Lembit Nei on kirjutanud uurimusi elektrokeemia, fotoelektrokeemia, elektroanalüüsi ja keskkonnakorralduse alalt. 1997. aastal tõestas ta Oxfordis, et negatiivsetel elektroodipotentsiaalidel on vase-niklisulamitel väärismetalli omadused. 1996 algatas ta EPMÜ-s maastikukaitse ja -hoolduse eriala bakalaureuseõppe ning keskkonnakaitse eriala magistri- ja doktoriõppe. Tal on üle 100 teaduspublikatsiooni, talle kuulub 3 autoritunnistust.[1]

Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Elektroanalüüsi Ühingu (The European Society of Electroanalysis) liige 1992–…; EPMÜ maainseneriteaduskonna nõukogu liige 1994–98; EPMÜ keskkonnakaitse instituudi nõukogu esimees 1994–2005; EPMÜ valitsuse liige 1995–2004; Räpina Kõrgema Aianduskooli keskkonnakaitse eriala riigieksamikomisjoni esimees 1996–…, Eesti Keskkonnaministeeriumi nõukogu liige 1996–2000, 2003–05; Säästva Arengu Komisjoni liige 1997–2000; ajakirja Eesti Loodus toimetuskolleegiumi liige 1996–2001; Eesti Teadlaste Liidu volikogu liige 1996–…, juhatuse liige 1996–2001, kaasesimees 1997–98; OÜ Eesti Loodus nõukogu esimees 1998–2002; EPMÜ nõukogu liige 1998–2004, nõukogu eelarvekomisjoni esimees 2000–01, nõukogu õppekomisjoni esimees 2000–01; SA Tartu Kultuurkapitali nõukogu liige 2000–04; European Association for International Education'i liige 2000–03; EPMÜ nõukogu teadus- ja arenduskomisjoni esimees 2001–02; SA Eesti Teadusfond nõukogu liige 2001–03; Läti Põllumajandusülikooli rahvusvahelise akrediteerimiskomisjoni liige 2001, 2004; SA Lõuna-Eesti Tehnilise Täienduskoolituse Keskus nõukogu liige 2002-...; Eesti Vabariigi Teaduspoliitika komisjoni liige 2002; uurija-professori kandidaatide hindamise komisjoni liige 2002; Teaduse Tippkeskuste ekspertkomisjoni liige 2002; Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi liige 2002–…; EPMÜ agrobiokeskuse nõukogu liige 2002–05; Rahvusvahelise Keskkonnatoksikoloogia ja Keskkonnakeemia Seltsi liige 2004–…; TTÜ nõukogu liige 2005–2017; Rahvusvahelise Elektrokeemia Seltsi liige 2006–…; MTÜ Keskkonnakaitse Instituudi juhatuse liige (2005–).[1]

Käivitas 1995.a. esimesed ülikoolitasandi keskkonnakaitse kraadiõppekavad Eestis ning 2005.a. koos TTÜ rektori Andres Keevallikuga Tallinna Tehnikaülikooli õppe- ja teadustegevuse Tartus.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • A new indicator electrode for oxygen sensors. // Electroanalysis 7 (1995) 5.
  • Channel electrode voltammetry and electrodimerization processes. The electro-oxidation of tris(dithiocarbamato)cobalt(III) complexes (kaasautor). // Journal of Electroanalytical Chemistry 385 (1995).
  • The reduction of m-iodonitribenzene: a comparative study using microdisk and channel electrodes (kaasautor). // Electroanalysis 8 (1996) 3.
  • An improved Clark-type galvanic sensor for dissolced oxygen (kaasautor R. Compton). // Sensors and Actuators B 30 (1996).
  • Sonovoltammetry of oxygen at Cu-Ni alloy electrodes: activation of alloy electrodes and sono-ring-disk voltammetry (kaasautor). // Journal of Electrochemical Society 144 (1997) 9.
  • Sissejuhatus keskkonnakeemiasse (kaasautor A. Koorits). Tartu 1998, 2. trükk 2005.
  • Enhanced electrochemical detection of nitrite and nitrate at a Cu-30Ni alloy electrode (kaasautor). // Analytical Letters 33 (2000) 15.
  • Cathodic stripping voltammetry of nickel: sonoelectrochemical exploitation of the Ni (III)/Ni(II) couple (kaasautor). // Talanta 57 (2002).
  • Electroanalytical determination of zink in human blood facilitated by acoustically assisted double extraction (kaasautor). // Electroanalysis 16 (2004) 9.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa on maletaja Iivo Nei.[1] Tema abikaasa on Sandra Victoria Nei, laps Liisi Nei, lapsed esimesest abielust on Kaire Nei, Paul Nei ja Beata Nei.

Harrastused on sulgpall ja matkamine.[viide?]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995, 114.
  • Eesti Põllumajandusülikool: audoktorid, töötajad ja vilistlased 1991–1995. Tartu 1996, 126.
  • Biography chemical (1996) 87.
  • Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn 2008, 279–280.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide.
  • Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951–2000. Tln 2003: Ilo.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.